Eesti Rahvusraamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
||
44. rida: | 44. rida: | ||
===E-teenindus=== |
===E-teenindus=== |
||
Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud |
Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud veebipõhist teenindust, mis tagab raamatukogu teenustele ja varadele juurdepääsu ka väljaspool raamatukogu hoonet. |
||
[[2008]]. aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel võimalik kasutada e-kataloogi ESTER, hankida teavet raamatukogu lugejatele kättesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada päringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda võrguväljaandeid, vaadata e-näitusi, osta Rahvusraamatukogu trükiseid, tutvuda digiteeritud kogudega (sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga [[DEA]] ja digitaalarhiiviga [[DIGAR]]) ning kasutada [[The European Library]] inforessursse. |
[[2008]]. aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel võimalik kasutada e-kataloogi ESTER, hankida teavet raamatukogu lugejatele kättesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada päringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda võrguväljaandeid, vaadata e-näitusi, osta Rahvusraamatukogu trükiseid, tutvuda digiteeritud kogudega (sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga [[DEA]] ja digitaalarhiiviga [[DIGAR]]) ning kasutada [[The European Library]] inforessursse. |
Redaktsioon: 4. august 2008, kell 12:17
Eesti Rahvusraamatukogu (ametlik lühend RR) on Eesti Rahvusraamatukogu seadusega loodud avalik-õiguslik info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus.
Rahvusraamatukogu põhiülesanded on vastavalt seadusele:[1]
- rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine;
- teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osutamine ühiskonnale.
Aastast 1998 on Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm.
Funktsioonid
Tänane Eesti Rahvusraamatukogu täidab mitmeid eri funktsioone, olles:
- rahvusraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud sõltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskus;
- parlamendiraamatukogu, mille ülesanne on tagada Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse ja riigiasutuste infoteenindus;
- teadusraamatukogu, mis vahendab teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning pakub mitmekülgset infoteenindust;
- raamatukogunduse arenduskeskus, mis vahendab raamatukogu- ja infoteadusalast infot, koordineerib erialast teadus- ja arendustööd ning raamatukogunduse standardimist, korraldab täiendõpet, kirjastab raamatukogunduse ja raamatuteaduse alaseid infomaterjale ja erialaajakirja "Raamatukogu", on trükitoodangu ja raamatukogustatistika riiklike vaatluste korraldaja ning osaleb aktiivselt rahvusvahelises raamatukogundusalases koostöös;
- kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinäitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiõhtuid jm. kultuuriüritusi.
Infoteenindus
Eesti Rahvusraamatukogu pakub eraisikutele ja asutustele infoteenindust järgmistes valdkondades:
- humanitaarteadused: ajalugu, etnoloogia, filosoofia, folkloristika, psühholoogia, religioon, kultuur, keeleteadus, kirjandusteadus, eesti kirjandus, välisriikide kirjandus, kunst, muusika, film, teater, jm.
- sotsiaalteadused: majandusteadus, õigusteadus, poliitika, politoloogia, sotsioloogia, demograafia, jm.
- rahvusvahelised organisatsioonid: Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), jpt.
- rahvusvahelised kohtud: Euroopa Ühenduste Kohus, Rahvusvaheline Kohus (ICJ), jpt.
- infoteadused: infoteadus, raamatuteadus, raamatukogundus, jm.
Rahvusraamatukogus on valikuliselt andmebaase ja teavikuid ka teistest valdkondadest, mida ei komplekteerita süstemaatiliselt ja mis kuuluvad Eesti teiste teadusraamatukogude vastutusalasse. Kõigist Eestis ilmuvatest väljaannetest saab Rahvusraamatukogu sundeksemplari.
E-teenindus
Alates 1990. aastatest on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud veebipõhist teenindust, mis tagab raamatukogu teenustele ja varadele juurdepääsu ka väljaspool raamatukogu hoonet.
2008. aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel võimalik kasutada e-kataloogi ESTER, hankida teavet raamatukogu lugejatele kättesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada päringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda võrguväljaandeid, vaadata e-näitusi, osta Rahvusraamatukogu trükiseid, tutvuda digiteeritud kogudega (sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga DEA ja digitaalarhiiviga DIGAR) ning kasutada The European Library inforessursse.
Rahvusraamatukogu lugejatel on veebilehe vahendusel täiendavalt võimalik ette tellida raamatuid, ajakirju, noote ja muid teavikuid, pikendada laenutähtaega, tellida koopiaid ning tellida teavikuid raamatukogudevahelise laenutuse teel
Ajalugu
Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Riigiraamatukogu nime all. Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati raamatukogu ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks ja aastal 1953 Fr. R. Kreutzwaldi nimeliseks Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks. Eesti Rahvusraamatukogu nime kannab asutus alates 1988. aastast.
Alates 1993. aastast asub Eesti Rahvusraamatukogu kaheksakorruselises hoones aadressil Tõnismägi 2, 15189 Tallinn. Hoone ehitati aastatel 1985–1993 arhitekt Raine Karbi projekti järgi. Raamatukogu sisekujundus pärineb Sulev Vahtralt.
Viited
Välislingid
Eesti Rahvusraamatukogu veebileht (eesti ja inglise keeles)