Enns (jõgi)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Enns
Ennstal Stainachi ja Liezeni vahel
Ennstal Stainachi ja Liezeni vahel
Lähe Radstadti Tauern
Suubub Doonau Mauthauseni juures
48° 14′ 13″ N, 14° 31′ 8″ E
Valgla maad Austria
Valgla pindala 6000 km²
Pikkus 253,4 km
Vooluhulk 201 m³/s
Enns (rivière).png

Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas. Ennsi jõgi ulatub 253 km lameda J kujulisena. See voolab oma lähtest Flachau küla juures üldiselt itta läbi Radstadti, Schladmingi ja Liezeni, seejärel pöörab Hieflau juures põhja, et voolata Steyri kaudu Weyerist ja Ternbergist mööda ning põhja pool Ennsi linna juures Doonausse.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Ennsi lähe on Radstadti Tauerni mägedes Austrias Salzburgi liidumaal. Jääajal väljakujunenud orus voolab see Põhja-Lubjakivialpide ja Kesk-Ida-Alpide vahelisel piiril idatrajektooril läbi Steiermargi liidumaa, kus see möödub lõunaküljel Dachsteini rühmast. Admonti ja Hieflau vahel võtab see pöörde põhja ja läbib Gesäuse, 15 km pikuse kuristiku, kus see läbistab Ennstali Alpide lubjakivi. Sealt edasi põhja voolates jõuab see Ülem-Austria liidumaal Laussabachi suudmesse. Steyrist põhjas moodustab see piiri Ülem-Austria ja Alam-Austria (varem tuntud ka kui Austria sealpool Ennsi ja Austria siinpool Ennsi) vahel. Lõpuks suubub see Mauthausenis ja Ennsi linnas Doonausse.

Enns on tüüpiline kärestikujõgi ja ammutab vett enam kui 6000 km² suuruselt alalt, mis on Austrias suuruselt viies. Keskmine vooluhulk suudmes on 201 m³/s.

Geoloogilise ajaarvamise Triiase ajastu Anisiumi iga on nime saanud Ennsi jõe ladinakeelselt nimelt Anisus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi keskpaigas hakati ehitama 70 km pikust kanalit Weißenbachi ja Gesäuse vahele, et kasutada vett põllumajanduses ja metsanduses.

Kokku on Ennskraftwerke AG ehitanud 10 elektrijaama koguvõimsusega 345 MW.

Linnad jõe ääres[muuda | muuda lähteteksti]

Salzburgi liidumaal[muuda | muuda lähteteksti]

Steiermargi liidumaal[muuda | muuda lähteteksti]

Ülem-Austria liidumaal[muuda | muuda lähteteksti]

Hüdroelektrijaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu on Ennsi jõel 15 hüdroelektrijaama:

Pais Nimivõimsus (MW) Aastatoodang (miljonit kwh)
Gstatterboden 2 6,8
Hieflau 63 388
Landl 25 135,5
Krippau 30 173,5
Altenmarkt 26 165,9
Schönau 30 122,8
Weyer 37 159,6
Großraming 72 270,7
Losenstein 39 170
Ternberg 40 169,7
Rosenau 34 145,5
Garsten-St. Ulrich 38 162,5
Staning 43 203,2
Mühlrading 25 111,8
St. Pantaleon 52 261,6

Lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige olulisemad lisajõed on Palten, Salza ja Steyr.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Suur transiiditee, mis ühendab Saksamaad ja Sloveeniat läbi Austria, kulgeb läbi Ennsi oru. Niinimetatud Eisenstraße ("raudmaantee") kulgeb piki jõge Hieflau ja Ennsi vahel, seda mööda veeti rauamaaki Steiermargi Erzbergilt ("maagimägi") Linzi terasetehasesse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]