Eraisiku pankrot

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eraisiku pankrot ehk füüsilise isiku pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud eraisikust võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetus on püsiv suutmatus oma võlgu tasuda. Pankrotiavalduse võivad kohtule esitada nii võlgnik kui ka võlausaldaja(d), kuid menetluskulud peab tasuma võlgnik.[1] Tarbijakaitseameti järgi on eraisiku pankrot makseraskuste lahendamiseks kõige äärmuslikum variant. Enne seda võiks võlgnik proovida muu hulgas laenuandja(te)ga kokkuleppele jõuda.[2]

Füüsilise isiku pankrotistumise peamised põhjused on liiga suur laenukoormus ja käendamine, kuid selle võivad tekitada ka pärandiga kaasnevad kohustused.[3]

Eraisiku pankrot Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudes riikides hakati võlgadest vabastamise menetlust füüsilistele isikutele võimaldama 1990. aastatel. Eesti pankrotiseadusesse lisandus see võimalus alles pärast 2004. aastal jõustunud muudatusi, kuigi seadus kehtestati 1992. aastal ja seda täiendati 1997. aastal. Muudatustega sätestati eriregulatsioon, mille järgi võib eraisikust võlgnikku võlgadest (kohustustest) vabastada.[4] Siiski on maailmas (sh Euroopa Liidus) veel riike, kus füüsilisest isikust võlgnikul see võimalus puudub.[5]

Kui Saksamaa põhiseaduse järgi on riigil kohustus füüsilised isikud lootusetust seisukorrast välja aidata, siis Eestis see põhiseadusega määratud ei ole. Pankrotimenetlus on kulukas ja enne 2010. aastat olid sagedased juhud, kus menetlus lõppes enne isiku vabastamist võlgadest. Pärast 1. jaanuaril 2010 jõustunud muudatust tsiviilkohtumenetluse seadustikus on füüsilisest isikust pankrotivõlgnikul võimalus seaduses ettenähtud tingimustel taotleda menetluskulude katteks õigus- ja menetlusabi.[4]

Pankrotimenetlus ja pankroti väljakuulutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pankrotimenetluse algatamiseks on vaja kohtule esitada pankrotiavaldus.[6] Pankrotiavalduse võivad kohtule esitada nii võlgnik kui ka võlausaldaja(d).[4]

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlgnik ja võlausaldaja(d) sõlmida kompromissi ehk kokkuleppe võlgade tasumiseks. Kompromissi eesmärk on võlgu vähendada või nende tasumise tähtaega pikendada. Kui varem oli võimalik kompromissile jõuda ka enne pankroti väljakuulutamist, siis alates 1. jaanuarist 2004 on see võimalik vaid pärast füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist.[7]

Kui isik on maksejõuetu, kuulutab kohus välja füüsilise isiku pankroti. Seejärel muutub isiku vara pankrotivaraks, mille haldamise õigus on pankrotihalduril. Sellele järgneb võlausaldajate üldkoosolek, kus tehakse pankrotivaraga seotud otsuseid.[4] Kui võlausaldajate nõudmised on rahuldavalt täidetud, on pankrotis eraisikul võimalik oma majanduselu uuesti alustada, kuid kohus saab võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastada alles siis, kui menetluse algusest on möödunud viis aastat.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]