Aleksander Terras

Aleksander Terras (3. jaanuar 1920 Tallinn – 15. mai 2006 Stockholm) oli peamiselt Rootsis elanud ja tegutsenud eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane.

Elulugu

Ta sündis Vabariigi Valitsuse asjadevalitseja, hilisema riigisekretäri Karl Terrase ja tolle abikaasa Alide Terrase esimese ja ainsa lapsena.

Terras lõpetas 1938. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuulus akadeemiliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi Põhjala. 20. juulil 1940 lõpetas ta ülikooliõpingute kõrvalt ka Sõjakooli suurtükiväe aspirantide kursused.

Saksa okupatsiooni ajal töötas ta 1942–1943 Eesti Omavalitsuse majandusdirektooriumis transpordiinspektorina, kuid põgenes 10. märtsil 1943 Soome, astus seal sõjaväkke ja teenis eesti vabatahtlike üksuses rühmaülemana. Sai lipniku auastme. Kevadest 1944 oli Terras Soome kaitsejõudude peastaabi käsutuses, pärast demobiliseerimist 1945. aastal asus ümber Rootsi.

Rootsis töötas Terras alates 1946. aastast lennufirmas AB Aerotransport ja hiljem sellest välja kasvanud lennundusettevõttes Scandinavian Airlines. Esialgu oli ta ametis sisseostjana, aastatel 1962–1972 ostuosakonna juhatajana ja 1972–1975 tollal juba SAS Groupi koosseisu läinud AB Aerotransport majandusjuhatajana.

Raadioajakirjandusega oli Aleksander Terras esmakordselt seotud aastatel 1956–1958, mil ta tegi lennunduskarjääris pausi ja töötas Saksamaal Münchenis Ameerika Ühendriikide välisraadio Ameerika Hääl Eesti osakonna toimetuses. Täiskoormusega pühendas ta ennast ajakirjandustööle aastatel 1975–1984, mil ta oli Münchenis Raadio Vaba Euroopa Eesti osakonna juhataja.

Kirjutavas ajakirjanduses oli tegev aastatel 1958–2002 väliseesti ajalehe "Teataja" ajakirjanikuna, kus avaldas artikleid varjunimede AlaS ja Ats all. Ta on avaldanud ka mitmeid artikleid koguteostes ning koostanud 1989. aastal eesti, rootsi ja soome keeles ilmunud brošüüri "Baltikumi rahvaste vaimse vabanemise lühikroonika".

Poliitiliselt kuulus Terras Rootsis Eesti Liberaaldemokraatlikku Koondisse ja oli selle juhatuse liige. Koondise esindajana osales ta mitmetel Liberaalse Internatsionaali kohtumistel ja valiti ka selle organisatsiooni juhatuse liikmeks. Ta täitis mitmesuguseid juhtivaid ülesandeid Eesti Rahvusfondis ja Eesti Rahvusnõukogus. Aastatel 1988–1992 oli ta Vabariigi Valitsuse eksiilis poliitikanõunik ja saatis oktoobris 1992 presidendi ülesandeis toimivat peaministrit Heinrich Marki ametlikul visiidil Tallinnasse, mille käigus andis Mark oma volitused üle president Lennart Merile.

Eesti iseseisvuse taastamise järel astus Terras veendunud liberaalina Eesti Reformierakonda.

5. märtsil 1996 valiti Aleksander Terras Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis juhatuse esimeheks

Terras suri mais 2006 ja tema matused toimusid 13. juunil 2006 Stockholmis.

Tunnustused

• 1997 – Riigivapi teenetemärgi II klass (sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, Eesti Vabariigi järjepidevuse kaitsja)
• 1997 – Eesti Komitee auhind

Isiklikku

Aleksander Terras oli abielus. Tal oli kaks last – tütar Mai ja poeg Mattias.

Välislingid

• Aleksander Terrase biograafia andmebaasis ISIK
• Aleksander Terras: Mälestusi Toompealt ja Kadriorust, Riigikantseleist ja riigisekretäri ametist ajavahemikus 1920-1940
• Jüri Estam. Lahkus raadio Vaba Euroopa vaba eestlane Aleksander Terras. – Eesti Päevaleht, 3. juuni 2006.