Habarovsk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
| lipu_pilt = |
| lipu_pilt = |
||
| lipu_link = |
| lipu_link = |
||
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of Arms of Khabarovsk.png|100px |
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of Arms of Khabarovsk.png|100px]] |
||
| vapi_link = [[Habarovski vapp]] |
| vapi_link = [[Habarovski vapp]] |
||
| pindala = 372 |
| pindala = 372 |
||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
| asendikaardi_pilt = |
| asendikaardi_pilt = |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Big fountain on Lenin sq Khabarovsk.JPG|thumb|Lenini väljak Habarovskis]] |
|||
| ⚫ | |||
'''Habarovsk''' on linn [[Venemaa]]l, [[Habarovski krai]] ja [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonna]] keskus. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Kliima == |
|||
Habarovskis on [[parasvööde|parasvöötme]] [[mussoon]]kliima külma ja kuiva talve ning kuuma ja niiske suvega. |
|||
Habarovski kõige soojema kuu, [[juuli]], keskmine temperatuur on 21,4 °C. Kõige külmema kuu, [[jaanuar]]i, keskmine temperatuur on -20,5 °C. [[Juuni]]s, juulis ja [[august]]is on mõõdetud sooja üle 35°, [[detsember|detsembris]], jaanuaris ja [[veebruar]]is alla -35 °C. aasta keskmine temperatuur on +2,1 °C. |
|||
Aastas langeb sademeid 686 mm. Suvi on vihmane: keskmiselt sajab juulis 114 ja augustis 154 mm. Kõige kuivemad kuud on detsembrist [[märts]]ini, kus sademeid on keskmiselt 11–18 mm. |
|||
Rekordiline sadu ühe päeva jooksul oli [[1985]]. aasta juulis: 121,2 mm. Rekordiline sadu ühe kuu jooksul oli [[1981]]. aasta augustis: 434 mm. |
|||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Habarovsk on asutatud [[1858]]. aastal '''Habarovka''' sõjaväepostina (maadeavastaja [[Jerofei Habarov]]i järgi). [[1893]]. aastast kannab tänapäevast nime. |
|||
Habarovski rajamisele eelnesid rasked Vene–Hiina läbirääkimised Aigunis, tänapäeva [[Heihe]]s. Vene poolt juhtis läbirääkimistel [[Ida-Siber]]i [[kindralkuberner]] [[Nikolai Muravjov-Amurski]], Hiina poolt amuuri ülemjuhataja [[Yishan]]. [[16. mai]]l [[1858]] (vana kalendri järgi 28. mail) kirjutati alla Aiguni leping]], mille järgi läks kogu Amuuri vasak kallas Venemaale, parem kallas kuni Ussuuri jõe suudmeni Hiinale, aga Ussuuri jõe suudmest [[Vaikne ookean|ookeanini]] jäi kahe riigi ühisvaldusse kuni piiri täpse määratlemiseni. |
|||
| ⚫ | |||
Pärast leppe sõlmimist saadeti Muravjov-Amurski käsul Amuuri kaldale asula rajamiseks kohale 13. Siberi regulaarväepataljon, mille ülem oli [[kapten]] [[Jakov Djatšenko]]. Käsus anti Djatšenkole üle Amuuri regulaarvägede 2. rühma juhatamine. Amuuri regulaarvägedele allusid Venemaa asulad Ussuuri jõe ääres [[Primorje oblast]]i [[sõjakuberner]]i [[kontradmiral]] [[Pjotr Kazakevitš]]i ülemjuhatuse all. Samas käskis Muravjov-Amurski Djatšenkol ja amuuri kasakate jalaväepataljoni ülemal [[jessauul]] Pompei Puzinol hoolitseda ümberasujate [[tervis]]e eest. [[12. juuli]]l andis Muravjov 13. regulaarväepataljoni täielikult Primorje oblasti kindralkuberneri käsutusse. Kuid ühtlasi jäi Djatšenko Amuuril kõrgeimaks võimuks, sest just temale andis Muravjov [[6. oktoober|6. oktoobril]] 1858 amuuri kasakaväe Ussuuri pataljoni ümberasujate ülemjuhatuse. |
|||
| ⚫ | |||
[[Pilt:1974 Russia Khabarowsk.jpg|thumb|Jerofei Habarovi mälestusmärk 1974. aastal. Taamal on maja katusel kiri "Meie eesmärk on [[kommunism]]".]] |
|||
| ⚫ | |||
1858. aasta mais randusid [[soldat]]id Amuuri kaldal ja asutasid [[sõjaväepost]]i, nimetades selle '''Habarovkaks''' [[17. sajand]]i maadeavastaja [[Jerofei Habarov]]i järgi. Linna asutamiskuupäevaks loetakse [[31. mai]]. Augustiks olid Habarovkas eraldatud maa-alad hoonete ehitamiseks. [[1859]]. aastal saabusid asulasse värvatud ümberasujad ja trahvipataljoni sõdurid. |
|||
Esialgu ehitati Habarovskisse sõjaväehooneid. 1863. aastal oli asulas juba 167 hoonet, sealhulgas sõjaväeosa ülema maja, [[kasarm]], toiduainete laod, elumajad ja turuputkad. Tänu väga soodsale asukohale (Ussuuri jõe suubumiskohal Amuuri) hakkas linn väga kiiresti arenema. Sõjaväelaste järel saabusid ettevõtjad. Peamine majandusharu oli tollal [[karusnahk]]ade hanikine, [[kalapüük]] ja ebavõrdne kaubavahetus [[aborigeenid]]ega. Need tegevusalad andsid esialgu väga suurt kasumit ja meelitasid ligi palju rahvast. Samuti oli ümberasujatel võimalik saada viljakat maad, mida jagati tasuta. Juba 1864. aastal töötas sõjaväe topograaf Mihhail Ljubenski välja Habarovka arenguplaani, mille järgi asula peatänavaks sai kaldaäärne Beregovaja tänav, mis tänapäeval kannab Ševtšenko nime. |
|||
[[Pilt:Khabarovsk church on top of a hill.jpg|right|222px|thumb|Vaade Habarovskile 2005. aasta detsembris]] |
|||
[[1873]] avati Habarovskis esimene [[algkool]]. |
|||
[[1880]]. aastaks, see tähendab 22 aastaga oli Habarovsk kasvanud juba üsna suureks. Primorje krai administratiivkeskus oli seni [[Nikolajevsk Amuuril|Nikolajevskis Amuuril]], kuid Habarovka asend oli märksa soodsam, sest seda läbisid kõik nii ookeani äärde kui [[Vladivostok]]ki viivad teed. Seetõttu omistati Habarovskile linna staatus ja sinna toodi üle Primorje krai halduskeskus. Samal aastal töötas oblasti maamõõtja Popov välja linna üldplaani. |
|||
[[1893]]. aastast kannab linn tänapäevast nime. |
|||
[[Pilt:Territorial research library in Khabarovsk.JPG|thumb|Teaduslik-tehniline piirkonnaraamatukogu Habarovskis]] |
|||
| ⚫ | |||
[[1956]] käivitati linnas [[tramm]]iliiklus ja [[1976]] [[trollibuss]]iliiklus. |
|||
[[1981]] toimusid linnas maailmameistrivõistlused [[jääpall]]is. |
|||
| ⚫ | |||
Habarovskis on [[Hiina]], [[Jaapan]]i ja [[Valgevene]] [[konsulaat]]. |
|||
Habarovski [[sõpruslinn]]ad on [[Harbiin]] (Hiina), [[Niigata]] (Jaapan), [[Portland]] ([[USA]]), [[Bucheon]] ([[Lõuna-Korea]]) ja [[Victoria (Kanada)|Victoria]] ([[Kanada]]). |
|||
| ⚫ | |||
== Välislink == |
== Välislink == |
||
| ⚫ | |||
*[http://khabarovsk.kht.ru/ Habarovski koduleht] |
*[http://khabarovsk.kht.ru/ Habarovski koduleht] |
||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Venemaa linnad]] |
[[Kategooria:Venemaa linnad]] |
||
[[Kategooria:Habarovski krai]] |
[[Kategooria:Habarovski krai]] |
||
<!-- interwiki --> |
|||
[[ar:خاباروفسك]] |
[[ar:خاباروفسك]] |
||
Redaktsioon: 11. september 2009, kell 02:11
| Habarovsk | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala | 372 km² | ||
| Elanikke | 579 200 (2009) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 48° 29′ N, 135° 4′ E | ||
  | |||
Habarovsk on linn Venemaal, Habarovski krai ja Kaug-Ida föderaalringkonna keskus.
Habarovsk asub 30 km kaugusel Hiina piirist, Amuuri jõe paremal kaldal, koha lähedal, kus Ussuuri jõgi suubub Amuuri jõkke.
Habarovsk on Vladivostoki järel Venemaa Kaug-Ida suuruselt teine linn.
Kliima
Habarovskis on parasvöötme mussoonkliima külma ja kuiva talve ning kuuma ja niiske suvega.
Habarovski kõige soojema kuu, juuli, keskmine temperatuur on 21,4 °C. Kõige külmema kuu, jaanuari, keskmine temperatuur on -20,5 °C. Juunis, juulis ja augustis on mõõdetud sooja üle 35°, detsembris, jaanuaris ja veebruaris alla -35 °C. aasta keskmine temperatuur on +2,1 °C.
Aastas langeb sademeid 686 mm. Suvi on vihmane: keskmiselt sajab juulis 114 ja augustis 154 mm. Kõige kuivemad kuud on detsembrist märtsini, kus sademeid on keskmiselt 11–18 mm.
Rekordiline sadu ühe päeva jooksul oli 1985. aasta juulis: 121,2 mm. Rekordiline sadu ühe kuu jooksul oli 1981. aasta augustis: 434 mm.
Ajalugu
Habarovski rajamisele eelnesid rasked Vene–Hiina läbirääkimised Aigunis, tänapäeva Heihes. Vene poolt juhtis läbirääkimistel Ida-Siberi kindralkuberner Nikolai Muravjov-Amurski, Hiina poolt amuuri ülemjuhataja Yishan. 16. mail 1858 (vana kalendri järgi 28. mail) kirjutati alla Aiguni leping]], mille järgi läks kogu Amuuri vasak kallas Venemaale, parem kallas kuni Ussuuri jõe suudmeni Hiinale, aga Ussuuri jõe suudmest ookeanini jäi kahe riigi ühisvaldusse kuni piiri täpse määratlemiseni.
Pärast leppe sõlmimist saadeti Muravjov-Amurski käsul Amuuri kaldale asula rajamiseks kohale 13. Siberi regulaarväepataljon, mille ülem oli kapten Jakov Djatšenko. Käsus anti Djatšenkole üle Amuuri regulaarvägede 2. rühma juhatamine. Amuuri regulaarvägedele allusid Venemaa asulad Ussuuri jõe ääres Primorje oblasti sõjakuberneri kontradmiral Pjotr Kazakevitši ülemjuhatuse all. Samas käskis Muravjov-Amurski Djatšenkol ja amuuri kasakate jalaväepataljoni ülemal jessauul Pompei Puzinol hoolitseda ümberasujate tervise eest. 12. juulil andis Muravjov 13. regulaarväepataljoni täielikult Primorje oblasti kindralkuberneri käsutusse. Kuid ühtlasi jäi Djatšenko Amuuril kõrgeimaks võimuks, sest just temale andis Muravjov 6. oktoobril 1858 amuuri kasakaväe Ussuuri pataljoni ümberasujate ülemjuhatuse.
1858. aasta mais randusid soldatid Amuuri kaldal ja asutasid sõjaväeposti, nimetades selle Habarovkaks 17. sajandi maadeavastaja Jerofei Habarovi järgi. Linna asutamiskuupäevaks loetakse 31. mai. Augustiks olid Habarovkas eraldatud maa-alad hoonete ehitamiseks. 1859. aastal saabusid asulasse värvatud ümberasujad ja trahvipataljoni sõdurid.
Esialgu ehitati Habarovskisse sõjaväehooneid. 1863. aastal oli asulas juba 167 hoonet, sealhulgas sõjaväeosa ülema maja, kasarm, toiduainete laod, elumajad ja turuputkad. Tänu väga soodsale asukohale (Ussuuri jõe suubumiskohal Amuuri) hakkas linn väga kiiresti arenema. Sõjaväelaste järel saabusid ettevõtjad. Peamine majandusharu oli tollal karusnahkade hanikine, kalapüük ja ebavõrdne kaubavahetus aborigeenidega. Need tegevusalad andsid esialgu väga suurt kasumit ja meelitasid ligi palju rahvast. Samuti oli ümberasujatel võimalik saada viljakat maad, mida jagati tasuta. Juba 1864. aastal töötas sõjaväe topograaf Mihhail Ljubenski välja Habarovka arenguplaani, mille järgi asula peatänavaks sai kaldaäärne Beregovaja tänav, mis tänapäeval kannab Ševtšenko nime.
1873 avati Habarovskis esimene algkool.
1880. aastaks, see tähendab 22 aastaga oli Habarovsk kasvanud juba üsna suureks. Primorje krai administratiivkeskus oli seni Nikolajevskis Amuuril, kuid Habarovka asend oli märksa soodsam, sest seda läbisid kõik nii ookeani äärde kui Vladivostokki viivad teed. Seetõttu omistati Habarovskile linna staatus ja sinna toodi üle Primorje krai halduskeskus. Samal aastal töötas oblasti maamõõtja Popov välja linna üldplaani.
1893. aastast kannab linn tänapäevast nime.
1897. aastal sai Habarovsk raudteeühenduse Vladivostokiga. 1916. aastal ehitati raudteesild üle Amuuri jõe, mis ühendas Habarovski Ida-Siberiga.
1956 käivitati linnas trammiliiklus ja 1976 trollibussiliiklus.
1981 toimusid linnas maailmameistrivõistlused jääpallis.
Peamised tööstusharud on masinaehitus ja metallurgia.
Habarovskis on Hiina, Jaapani ja Valgevene konsulaat.
Habarovski sõpruslinnad on Harbiin (Hiina), Niigata (Jaapan), Portland (USA), Bucheon (Lõuna-Korea) ja Victoria (Kanada).
Habarovski vaateid on kujutatud Venemaa 5000-rublasel rahatähel.
Välislink
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Habarovsk |