Saar (perekond): erinevus redaktsioonide vahel

Saar
	; Harilik saar Fraxinus excelsior
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales;
Sugukond	Õlipuulised Oleaceae;
Perekond	Saar Fraxinus;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 11. aprill 2011, kell 13:32

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Perekonda kuulub 45–65 liiki, millest Eestis kasvab harilik saar (Fraxinus excelsior) peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub pensilvaania saart (Fraxinus pennsylvanica).

Kirjeldus

Saare lehed kasvavad paariti, vahel kolmekaupa männases, ja need on sulgjad liitlehed. Saare lehed meenutavad pihlakat, kuid saare lehed on läikivamad, karvutud ja jämedalt saagja servaga. Tema lehed on suuremad ja terava tipuga.

Saare seemnetega kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes või kobarates. Saarel on tiibvili nagu vahtral. Seemned asetsevad ühekaupa ning varisevad alles kevadel.

Kasutamine

Saarepuit on kõva, tihe (alates 670 kg/m³ – Fraxinus americana – kuni 710 kg/m³ – harilik saar), sitke, väga tugev ja elastne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt suurt tugevust ja vetruvust nõudvate esemete, näiteks ambude ja vibude, kurikate ja nuiade ning tööriistakäepidemete valmistamiseks. Saart kasutatakse tisleritööstuses ja saarevineerist tehakse mööblit.

Saart on kerge töödelda naelade, kruvide ja liimiga, seda on hea masinaga töödelda ja võimalik on saavutada kõrge viimistlusaste. Seevastu välistingimustes saart laialdaselt ei kasutata, sest kokkupuutel maapinnaga kaotab ta kulumiskindluse ja võib arvestada, et viie aastaga mädaneb ta täielikult.

Saarepuud kasutatakse elektrikitarride ja vahel ka akustiliste kitarride kõlakastide, samuti trummikerede valmistamiseks. See on tuntud oma ereda, terava värvuse ja püsiva kvaliteedi poolest.

Saar on suurepärane küttepuu.

Neljatahulise saare sisekoorest toodeti vanasti sinist värvi.

Suured saare- ja jalakaoksad murduvad sageli igasuguse hoiatuseta, mistõttu Inglismaal Sussexis kutsuti neid puid lesestajateks.

Tohutu hulga, vähemalt 243 liblikaliigi ^[1] röövikud toituvad saarel.

Saar kultuuris

Vanakreeka mütoloogias elasid saartes meliaadid, nii nagu tammedes elasid drüaadid. Paljudes vanakreeka müütides ja kommetes on saart mainitud.

Skandinaavia mütoloogias peetakse maailmapuud Yggdrasili tavaliselt saareks. Esimene inimene Ask tehti saarest ja tema nimi tähendabki vanapõhja keeles saart.

Saar eritab suhkurjat ainet. Skandinaavia mütoloogias mainitud "inspiratsiooni mõdu" oli arvatavasti kääritatud saareeritis.

Liike

Fraxinus americana – ameerika saar (valge saar)
Fraxinus angustifolia – ahtalehine saar
Fraxinus angustifolia – teravaviljaline saar
Fraxinus anomala – lihtlehine saar
Fraxinus bungeana – Bunge saar
Fraxinus caroliniana – karoliina saar
Fraxinus chinensis – hiina saar
Fraxinus chinensis – nokjalehine saar (mägisaar)
Fraxinus excelsior – harilik saar
Fraxinus floribunda – õiekas saar
Fraxinus holotricha – lauskarvane saar
Fraxinus lanuginosa – karvane saar
Fraxinus latifolia – oregoni saar
Fraxinus longicuspis – teravatipuline saar
Fraxinus mandshurica – mandžuuria saar
Fraxinus nigra – must saar
Fraxinus numidica – numiidia saar
Fraxinus obliqua – türgi saar (Willdenowi saar)
Fraxinus ornus – õissaar
Fraxinus paxiana – Paxi saar
Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar (punane saar)
Fraxinus potamophila – jõgisaar
Fraxinus pubinervis – karvaseroodne saar (munajalehine saar)
Fraxinus quadrangulata – neljatahuline saar (sinine saar)
Fraxinus raibocarpa – kõveraviljaline saar
Fraxinus rotundifolia – ümaralehine saar
Fraxinus sieboldiana – Mariesi saar
Fraxinus sogdiana – sogdi saar
Fraxinus spaethiana – paethi saar
Fraxinus tomentosa – viltjas saar
Fraxinus velutina – sametjas saar
Fraxinus viridis – roheline saar
Fraxinus xanthoxyloides – himaalaja saar

Viited

↑ Saarel toituvate liblikaliikide loend

Välislingid

Ivar Sibul: "Saar on tamme noorem vend" Eesti Loodus, jaanuar 2007

[1] Saarel toituvate liblikaliikide loend

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Taksonitabel
-{{Taxobox
+ | nimi           = Saar
-| color = lightgreen
+ | värvus         = taimed
-| name = Saar
+ | seisund          =
-| image = Korgelaidhsaar.jpg
+ | seisundi_süsteem =
-| image_caption = [[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior'')
+ | seisundi_ref     =
-| image_width = 200px
+ | pilt           = Illustration Fraxinus excelsior0.jpg
-| regnum = [[Taimed]] ''Plantae''
-| divisio = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
+ | pildi_seletus  = [[Harilik saar]] ''Fraxinus excelsior''
-| classis = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
+ | riik           = [[Taimed]] ''Plantae''
-| ordo = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales''
+ | hõimkond       = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
-| familia = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae''
+ | klass          = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
+ | selts          = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales''
-| genus = '''Saar''' ''Fraxinus''
+ | sugukond       = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae''
+ | perekond       = '''Saar''' ''Fraxinus''
+ | liik           =
+ | binaarne       =
+ | binaarse_autor =
+ | levikukaart          =
+ | levikukaardi_seletus =
 }}
-'''Saar''' (''Fraxinus'') on [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[Õlipuulised|õlipuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) [[lehtpuu]]de ja -[[põõsas]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]].
+'''Saar''' (''Fraxinus'') on [[Õlipuulised|õlipuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[heitlehisus|heitlehiste]] (üks liik on [[igihaljus|igihaljas]]) [[lehtpuu]]de ja -[[põõsas]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]].
-Perekonda kuulub 45–65 liiki, millest [[Eesti]]s kasvab [[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior'') peamiselt [[salumets|salu-]] ja [[lodumets]]ades ning (eriti [[Saaremaa]]l) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub [[pensilvaania saar]]t (''Fraxinus pennsylvanica'').
+Perekonda kuulub 45–65 liiki, millest [[Eesti]]s kasvab [[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior'') peamiselt [[salumets|salu-]] ja [[lodumets]]ades ning (eriti [[Saaremaa]]l) [[puisniit]]udel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub [[pensilvaania saar]]t (''Fraxinus pennsylvanica'').
+==Kirjeldus==
-Saare lehed kasvavad paariti, vahel kolmekaupa [[männas]]es, ja need on sulgjad liitlehed.
+Saare lehed kasvavad paariti, vahel kolmekaupa [[männas]]es, ja need on [[sulgjas leht|sulgjad]] [[liitleht|liitlehed]]. Saare lehed meenutavad [[pihlakas|pihlakat]], kuid saare lehed on läikivamad, karvutud ja jämedalt [[saagjas leheserv|saagja]] servaga. Tema lehed on suuremad ja terava tipuga.
-Saare seemnetega kroonlehtedeta [[õis|õied]] asetsevad [[pööris]]tes või [[kobar]]ates. Saarel on [[tiibvili]] nagu [[Vaher (perekond)|vahtral]]. Erinevalt vahtrast paiknevad saarel viljad ühekaupa. Vahtra seemned varisevad juba sügisel, enamik saare omadest alles kevadel. Tegelikult on neil kahel puul vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda [[pihlakas|pihlakaga]] sassi ajada. Kuid saare lehed on läikivamad, karvutud ja jämedalt saagja servaga. Tema lehed on suuremad ja terava tipuga. Rohkem ühist on saarel [[sirel]]i ja kaugete maade [[õlipuu]]ga. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka.
+Saare seemnetega [[kroonleht]]edeta [[õis|õied]] asetsevad [[pööris]]tes või [[kobar]]ates. Saarel on [[tiibvili]] nagu [[Vaher (perekond)|vahtral]]. Seemned asetsevad ühekaupa ning varisevad alles kevadel.
+==Kasutamine==
-Saarepuit on kõva, tihe (alates 670 kg/m³ – ''Fraxinus americana'' – kuni 710 kg/m³ – harilik saar), sitke, väga tugev ja elastne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt suurt tugevust ja vetruvust nõudvate esemete, näiteks ambude ja vibude, kurikate ja nuiade ning tööriistakäepidemete valmistamiseks. Saart kasutatakse tisleritööstuses ja saarevineerist tehakse [[mööbel|mööblit]].
+Saarepuit on kõva, tihe (alates 670 kg/m³ – ''Fraxinus americana'' – kuni 710 kg/m³ – harilik saar), sitke, väga tugev ja elastne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt suurt tugevust ja vetruvust nõudvate esemete, näiteks [[amb]]ude ja [[vibu]]de, [[kurikas|kurikate]] ja nuiade ning tööriistakäepidemete valmistamiseks. Saart kasutatakse [[tisler]]itööstuses ja saare[[vineer]]ist tehakse [[mööbel|mööblit]].
 Saart on kerge töödelda [[nael]]ade, [[kruvi]]de ja [[liim]]iga, seda on hea masinaga töödelda ja võimalik on saavutada kõrge viimistlusaste. Seevastu välistingimustes saart laialdaselt ei kasutata, sest kokkupuutel maapinnaga kaotab ta kulumiskindluse ja võib arvestada, et viie aastaga mädaneb ta täielikult.
@@ 28. rida: / 37. rida: @@
 Saar on suurepärane küttepuu.
-Sinise saare sisekoorest toodeti vanasti [[sinine|sinist]] värvi.
+[[Neljatahuline saar|Neljatahulise saare]] sisekoorest toodeti vanasti [[sinine|sinist]] värvi.
 Suured saare- ja [[jalakas|jalaka]]oksad murduvad sageli igasuguse hoiatuseta, mistõttu [[Inglismaa]]l [[Sussex]]is kutsuti neid puid lesestajateks.
@@ 35. rida: / 44. rida: @@
 == Saar kultuuris ==
 [[Vanakreeka mütoloogia]]s elasid saartes [[meliaadid]], nii nagu [[tamm]]edes elasid [[drüaadid]]. Paljudes vanakreeka [[müüt]]ides ja [[komme]]tes on saart mainitud.
@@ 41. rida: / 49. rida: @@
 Saar eritab suhkurjat ainet. Skandinaavia mütoloogias mainitud "inspiratsiooni [[mõdu]]" oli arvatavasti kääritatud saareeritis.
+==Liike==
+*''Fraxinus americana'' – [[ameerika saar]] (valge saar)
+*''Fraxinus angustifolia '' – [[ahtalehine saar ]]
+*''Fraxinus angustifolia '' – [[teravaviljaline saar]]
+*''Fraxinus anomala'' – [[lihtlehine saar ]]
+*''Fraxinus bungeana'' – [[Bunge saar]]
+*''Fraxinus caroliniana '' – [[karoliina saar ]]
+*''Fraxinus chinensis '' – [[hiina saar ]]
+*''Fraxinus chinensis '' – [[nokjalehine saar]] (mägisaar)
+*''Fraxinus excelsior '' – [[harilik saar ]]
+*''Fraxinus floribunda '' – [[õiekas saar ]]
+*''Fraxinus holotricha '' – [[lauskarvane saar ]]
+*''Fraxinus lanuginosa '' – [[karvane saar ]]
+*''Fraxinus latifolia '' – [[oregoni saar ]]
+*''Fraxinus longicuspis'' – [[teravatipuline saar ]]
+*''Fraxinus mandshurica '' – [[mandžuuria saar ]]
+*''Fraxinus nigra'' – [[must saar]]
+*''Fraxinus numidica '' – [[numiidia saar ]]
+*''Fraxinus obliqua'' – [[türgi saar ]](Willdenowi saar)
+*''Fraxinus ornus '' – [[õissaar ]]
+*''Fraxinus paxiana'' – [[Paxi saar ]]
+*''Fraxinus pennsylvanica '' – [[pensilvaania saar]] (punane saar)
+*''Fraxinus potamophila'' – [[jõgisaar ]]
+*''Fraxinus pubinervis'' – [[karvaseroodne saar]] (munajalehine saar)
+*''Fraxinus quadrangulata '' – [[neljatahuline saar]] (sinine saar)
+*''Fraxinus raibocarpa'' – [[kõveraviljaline saar ]]
+*''Fraxinus rotundifolia'' – [[ümaralehine saar ]]
+*''Fraxinus sieboldiana'' – [[Mariesi saar ]]
+*''Fraxinus sogdiana '' – [[sogdi saar]]
+*''Fraxinus spaethiana '' – [[paethi saar ]]
+*''Fraxinus tomentosa '' – [[viltjas saar ]]
+*''Fraxinus velutina '' – [[sametjas saar]]
+*''Fraxinus viridis '' – [[roheline saar ]]
+*''Fraxinus xanthoxyloides'' – [[himaalaja saar ]]
 == Viited ==
@@ 49. rida: / 92. rida: @@
 {{Commons|Category:Fraxinus|Saar}}
-[[Kategooria:Kaheidulehelised]]
 [[Kategooria:Õlipuulised]]