Sinikas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib marjast; sinikaks nimetatakse ka nahaalust verevalumit

Sinikas
Sinikas2 2008.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond Kanarbikulised Ericaceae
Perekond Mustikas Vaccinium
Liik Sinikas
Binaarne nimetus
Vaccinium uliginosum
L.

Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.

Rahvapärased nimetused on joovikas, rukkisinikas, soomari.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvab rabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve.

Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim.

Sinikas paljuneb valdavalt vegetatiivselt, kuid lagedatel niisketel kohtadel võib paljuneda ka seemnetega. Seemned levivad lindude abil.

Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega.

Mari on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sest sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid. Rahvapärane nimetus "joovikas" on pärit ilmselt sellest, et sinikast on valmistatud koduveine ja nastoikasid. Linnalegendides levinud arvamus, et sinika joovastav toime tuleneb sookailuga kõrvuti kasvamisest on ilmselge võhiklikkus. Jõhvikas (vahel ka pohl) kasvab sarnaselt sinikaga sookailuga sarnastes kohtades, ometigi sookailu joovastava toime siiret jõhvikale ei mainita.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]