Vihik

Allikas: Vikipeedia

Vihik (vanemas eesti keeles ka vihk) on õhuke raamatulaadne trükis, mille maht ei ületa enamasti paarikümmet lehekülge. Tavaliselt on vihiku lehed ühest servast kokku köidetud (klammerdatud),

Varem anti paksemaid raamatuid (näiteks sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid) trükitehnilistel ja finantsilistel põhjustel sageli välja vihikute kaupa, mille ostjad või tellijad said hiljem kokku köita. Sellise liigituse korral jagunes väljaanne köideteks ja köited omakorda vihikuteks. Sellised vihikud võisid olla köidetud ka lahtilõikamata trükipoognatest, mille ostja pidi ise lahti lõikama.

Koolivihikud[muuda | muuda lähteteksti]

Koolides kasutatakse koolivihikuid, millesse üldjuhul ei ole trükitud teksti, kuid kus võivad olla jooned (eelkõige humanitaarainete tarbeks) või ruudustik (selliseid koolivihikuid tarvitatakse eelkõige matemaatikas jt reaalainetes). Vihikutesse kirjutatakse ülesandeid, harjutusi, etteütlusi jms. Nooremates klassides võidakse pruukida abijoontega vihikuid, kus teksti ridu markeerivate joonte vahele on lisatud abijooned, mis tähistavad väikeste kirjatähtede nõutavat kõrgust. On ka vihikuid, millesse on trükitud noodijoonestikud muusika ülesmärkimiseks.

Joonistusvihik on puhaste valgete lehtedega vihik, millesse joonistatakse kunstitundides.

Valemivihikuks nimetatakse vihikut, mille sisekaantele on trükitud matemaatika, füüsika või keemia valemid, mida õpilane saab ülesandeid lahendades abivahendina kasutada.

Paksemat ehk rohkemate lehtedega vihikut nimetatakse kaustikuks.