Komeet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. november 2009, kell 01:39

See artikkel on taevakehast; kuldkala kohta vaata artiklit Komeet (kala); sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Komeet (täpsustus)

Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Nimetus

Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks.

Ehitus

Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba.

Orbiidid ja tiirlemisperioodid

Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse.

Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda.

Tuntumad komeedid

Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P.

Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti.
17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-''See artikkel on taevakehast; kuldkala kohta vaata artiklit [[Komeet (kala)]];  sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Komeet (täpsustus)]]
+''See artikkel on taevakehast; kuldkala kohta vaata artiklit [[Komeet (kala)]]; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Komeet (täpsustus)]]
 ----
 '''Komeet''' on [[Päikesesüsteem]]i äärealadelt pärinev [[taevakeha]], mis koosneb peamiselt [[jää]]st, [[Tahkis|tahkest]] [[Süsihappegaas|süsinikdioksiidist]] ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest [[lisandid|lisanditest]].
-==Nimetus==
+== Nimetus ==
 Nimetus tuleneb [[vanakreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''komētēs'', mis tähendab 'pikajuukseline'. [[Eesti keel]]es nimetatakse komeete ka '''sabatähtedeks'''.
-==Ehitus==
+== Ehitus ==
 Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib [[Päike]]se valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida [[päikesetuul]] komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi [[orbiit]]i. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba.
-==Orbiidid ja tiirlemisperioodid==
+== Orbiidid ja tiirlemisperioodid ==
-Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, [[Öpiku-Oorti pilv]]est, lühiperioodilised seevastu [[Neptuun]]i orbiidi taga paiknevast [[Kuiperi vöö]]st. Komeetide [[orbiit|orbiidid]] on enamasti piklikud, sageli [[parabool]]sed või [[hüperbool]]sed.  Tänaseni ei ole päris selge, millised [[häiritus]]ed põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse.
+Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, [[Öpiku-Oorti pilv]]est, lühiperioodilised seevastu [[Neptuun]]i orbiidi taga paiknevast [[Kuiperi vöö]]st. Komeetide [[orbiit|orbiidid]] on enamasti piklikud, sageli [[parabool]]sed või [[hüperbool]]sed. Tänaseni ei ole päris selge, millised [[häiritus]]ed põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse.
-Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades [[hiidplaneet]]ide, eelkõige [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i ja [[Saturn]]i, [[gravitatsioonijõud|külgetõmbe]] mõjul märgatavalt muutuda.
+Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades [[hiidplaneet]]ide, eelkõige [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] ja [[Saturn]]i, [[gravitatsioonijõud|külgetõmbe]] mõjul märgatavalt muutuda.
 == Tuntumad komeedid ==
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 {{Planeedid}}
-[[Kategooria:Astronoomia]]
-[[Kategooria:Komeedid| Komeet]]
 {{Link FA|de}}
 {{Link FA|en}}
@@ 33. rida: / 29. rida: @@
 {{Link FA|th}}
 {{Link FA|vi}}
+[[Kategooria:Astronoomia]]
+[[Kategooria:Komeedid| Komeet]]
 [[af:Komeet]]
@@ 100. rida: / 99. rida: @@
 [[nov:Komete]]
 [[uz:Kometa]]
+[[nds:Komet]]
 [[pl:Kometa]]
 [[pt:Cometa]]

v r Päikesesüsteem

Planeedid	Merkuur · Veenus · Maa · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun
Kääbusplaneedid	Ceres · Pluuto · Eris · Haumea · Makemake
Muud	Päike · Kuu · Asteroidid · Komeedid · Kuiperi vöö · Öpiku-Oorti pilv
Vaata ka	Taevakehad · Päikesesüsteemi objektide loend · Astronoomia mõisteid