Eesti merekindlused
| Eesti merekindlused | |
|---|---|
| Riik |
 Eesti |
| Haru | Eesti merejõud |
| Ülesanne | Eesti riikluse kaitse |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
kapten Vladimir Janitz kapten Joan Masik kaptenmajor Vassili Martson kolonel Karl Aleksander Freimann |
Merekindlused olid Eesti merejõudude koosseisu kuulunud rannakaitse suurtükiväe koondis.
Üldist[muuda | muuda lähteteksti]
Merekindluste põhiülesandeks oli Tallinna kaitse mere poolt.
Merekindluste aluseks said Esimese maailmasõja eel ja ajal Tallinna ümbrusse rajatud Peeter Suure merekindluse alles jäänud ehitised ja relvastus, mille korrastamist alustati juba Vabadussõja ajal.
| Merekindluste Staap | |
|---|---|
| Tegev | 10. oktoobril 1919–1940 |
| Riik |
Eesti |
| Haru | Eesti merejõud |
| Osa | Eesti merekindlused |
| Garnison/staap |
Merekindluse mereside Merekindluse Kunda rajoon Merekindluse Tallinna rajoon Merekindluse Haapsalu rajoon Merekindluse Saaremaa rajoon Merekindluse Pärnu rajoon Sõjasadam |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
leitnant Johannes Masik kapten Johannes Roska |
Kuni 11. detsembrini 1918 allus Tallinna rannakindluse piirkond, sh ka Naissaare ja Aegna merekindlused, Kaitseliidule. Tallinna rannakindluse piirkonna ülem ülemkapten Konrad Rotschild.
Kuni 13. maini 1919. aastal kuulusid rannakindlustused 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni alluvusse, divisjoni ülem alamkapten Eduard Aindt.
16. veebruaril 1919. aastal moodustati Eesti Merejõudude koosseisus Rannapatareide osakond, rannapatareide osakonna ülemaks määrati leitnant Theodor Pohlmann.
18. juunil 1919. aastal reorganiseeriti Merejõudude rannapatareide osakond, Meresuurtüki ja Rannakindlustuste osakonnaks ja 22. juulil 1919. aastal Merekindluste Suurtüki ja Miini Valitsuseks.
MSM valitsusest moodustati 10. oktoobril 1919. aastal selle asemele Merekindluste Staap.
6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni.
Merekindluste koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Komandantuuride tüüpkoosseisus olid sidekomando, mehaanikakomando, administratiiv-majanduskomando, ambulants, desinfektsioonikomando, rannapatareid ning dessantkaitsekompaniid (Aegnal ja Naissaarel). Naissaare komandantuuris oli peale selle veel meteoroloogiajaam ja laskemoonaladu. Viimsi poolsaarel asuvad patareid kuulusid Aegnasaare komandantuuri alla.
Merekindluste ülemad[muuda | muuda lähteteksti]
- kapten Vladimir Janitz
- kapten Joan Masik
- kaptenmajor Vassili Martson
- kolonel Karl Aleksander Freimann (ametikoht kaotati 1. aprillil 1940 ja muudeti Merejõudude juhataja abiks merekindluste alal)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Robert Nerman. Vabadussõja sündmused Aegna saarel. Viimsi Teataja, 25. jaanuar 2008, lk 7