Jõud

See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus)

---

Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõul on kindel tugevus (intensiivsus) ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Jõuks nimetatakse ka vektoriaalset füüsikalist suurust, mis iseloomustab selle toime intensiivsust ja suunda iseloomustab. Newtoni teise seaduse järgi on kehale mõjuv jõud võrdeline keha massiga ning võrdeline ja ühesuunaline kiirendusega, mille keha jõu toimel omandab.

Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga ${\vec {F}}$.

Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). SI-süsteemis mõõdetakse jõudu njuutonites (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s²:

$1N={kg\cdot m \over s^{2}}$

Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus (${\vec {a}}$) on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga ($m$). Võttes võrdeteguri üheks, saame

${\vec {a}}={\frac {\vec {F}}{m}}\Longrightarrow {\vec {F}}=m{\vec {a}}$.

Siin tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m₁ ja m₂) on interaktsioonis, siis

$m_{1}a_{1}=m_{2}a_{2}$,

mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte ($m_{1}/m_{2}$).

Vaata ka

• Mehaanika
• Klassikaline mehaanika
• Isaac Newton