Arutelu:Entsüklopeedia
Kas on kindel, et entsüklopeedia peab olema teaduslik?
Milles seisneb ülevaate süstemaatilisus? Andres 17:59, 28 Aug 2004 (UTC)
- See leonism tuleb kas kustutada või kirjutada ümber. Praktiliselt kõik selle artikli väited on kahtluse alla pandavad. Siim 17:44, 2 august 2005 (UTC)
kirjalik teadmiste kogumik
- See tundub ebamäärane, pealegi liiga lai. Andres 26. august 2005, kell 11.44 (UTC)
- Kompendium? Peep 26. august 2005, kell 12.04 (UTC)
- kui just kirjalik, siis hakkame siinsele ettevõtmisele muud nimetust otsima - Ahsoous 26. august 2005, kell 12.14 (UTC)
- Kas arvutisse kirjutatud tekst ei olegi siis kirjalik info? Peep 26. august 2005, kell 12.20 (UTC)
- Igatahes on selline definitsioon ähmane ja liiga lai. Arvan, et mõeldud on kirjapandud teadmisi. Aga iga teatmeteoski pole ju entsüklopeedia. Arvan, et entsüklopeedia on teatmeteos, mille eesmärk on esitada teatud detailsuseastmega ja teatud valikuprintsiipidega kokkuvõte kas inimkonna teadmistest üldse või teadmistest mingil alal või mingile sihtgrupile. Andres 26. august 2005, kell 12.30 (UTC)
Sõna tuleb kreeka väljendist "enkyklios paideia" (sõna-sõnalt "ringis harjutamine", tavaliselt tõlgitakse kui "üldine haridus"[küsitav] )
Nii EE 1933 kui ENE 1987 annavad vasteks haridusring. --WikedKentaur 10. juuni 2006, kell 14.59 (UTC)
Mainida tuleks kindlasti eestiaegset "Eesti Entsüklopeediat". Praegune link ei võimalda seda uuest eristada. Andres 10. juuni 2006, kell 15.54 (UTC)
eemaldatud --Dj Capricorn 11. jaanuar 2007, kell 22:01 (UTC)
kas entsüklopeedia on lisainfoallikas teadjale või abistaja nähtustest arusaamiseks?--Hendrix 20. juuni 2007, kell 16:57 (UTC)
Kas alajaotus "Eesti entsüklopeediad" peaks kandma pealkirja "Eesti üldentsüklopeediad"? Andres 23. veebruar 2008, kell 20:44 (UTC)
- Ei pea õigeks sellist pealkirjanagu pakkud.Akra 24. veebruar 2008, kell 08:32 (UTC)
- Miks? Kas sellepärast, et kõik eesti entsüklopeediad on olnud üldentsüklopeediad? Ma pole kindel, kas see nii on. Kui on, siis ka minu arvates pole sellist pealkirja tarvis. Sellepärast küsingi. Andres 24. veebruar 2008, kell 09:36 (UTC)
Esimene väljaspool teadusasutusi ja aadli kodusid laialdasemalt levinud entsüklopeedia oli venekeelne Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik (ilmus 1890-1907). Selles väites ma kahtlen. Saksakeelses maailmas (ka Liivimaal!) oli 1900. aastal korraldatud küsitluse järgi mõjukaim raamat Meyeri leksikon (2. kohal oli Piibel ja 3. kohal Marxi Kapital). Ja ega aadlikud ainsad ei olnud, kellel kodus raamatuid (sealhulgas entsüklopeediaid) leidus. Literaadid, kirikuõpetajad, juristid, ülikooliprofessorid, suurkaupmehed?
- Ei vaidle vastu, et Meyeri leksikon oli kõige mõjukam. Nõustun, et levinud tuleb vahetada kättesaadav vastu. BEE-d telliti muuhulgas ka ühistegelistesse raamatukogudesse, varem piirduti neis vaid kompaktsete, paariköiteliste leksikonidega, sest välismaiste raamatute hind oli lihtsalt märgatavalt kõrgem. Kas selle 1900. aasta küsitluse kohta viidet saaks? Peremees 30. oktoober 2008, kell 13:41 (UTC)
- See oli mingi aastatuhandevahetuse (2000) ajal välja antud saksakeelne sajandi kroonika (suures formaadis, paarkümmend köidet, kõvad oranzhid kaaned), mida lappasin põgusalt Tartu Ülikooli raamatukogu saali avariiulis. Täpsemat viidet ei oska anda, kahjuks.
- Buch mit größtem Einfluß.
- "Meyers Konversation-Lexicon ist das einflußreichste Buch. Es folgen die Bibel, "Das Kapital" von Karl Marx, "Die Entstehung der Arten" von Charles Darwin.
- Die Coron Chronik. Das 20. Jahrhundert 1900–1903. 1998. ISBN 3-577-17104-4. S. 15. --Improvisaator 2. juuli 2009, kell 10:09 (UTC)
- See oli mingi aastatuhandevahetuse (2000) ajal välja antud saksakeelne sajandi kroonika (suures formaadis, paarkümmend köidet, kõvad oranzhid kaaned), mida lappasin põgusalt Tartu Ülikooli raamatukogu saali avariiulis. Täpsemat viidet ei oska anda, kahjuks.
- Ei vaidle vastu, et Meyeri leksikon oli kõige mõjukam. Nõustun, et levinud tuleb vahetada kättesaadav vastu. BEE-d telliti muuhulgas ka ühistegelistesse raamatukogudesse, varem piirduti neis vaid kompaktsete, paariköiteliste leksikonidega, sest välismaiste raamatute hind oli lihtsalt märgatavalt kõrgem. Kas selle 1900. aasta küsitluse kohta viidet saaks? Peremees 30. oktoober 2008, kell 13:41 (UTC)
Alajaotuses "Entsüklopeediad ja Eesti" võiks mainida ka eesti Vikipeediat. iffcool 30. oktoober 2008, kell 19:18 (UTC)
- Jah. Andres 31. oktoober 2008, kell 03:10 (UTC)
Etümoloogia[muuda lähteteksti]
From Latin encyclopaedia, from Ancient Greek ἐγκύκλιος παιδεία (enkuklios paideia, “the circle of arts and sciences, curriculum”), from ἐγκύκλιος (enkuklios, “circular, rounded, round”), from κύκλος (kuklos, “circle”) + παιδεία (paideia, “the rearing of a child, education”), from παιδίον (paidion, “child”). [1]
- Jennifer Joline Anderson, Wikipedia: The Company and Its Founders,
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)
Mariina 31. juuli 2013, kell 19:07 (EEST)
- Ma ei hakka seda praegu rohkem kaevama, aga ingliskeelne w:en:Encyclopedia#Two_Greek_words_misunderstood_as_one viitab otse tähendusele sõnaraamatust, mis pole ilmselt kõige parem viis etümoloogia kindlakstegemiseks. Ilmselt tuleks leida teaduslikkusele pretendeeriv allikas, mis ἐγκύκλιος παιδεία etümoloogiat lahkab ja selle alusel otsustada selle kasuks, kas ἐγκύκλιος selles sõnapaaris tähendab 'üldine', 'korduv', 'ringis toimuv', mingit kombinatsiooni neist või on muutus tuvastatav termini ajaloolise kujunemise mingil kindlal perioodil. Vanakreeka keele sõnastikus on teadmistega seotud tähendused kõik pigem 'üldised' ning rõhutavad üldteadmisi vastandatuna erialastele. Ka vabade kunstide süsteemi terviklikkust sümboliseeriv ring ei viita ilmselt korduvusele, vaid pigem ikkagi terviklikkusele, samas w:de:Enzyklopädie#Entwicklung_zum_modernen_Begriff all viidatakse, et nii nimetati Vana-Kreekas ringis toimuvat (?) kooritundi vmt selle vormis õppevormi. Siit äkki siis ka 'haridusring' (nii osutatakse ka TEA entsüklopeedia vastavas artiklis). --Märt Põder (arutelu) 21. oktoober 2019, kell 03:12 (EEST)