Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. september 2010, kell 18:53

Joosep Liiv (4. mai 1870 Alatskivi – 24. veebruar 1957 Kiisa) oli eesti kirikuõpetaja.

Joosepi koolitee algas Varnja kirikukoolis ning jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta pooleli jättis, sest talle ei meeldinud koolis valitsenud vene vaim. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes kaastööd Jakob Hurdale. Õpihimu viis ta Treffneri gümnaasiumi (lõpetanuks aastal 1896)^[1]. Küpsuseksamid tegi ta siiski eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos Harald Põlluga, kellest sai tema kursusekaaslane ülikoolis). Ta õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1896–1901. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas ta end ühe semestri Berliini Ülikoolis.

Prooviaastal oli ta Vändras, Häädemeestel ja Toril. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv 21. veebruaril (vkj 8. veebruaril) 1904 Riia Jakobi kirikus.

1904 – 1907 töötas Joosep Liiv Käru koguduses, mis tollal oli Vändra koguduse abikogudus. 19. sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse (Liivimaa kubermangu), kuid Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastes Põhja-Eestisse pastoriteks saanud Georg Kiviste Harju-Jaanis, Jakob Kukk Keilas ja Harald Põld Kosel. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas kahele sakslasest pastorikandidaadile ühehäälselt Joosep Liivi. Põhjus võib olla selles, et eelmine, sakslasest pastor Hermann Girgensohn oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud Novorossiiskisse.

I maailmasõja ajal 1914 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks Siberisse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm, Narva Aleksandri koguduse õpetaja Jakob Jalajas, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Carl Immanuel Philipp Hesse, Kadrina Katariina koguduse õpetaja Johannes Eberhard, Reigi Jeesuse koguduse õpetaja Richard Georg von Hirschhausen ja Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Haller).

Aastatel 1907 – 1940 töötas Joosep Liiv Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana. 1927 – 1935 oli ta Lääne-Harju praostkonna abipraost, 1935 – 1940 kiriku ülemkohtu liige ja 1939 – 1944 EELK Konsistooriumi assessor. Kuigi Joosep Liiv läks 1. jaanuaril 1941 emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel 1947 – 1950 Tallinna Oleviste koguduse hooldajaõpetaja. Aastal 1950 andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.

Isiklikku

Joosep Liiv abiellus 1908. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid prominente. Laulatuse viis läbi Villem Reiman, pruudipärg mängiti maha Jakob Kukele.

Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Filoloogi haridusega vanim tütar Salme abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti ja Käina Martini koguduse õpetaja Voldemar Kirotariga, kes küüditati 1941. aastal. Keskmine tütar Helga, samuti filoloog, abiellus Felix Kibbermanniga. Salme Kirotar, Felix Kibbermann ja viimase õde Elisabeth Kibbermann said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.

Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud Juhan Liiv ja Jakob Liiv.

Välislingid

Viited

↑ http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1896

[1] ttp://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1896

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Joosep Liiv''' ([[4. mai]] [[1870]] [[Alatskivi]] – [[24. veebruar]] [[1957]] [[Kiisa]]) oli eesti kirikuõpetaja.
-Joosepi koolitee algas Varnja kirikukoolis, jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta pooleli jättis, sest talle ei meeldinud koolis valitsenud vene vaim. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes kaastööd [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Õpihimu viis ta [[Treffneri gümnaasium]]i (lõpetanuks aastal 1896)<ref>http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1896</ref>. Küpsuseksamid tegi ta siiski eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos [[Harald Põld|Harald Põlluga]], kellest sai tema kursusekaaslane ülikoolis). Ta õppis [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas [[1896]]–[[1901]]. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas ta end ühe semestri [[Berliini Ülikool]]is.
+Joosepi koolitee algas Varnja kirikukoolis ning jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta pooleli jättis, sest talle ei meeldinud koolis valitsenud vene vaim. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes kaastööd [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Õpihimu viis ta [[Treffneri gümnaasium]]i (lõpetanuks aastal 1896)<ref>http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1896</ref>. Küpsuseksamid tegi ta siiski eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos [[Harald Põld|Harald Põlluga]], kellest sai tema kursusekaaslane ülikoolis). Ta õppis [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas [[1896]]–[[1901]]. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas ta end ühe semestri [[Berliini Ülikool]]is.
 Prooviaastal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändras]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeestel]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Toril]]. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv [[21. veebruaril]] (vkj 8. veebruaril) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.
-[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es (siis oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse([[Liivimaa kubermang]]u), siis Põhja-Eestisse([[Eestimaa kubermang]]u) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus [[Novorossiisk]]isse.
+[[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es, mis tollal oli [[Vändra Martini kogudus|Vändra koguduse]] abikogudus. 19. sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse ([[Liivimaa kubermang]]u), kuid Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]us) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastes Põhja-Eestisse pastoriteks saanud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas kahele sakslasest pastorikandidaadile ühehäälselt Joosep Liivi. Põhjus võib olla selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud [[Novorossiisk]]isse.
-Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]] oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse. Vaid korra ja sedagi I maailmasõja ajal 1914. a saadeti ta tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse - 60 kopikat (koos temaga saadeti Siberisse Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]).
+I maailmasõja ajal 1914 saadeti Joosep Liiv tsaarivõimude poolt 9 kuuks [[Siber]]isse, sest ta oli Leipzigi misjoniseltsilt vastu võtnud annetuse kogusummas 60 kopikat. (Koos temaga saadeti Siberisse ka Eestimaa kindralsuperintendent [[Daniel Burchard Lemm]], [[Narva Aleksandri kogudus]]e õpetaja [[Jakob Jalajas]], [[Jõhvi Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Carl Immanuel Philipp Hesse]], [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja [[Johannes Eberhard]], [[Reigi Jeesuse kogudus]]e õpetaja [[Richard Georg von Hirschhausen]] ja [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja [[Haller]]).
+Aastatel [[1907]] – [[1940]] töötas Joosep Liiv [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana. [[1927]] – [[1935]] oli ta Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]] – [[1940]] kiriku ülemkohtu liige ja [[1939]] – [[1944]] [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]]. Kuigi Joosep Liiv läks [[1. jaanuar]]il [[1941]] emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.
-Joosep Liiv tuli [[Rapla]]sse vallalisena ja abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
 ==Isiklikku==
+Joosep Liiv abiellus [[1908]]. aastal Elfride Hübega. Pulmakülaliste hulgas oli palju tolleaegseid [[prominent]]e. Laulatuse viis läbi [[Villem Reiman]], pruudipärg mängiti maha [[Jakob Kukk|Jakob Kukele]].
-Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Vanim tütar Salme (filoloog) abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti (ja [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja) [[Voldemar Kirotar]]iga, kes küüditati [[1941]]. aastal. Keskmine tütar Helga (samuti filoloog) abiellus [[Felix Kibbermann]]iga. [[Salme Kirotar]], [[Felix Kibbermann]] ja viimase õde [[Elisabeth Kibbermann]] said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
+Joosep Liivil oli neli last. Poeg Heino suri 14-aastaselt. Filoloogi haridusega vanim tütar Salme abiellus Joosep Liivi abiõpetaja, hilisema Saarte-Lääne praosti ja [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja [[Voldemar Kirotar]]iga, kes küüditati [[1941]]. aastal. Keskmine tütar Helga, samuti filoloog, abiellus [[Felix Kibbermann]]iga. [[Salme Kirotar]], [[Felix Kibbermann]] ja viimase õde [[Elisabeth Kibbermann]] said laiemalt tuntuks saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatute koostajatena. Noorim tütar Else töötas veterinaarist abikaasa assistendina.
 Joosep Liivi onupojad olid kirjanikud [[Juhan Liiv]] ja [[Jakob Liiv]].