Maarjamõisa (Aravete)
Maarjamõisa (varem Maarja[1]) on asum[2] Aravete alevikus Põhja-Järvamaal Järva vallas.[2]
Kuni 1965. aastani oli Maarja paikkond Aravete küla koosseisus, 1965. aastast moodustas ta iseseisva Maarja töölisasula ja 1975. aastal liitus ta Aravete külaga Aravete alevikuks.[1][3]
Koht on saanud nime selle järgi, et kunagi paiknes seal Maarja karjamõis. Paikkonda tuntakse eelkõige nime all KETE. See ei ole tegelikult koha nimi, vaid on jäänud kohale külge seoses seal kunagi tegutsenud ehitusmaterjale tootva ettevõttega (Aravete Kolhoosidevaheline Ehitusmaterjalide Tootmise Ettevõte ehk Aravete KETE), kus valmistati peamiselt silikaltsiidist ehitusplokke. Piirkonda on kohalikud nimetanud ka külaks ning koostanud Maarjamõisa küla arengukava. [4][2]
Piirkonnast möödub Pärnu–Rakvere maantee ning kahe kilomeetri kauguselt Piibe maantee. Vallakeskus Ambla on 15 km, maakonnakeskus Paide 32 ja vabariigi pealinn Tallinn 90 km kaugusel. Tänu kunagisele tootmisettevõttele pole KETE hajaasustusega piirkond, vaid linnatüüpi piirkond, mis on asustatud mitmekorruseliste kortermajadega. Silikaltsiiditehase hiilgeaegadel olid majad kohapeal tööd leidvaid elanikke täis; kohalikku ehitusmaterjali kasutades ehitati elamuid järjest juurde. Tootmise soikudes hakkasid majad tühjenema ning inimesed asusid elama piirkondadesse, kus leidsid tööd. Piirkonnas on 2003. aasta seisuga umbes 300 elanikku.[4]
Piirkond piirneb kahest küljest metsaga. Metsas Mägise külas asub looduskaitsealune Eevakivi. Teise metsa maastik on mägine ning sinna on rajatud jooksu-, suusa- ja rattarajad, mida kasutavad nii kooliõpilased kui ka harrastussportlased. Piirkonna serva on rajatud Aravete Spordi- ja Tervisekeskus ning seal asub ka Aravete kardirada.[4]
Piirkonnas paikneb Aravete tööstuspark, mille territooriumil asuvad AS Aravete Saeveski, AS Optiroc kuivsegude tehas, Aravete Metallitööde OÜ, Terasman OÜ, elektrienergiat vahendab ja ehitusmaterjalide müümisega tegelev OÜ Kuvart. Tööstusterritooriumil asub ka Järvamaa Päästeteenistuse Aravete tugikomando.[4]
Aravete KETE[muuda | muuda lähteteksti]
1966. aastal anti Paide KEKile üle Põllumajanduse Ministeeriumi Ehitus- ja Montaaživalitsusele kuulunud Aravete tootmisbaas, et rajada sealsete hoonete baasil silikaltsiidi tootmise tsehh. Sama aasta kevadel alustati silikaltsiidi autori tehnikadoktor Johannes Hindi juhitud spetsialistide grupi eestvedamisel tsehhi ehitamist. See kestis kuus kuud ja oktoobris valmistati juba katsetoodanguna esimesed plokid. Tootmisel rakendati desintegraatortehnoloogiat. 1. aprillil 1967 moodustati Paide KEKi Aravete silikaltsiiditsehhist kooperatiivsetel alustel iseseisev organisatsioon — Aravete Kolhoosidevaheline Ehitusmaterjalide Tootmise Ettevõte (Aravete KETE). KETE ülesandeks sai edasi arendada silikaltsiidi tootmise tehnoloogiat ja ehitada sellest elamuid. Ettevõtte funktsioneerimiseks vajalikud vahendid panid kokku Paide KEK, rajooni majandid ja vabariikliku nõukogu EKE organisatsioonid, juhtimiseks valiti 7-liikmeline juhatus, kelle esimeheks sai Hans Hansen ja direktoriks Voldemar Laanemets. Esialgu anti KETEIe üle Paide KEKi Aravete tootmisbaasist ainult silikaltsiidi tootmisega seotud hooned, kuid 1967. a novembris juba terve tootmisbaas. 1967. a lõpul oli KETEs 122 töötajat. 1970. aastal valmis silikaltsiiditsehhi teine toodete autoklaavimise lööv ja elamuehituses mindi üle lõplikult viimistletud elamute ehitamisele (seni tehti ainult montaaži). Ettevõtte suurenemisega kaasnes ka toodete nomenklatuuri kasv. 1972. a toodeti poorsilikaltsiidist seinaplokkide ja laepaneelide kõrval veel tihedast silikaltsiidist looma- ja seasöödakünasid, karjaaiaposte, silohoidlaplaate jm. [5] 1977. aastaks oli töötajate arv tõusnud 400 inimeseni ja osanikmajandeid oli 37. Selleks ajaks oli ehitatud 75 korterelamut ehk 600 korterit ja 28 silohoidlat. 1977. aastal valmis lähedalasuvas metsas 50-m lasketiir, kaarrada, suurulukite laskmise rada. Lasketiiru ligidal asetses spordikompleks, mis koosnes 100 meetri rajast, kangus- ja kõrgushüppeplatsist ning kuulitõukesektorist. (Sellest kompleksist ehitati hiljem ümber Aravete kardirada) [6] Lisaks silikatsiitplokkidele toodeti ettevõttes ka kuivehitussegu "Sipa", mida eksporditi ka Läti ja Aserbaidžaani. Polümeerse pahtli "Sipa" leiutas Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise Instituudis tehnikakandidaat A. Räni. Silikaatpahtli juurutas tootmisse Aravete KETE uue tehnika insener P. Meris. Tema eestvõtmisel tehti ka vastavad veskid ja sõelad 1974. aastal. "Sipat" on kasutatud elamute trepikodade viimistlemisel Jäneda Sohhvoostehnikumis ja Koeru sovhoosis. Esimesel aastal toodeti kuivpahtlit 22 tonni.[7] 1977. aastal kolis eelnevalt Järva-Madisel asunud apteek ümber Maarja mõisa endisesse hoonesse. Samasse hoonesse remonditi ruumid ka meditsiinipunkti jaoks, mis avati 1978. aastal. "Maarja asulas elas sel ajal sama palju rahvast kui Ambla alevis."[8] Varem Aravetel asunud Paide Rajooni Keskhaigla Aravete ambulatooriumis töötasid vaid velsker ja ämmaemand, nüüd sai ambulatoorium ka päris arsti, lisaks töötas ambulatooriumis ka hooldusõde. Ambulatooriumil oli kasutada on neli tuba ja haigetele ooteruum. Nii apteeker kui ka arst said endale korteri samas majas. [9]
1979. aastal ehitati KETE majandusdirektori Karl Kiipliti eestvedamisel küla keskel asuvale palliplatsile korraliku barjääriga ääristatud valgustatud liuväli. [10] Keset uut elamutsooni paikneva laguneva maja asemel, mis kunagi oli Maarja mõisa tallimehe eluase, ehitati 1985. aastal Taidlusmaja. Projekti tegi Paide arhitekt Toomas Zvorovski. Fuajees valitsesid oranžid-pruunid värvitoonid. Majas asusid: ringiruum, köök kodundusringi tarvis. Ringiruumi ja köögi mööbli valmistas Valga KEK. Esimesel korrusel paiknes kohvibaar valge kaminaga. Hoone teise korruse võttis tervenisti enda alla saal, kus on põrandapinda 162 m2 ja 132 istekohta. Katusekandjatena kasutati Põlva KEKis valmistatud avatud laega liimpuitsarikaid. Omapäraseks muutsid saali veel kolm metallist laelühtrit, mis valmistati oma metallitsehhis, seintel olid lakke suunatud seinatuled. Taidlusmaja valmis suures osas ketelaste ühiskondliku töö tulemusena. Ühtekokku oli pärast tööaega maja ehitamas algusest peale 74 vabatahtlikku. Seal, kus vabatahtlikel oskustest puudu tuli, abistasid kutselised ehitajad. Avapidu peeti 1. novembril 1985. Ringiruumis oli avatud käsitöönäitus. Peol kõlas KETE meesansambli laul ja esinesid naisrahvatantsijad. Novembrikuu jooksul hakkavad veel tegutsema naisansambel, noorte rütmika-, laste tantsu- ja naiste käsitööring. Loodi perekonna- ja noorteklubi. [11]
1986. aastal koosnes ettevõte kahest osast: ehitusmaterjalide laitootmine, mis andis suurema osa toodangust ning kasumist, ja ehitamisest. Allüksusi oli rohkem: silikaltsiiditsehh, pahtlitsehh, eksperimentaalmehaanikatsehh abiseadmete tegemiseks ja remondiks, puidutsehh, elektroonikatsehh (täitis üleliidulisi tellimusi), ehitusjaoskond ning mehhaniseerimisbaas transpordimurede lahendamiseks. Direktor oli siis Matti Rästas. Põhitoodang oli silikaltsiit, mida valmistati aastas 30 000 tonni. Aravete KETE varustas silikaltsiittoodetega poolt Eestit: Paide, Tartu, Viljandi, Valga ja Jõgeva rajooni. 1986. aastal ehitati juurde korpust, kus paiknes kolm autoklaavi. (Autoklaavis kivistatakse silikaltsiidi toorsegu liivast, lubjast ja veest.) 1986 valmis KETEs mehhaniseerimisbaasi remondihall olmekorpusega. Varem remonditi autosid väikestes boksides. Samal ajal hakkas tööle uus saeveski, mis oli sisustatud nüüdisaegsete masinatega. [12]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti nõukogude entsüklopeedia". Köide 5. Kirjastus Valgus: Tallinn, 1973. Lk 8
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Ambla vald. Teejuht uudishimulikule rändajale". Koostaja Arlet Palmiste. MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts, 2014. Lk 57–59
- ↑ "TEA entsüklopeedia". Köide 2. TEA Kirjastus: Tallinn, 2009. Lk 286
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Maarjamõisa küla arengukava 2003–2015". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2016. Vaadatud 1. detsembril 2016.
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 40, 4 April 1987
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 98, 20 August 1977
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 84, 20 Juuli 1974
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 146, 13 December 1977
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 104, 5 September 1978
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 10, 25 January 1979
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 133, 14 November 1985
- ↑ Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 91, 5 August 1986