Joakim Puhk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 23:03

Joakim Puhk (25. mai 1888 Viljandi – 14. september 1942 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti ettevõtja ning poliitik.

Ta õppis Riia kaubanduskoolis, võttis ta osa 1905. aasta revolutsioonist, oli Venemaal vangis. 1917. aastal alustas äritegevust Eestis.

Tegevus Eesti majanduses

Joakim Puhki isa Jaak Johann Puhk oli 1881. aastal asutanud perefirma, mis 1914. aastal sai nimeks J. Puhk & Pojad. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku Ilmarine direktor.

1920. aasta Tartu rahu sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui Soome aukonsul ja võttis osa Rahvasteliidu tööst.

Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees

Pärast Friedrich Akeli kõrvalejäämist ROK-ist 1932. aastal, eriti aga Berliini olümpia ettevalmistuste kerkis päevakorda vajadus ROK-i oma liikme järele. Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. Soome ja Rootsi olümpiakomiteede soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus Rahvusvahelise Olümpiakomitee valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani 1942. aastal.

Eesti edu Berliinis ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga.

Vahistamine ja surm

Joakim Puhk ja tema kolm venda arreteeriti 31. augustil 1940 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi orderiga. Üks sellele otsusele allakirjutajatest oli endise riigikukutaja Viktor Kingissepa poeg Sergei Kingissepp. Nagu mitmed vahistatud, viibis Joakim Puhk Tallinna Patarei vanglas kuni sõja alguseni. 1941. aasta juuni lõpul saadeti ta koos teiste vangidega Kirovisse. Seal mõistis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi erinõupidamine ta 8. augustil 1942 surma mahalaskmise läbi. Joakim Puhk lasti Kirovi vanglas maha 14. septembril 1942.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{kopipeist|allikas=http://www.eok.ee/est/olympialiikumine/olympialiikumine_eestis/joakim_puhk}}
 '''Joakim Puhk''' ([[25. mai]] [[1888]] [[Viljandi]] – [[14. september]] [[1942]] Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti ettevõtja ning poliitik.
-Õppis [[Riia kaubanduskool]]is, võttis ta osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist, oli Venemaal vangis. [[1917]]. aastal alustas äritegevust Eestis.
+Ta õppis [[Riia kaubanduskool]]is, võttis ta osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist, oli Venemaal vangis. [[1917]]. aastal alustas äritegevust Eestis.
 == Tegevus Eesti majanduses ==
 Joakim Puhki isa [[Jaak Johann Puhk]] oli [[1881]]. aastal asutanud perefirma, mis [[1914]]. aastal sai nimeks J. [[Puhk & Pojad]]. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku [[Ilmarine AS|Ilmarine]] direktor.
-[[1920]]. aasta [[Tartu rahu]] sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui Soome [[aukonsul]]iks ja võttis mõnda aega osa [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööst.
+[[1920]]. aasta [[Tartu rahu]] sõlmimisel oli Joakim Puhk Eesti delegatsiooni kaubandusekspert. Hiljem oli ta nii Leedu kui Soome [[aukonsul]] ja võttis osa [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööst.
 == Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees ==
-Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936]]. aastal [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis aga päevakorda vajadus oma ROK-i liikme järele. Joakim Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. "Joakim Puhk on õnnelik leid meie olümpiakomiteele sel keerulisel ajal," ütles [[Harald Tammer]]. Soome ja Rootsi [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine andis taas üksmeelse heakskiidu ROK-is. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal.
+Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis päevakorda vajadus ROK-i oma liikme järele. Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. Soome ja Rootsi [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal.
-"Vaatamata oma suurele töökoormusele, eriti majandusalal, on Joakim Puhk oma avitavat kätt pakkunud ka spordiliikumisele, millesse ta alati suhtunud soojalt. Kui meil pärast Fr. Akeli tagasiastumist rahvusvahelisest olümpiakomiteest pikemat aega tekkis esindaja kriis, seda just enne Berliini olümpiamängusid, võttis selle tähtsa ja väljapaistva koha vastu Joakim Puhk. Ta võeti ka üksmeelselt vastu rahvusvahelise olümpiakomitee poolt," kirjutati Joakim Puhki 50. juubeli puhul.
-Eesti edukus Berliinis ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga.
+Eesti edu Berliinis ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga.
 == Vahistamine ja surm ==
-Joakim Puhk ja tema kolm venda arreteeriti [[31. august]]il [[1940]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] orderiga. Üks sellele otsusele allakirjutajatest oli endise riigikukutaja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissep]]a poeg [[Sergei Kingisepp]]. Nagu mitmed teisedki vahistatud viibis Joakim Puhk Tallinna [[Patarei vangla]]s kuni [[1941]]. aasta sõjasündmusteni. Juuni lõpul saadeti ta koos teiste vangidega Kirovisse. Seal mõistis [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSVL SA Rahvakomissari]] [[erinõupidamine]] ta [[8. august]]il [[1942]] surma mahalaskmise läbi. Joakim Puhk lasti [[Kirov]]i vanglas maha 14. septembril [[1942]].
+Joakim Puhk ja tema kolm venda arreteeriti [[31. august]]il [[1940]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] orderiga. Üks sellele otsusele allakirjutajatest oli endise riigikukutaja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] poeg [[Sergei Kingissepp]]. Nagu mitmed vahistatud, viibis Joakim Puhk Tallinna [[Patarei vangla]]s kuni sõja alguseni. [[1941]]. aasta juuni lõpul saadeti ta koos teiste vangidega [[Kirov]]isse. Seal mõistis [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] [[erinõupidamine]] ta [[8. august]]il [[1942]] surma mahalaskmise läbi. Joakim Puhk lasti Kirovi vanglas maha 14. septembril 1942.
 {{DEFAULTSORT:Puhk, Joakim}}
 [[Kategooria:Sündinud 1888]]