Ahm: erinevus redaktsioonide vahel

Ahm
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Sugukond	Kärplased Mustelidae;
Alamsugukond	Päriskärplased Mustelinae;
Perekond	Ahm Gulo;
Liik	Ahm;
Binaarne nimetus
	Gulo gulo; (Linnaeus, 1758)
	;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 9. märts 2010, kell 18:03

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ahm (perekond).

Ahm ehk kaljukass; Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.

Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom (üldse suurim on hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis)). Enamik teadlasi eristab kaht ahmi alamliiki: G. g. gulo ja G. g. luscus, mõned ka G. g. vancouverensis'.

Levila

Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Põhja-Venemaa ^[1], ka Mongoolia, Põhja-Hiina ja Põhja-Ameerika^[2]. Enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Levila piire on ahmi hulkuva eluviisi ja pikkade jahiretkede tõttu väga raske kindlaks määrata ^[2]. Ahme kohatakse Eestis iga paari aasta tagant, ta arvatakse Eesti loomastikku ja on võimalik, et ta on mõnes kõrvalises kohas koguni paikselt kanda kinnitanud ^[2]. Ta on sattunud teistessegi Baltimaadesse, Valgevenesse, Ukrainasse, Lääne-Siberi metsasteppi ja mujalegi^[2].

Välimus

Ahm on väliselt ülejäänud päriskärplastest üsna erinev nii kehaehituse kui suuruse poolest, aga kolju ehituse ja eriti hammastiku poolest on ta neile ometigi lähedane. ^[2]

Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga ^[2]. Nende tüvepikkus on 70–105 cm, saba on 18–23 cm pikk ^[2]. Tagakäpa pikkus 14–18 cm, kondülobasaalpikkus 128–150 mm. Isendid kaaluvad 9–19 kg ^[1]. Isasloomad on emastest umbes 30% suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Käpad on võimsad ja laiad, pea suhteliselt väike, pisikeste ümarate kõrvadega ^[2]. Keha massiivsust rõhutab pikk karm sorakil karvastik ^[2]. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad kaks heledat vööti, mis algavad kukla lähedalt ja ulatuvad piki külgi sabani ^[2]. Põhiliselt on värvus tumepruun, aga see on eri isenditel üsna erinev, samuti vöötide laius, selgus ja värvus ^[2]. Tema karvad on pikad ja nidusad, vett väga vähe imavad.

Ahmi karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktikas.

Eluviis

Kõikjal elab ahm erakuna. Vaid üksikjuhtudel, näiteks suurema korjuse kallale võib lühikeseks ajaks koguneda mitu isendit. Ahm suudab elada nii lauskmaal kui mägedes, nii metsas kui tundras. Ahmi individuaalterritoorium võib olla isegi 1500–2000 km² suur. ^[2]

Peamiselt sööb ahm raibet, näiteks suuremate kiskjate murtud loomade jäänuseid. Harva ründab ta sõralisi ise, kuid kätte saab üksnes haavatud, haigeid ja noori loomi. Ahm ei ole ablas loom, sest sööb korraga märksa vähem kui makku mahuks. Ülejäänud saagi püüab ta mõnda kõrvalisse paika peita. Toitu otsides näitab ahm üles suurt väsimatust, liikuvust, jõudu, osavust ja kavalust. ^[2]

Ahm on kasulik, sest käitub looduse sanitarina, hävitades nõrku isendeid ja nende laipu. ^[2]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 D.W. MacDonald, P. Barrett. "Euroopa imetajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002, lk. 127-128
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 "Loomade elu", 7. kd., lk. 254

Välislingid

Oliver Rand. Saaremaa metsades on end sisse seadnud harva kohatav kiskja, Meie Maa, 10. detsember 2008
Erik Rand. Ekspert: Saaremaa saladuslik kiskja ei olnud ilmselt ahm, EPL, 11. detsember 2008

[Ahm-1] 1,0 ^1,1 D.W. MacDonald, P. Barrett. "Euroopa imetajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002, lk. 127-128

[Loomade_elu-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 "Loomade elu", 7. kd., lk. 254

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Ahm (perekond)]]}}
+{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Ahm (perekond)]].}}
 {{Taksonitabel
 | nimi = Ahm
@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
 | sugukond = [[Kärplased]] ''Mustelidae''
-| perekond =  [[Ahm (perekond)|Ahm]] ''Gulo''
+| alamsugukond = [[Päriskärplased]] ''Mustelinae''
+| perekond = [[Ahm (perekond)|Ahm]] ''Gulo''
 | liik = '''Ahm'''
 | binaarne = ''Gulo gulo''
-| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758)
+| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]])
 | levikukaart = Leefgebied veelvraat.JPG
 | levikukaardi_laius = 240px
 | sünonüümid =
 }}
-'''Ahm''' (ka kaljukass; ''Gulo gulo'') on [[kärplased|kärplaste]] sugukonda kuuluv [[kiskjalised|kiskjaline]].
+'''Ahm''' ehk '''kaljukass'''; ''Gulo gulo'') on [[kärplased|kärplaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[ahm (perekond)|ahmi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]].
-Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom (üldse suurim on [[hiidsaarmas]] (''Pteronura brasiliensis'')). Enamik teadlasi eristab 2 ahmi [[alamliik]]e: ''Gulo gulo gulo'' ja ''G. g. luscus'', kuid mõned arvavad siia ka ''G. g. vancouverensis'''e.
+Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom (üldse suurim on [[hiidsaarmas]] (''Pteronura brasiliensis'')). Enamik teadlasi eristab kaht ahmi [[alamliik]]i: ''G. g. gulo'' ja ''G. g. luscus'', mõned ka ''G. g. vancouverensis'''.
 == Levila ==
-Ahmi levila hõlmab osaliselt [[Skandinaavia]], [[Soome]], [[Karjala]] ja [[Venemaa]] põhjapoolsemad piirkonnad <ref name = "Ahm" >MacDonald, D. W & Barrett P. ''Euroopa imetajad''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2002, lk 127-128</ref>, ka [[Põhja-Ameerika]]s, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis.
+Ahmi levila hõlmab osaliselt [[Skandinaavia]], [[Soome]], [[Karjala]] ja Põhja-[[Venemaa]] <ref name=Ahm>D.W. MacDonald, P. Barrett. "Euroopa imetajad". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2002]], lk. 127-128</ref>, ka [[Mongoolia]], Põhja-[[Hiina]] ja [[Põhja-Ameerika]]<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 254</ref>. Enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Levila piire on ahmi hulkuva eluviisi ja pikkade jahiretkede tõttu väga raske kindlaks määrata <ref name="Loomade elu"/>. Ahme kohatakse Eestis iga paari aasta tagant, ta arvatakse Eesti loomastikku ja on võimalik, et ta on mõnes kõrvalises kohas koguni paikselt kanda kinnitanud <ref name="Loomade elu"/>. Ta on sattunud teistessegi [[Baltimaad]]esse, [[Valgevene]]sse, [[Ukraina]]sse, [[Lääne-Siber]]i [[metsastepp]]i ja mujalegi<ref name="Loomade elu"/>.
 == Välimus ==
+Ahm on väliselt ülejäänud päriskärplastest üsna erinev nii kehaehituse kui suuruse poolest, aga [[kolju]] ehituse ja eriti [[hammas]]tiku poolest on ta neile ometigi lähedane. <ref name="Loomade elu"/>
-Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad.
+Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga <ref name="Loomade elu"/>. Nende [[tüvepikkus]] on 70–105 cm, [[saba]] on 18–23 cm pikk <ref name="Loomade elu"/>. Tagakäpa pikkus 14–18 cm, [[kondülobasaalpikkus]] 128–150 mm. Isendid kaaluvad 9–19 kg <ref name=Ahm/>. Isasloomad on emastest umbes 30% suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Käpad on võimsad ja laiad, [[pea]] suhteliselt väike, pisikeste ümarate [[kõrv]]adega <ref name="Loomade elu"/>. Keha massiivsust rõhutab pikk karm sorakil [[karvastik]] <ref name="Loomade elu"/>. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad kaks heledat vööti, mis algavad [[kukal|kukla]] lähedalt ja ulatuvad piki külgi sabani <ref name="Loomade elu"/>. Põhiliselt on värvus tumepruun, aga see on eri isenditel üsna erinev, samuti vöötide laius, selgus ja värvus <ref name="Loomade elu"/>. Tema karvad on pikad ja nidusad, vett väga vähe imavad.
+Ahmi [[karusnahk]] on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see [[elastsus]]t, eriti tõhus on seda kasutada [[Arktika]]s.
+== Eluviis ==
+Kõikjal elab ahm erakuna. Vaid üksikjuhtudel, näiteks suurema korjuse kallale võib lühikeseks ajaks koguneda mitu isendit. Ahm suudab elada nii lauskmaal kui mägedes, nii metsas kui [[tundra]]s. Ahmi individuaalterritoorium võib olla isegi 1500–2000 km² suur. <ref name="Loomade elu"/>
+Peamiselt sööb ahm raibet, näiteks suuremate kiskjate murtud loomade jäänuseid. Harva ründab ta [[sõralised|sõralisi]] ise, kuid kätte saab üksnes haavatud, haigeid ja noori loomi. Ahm ei ole ablas loom, sest sööb korraga märksa vähem kui makku mahuks. Ülejäänud saagi püüab ta mõnda kõrvalisse paika peita. Toitu otsides näitab ahm üles suurt väsimatust, liikuvust, jõudu, osavust ja kavalust. <ref name="Loomade elu"/>
-Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 62–82 cm, sabapikkus 18–25 cm. Tagakäpa pikkus 14–18 cm, [[kondülobasaalpikkus]] 128–150 mm. Isendid kaaluvad 9–19 kg. <ref name= "Ahm" /> Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba.
+Ahm on kasulik, sest käitub [[looduse sanitar]]ina, hävitades nõrku isendeid ja nende laipu. <ref name="Loomade elu"/>
-Ahmide [[karusnahk]] on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada [[Arktika]] piirkondades.
 == Viited ==