Sinikas: erinevus redaktsioonide vahel

Sinikas
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kanarbikulaadsed Ericales;
Sugukond	Kanarbikulised Ericaceae;
Perekond	Mustikas Vaccinium;
Liik	Sinikas;
Binaarne nimetus
	Vaccinium uliginosum; L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. november 2012, kell 20:32

Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas

Rahvapärased nimetused joovikas, rukkisinikas, soomari

Levila ja kasvukoht

Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvab rabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust.

Kirjeldus

Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve.

Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim.

Sinikas paljuneb valdavalt vegetatiivselt, kuid lagedatel niisketel kohtadel võib paljuneda ka seemnetega. Seemned levivad lindude abil.

Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega.

Mari on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sest sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid. Rahvapärane nimetus "joovikas" on pärit ilmselt sellest, et osa inimesi on sinikat süües kerget joovet kogenud. Tegelikult marja joovastavat toimet tõestatud ei ole ning tegemist võib olla kas ülitundlikkusega või asjaoluga, et sinikas kasvab sageli koos sookailuga, mille eeterlikud õlid võivad tõepoolest halba enesetunnet põhjustada.

Sinikad Piiumetsa rabas
Õitsev sinikas Gröönimaal

Välislingid

Mittejoovastad joovikad
Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu Aialeht.ee, 13. august 2011

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 | sünonüümid =
 }}
-'''Sinikas''' (ka '''joovikas''', '''rukkisinikas''', '''soomari''') (''Vaccinium uliginosum'' L.) on [[püsikud|mitmeaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[kääbuspõõsas]] [[kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonnast.
+'''Sinikas'''  (''Vaccinium uliginosum'') on [[kanarbikulised|kanarbikuliste]] sugukonda [[Mustikas (perekond)|mustika]] perekonda kuuluv [[püsikud|mitmeaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[kääbuspõõsas]]
+Rahvapärased nimetused '''joovikas''', '''rukkisinikas''', '''soomari'''
+==Levila ja kasvukoht==
 Sinikas on levinud taim [[põhjapoolkera]] metsa- ja [[tundravöönd]]is kogu [[Euraasia]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s. Sinikas on sage kogu [[Eesti]]s. Kasvab [[raba]]de ja [[siirdesoo]]de servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust.
+==Kirjeldus==
 Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud [[vars]] on püstine, tugev ja harunev. [[Leht|Lehed]] on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve.
@@ 30. rida: / 34. rida: @@
 Mari on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sest sisaldab suhteliselt palju [[suhkrud|suhkruid]] ja vähe [[hape|happeid]]. Rahvapärane nimetus "joovikas" on pärit ilmselt sellest, et osa inimesi on sinikat süües kerget joovet kogenud. Tegelikult marja joovastavat toimet tõestatud ei ole ning tegemist võib olla kas ülitundlikkusega või asjaoluga, et sinikas kasvab sageli koos [[sookail]]uga, mille eeterlikud õlid võivad tõepoolest halba enesetunnet põhjustada.
 <gallery>