Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
 Eesti Töörahva Kommuuni lipp | |
| Asutatud | 29. november 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 5. juunil 1919 |
| Peakorter |
Narva Staraja Russa |
| Asukoht | Narva Aleksandri Suurkirik, Narva |
| Tegevuspiirkond | Eesti Töörahva Kommuun |
| Veebileht | Eesti Kütiväe Teataja |
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28. novembril 1918 välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuuni valitsusorgan.
Moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Töörahva Kommuun kuulutati välja Narva Aleksandri kirikus.[1][2] Samas hoones tegutses ka Eestimaa Töörahva Kommuuni (ETK) Nõukogu.
Likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]ETK Nõukogu ja juhtstruktuurid tegutsesid pärast ETK ja Punaarmee väljaajamist Eestimaalt veel mõnda aega Venemaal, kuid kuna Punaarmeel ei õnnestunud Eestit hõivata ning ETK muutus takistuseks rahu sõlmimisel Nõukogude valitsuse ja Eesti vabariigi vahel, saatis ta end 5. juunil 1919 Staraja Russas laiali.
ETK Nõukogu koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]| Ametikoht | Asutus | Nimi | Pilt | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|---|
| ETK komissaride nõukogu esimees | Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu | Jaan Anvelt |  |
1918–1919 | (1884–1937) |
| ETK sõjakomissar ehk Sõjaväevalitsuse juhataja |
ETK Sõjaväevalitsus | Jaan Anvelt | |
1918–1919 | (1884–1937) |
| ETK siseasjade komissar ehk Siseasjade Valitsuse juhataja |
ETK Siseasjade Valitsus | Viktor Kingissepp |  |
29. november 1918 – | (1888–1922) |
| :Siseasjade valitsuse juhataja kohusetäitja[3] illegaalselt Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnas viibiva Viktor Kingissepa ülesannetes |
ETK Siseasjade Valitsus | Johannes Käspert | (1886–1937) | ||
| ETK rahvamajanduse komissar | ETK Rahvamajanduse Valitsus | Hans Pöögelmann |  |
(1875–1938) | |
| ETK rahvahariduse komissar | ETK Rahvahariduse Valitsus (Kultuuri ja Haridusvalitsus) |
Artur Vallner | (1887–1937) | ||
| ETK välisasjade komissar | ETK Rahvusvahelise Ühenduse Valitsus (Rahvusvahelise Läbikäimise Valitsus Välisasjade Valitsus) |
Johannes Mägi | november 1918 – detsember 1918 | (1897–1958) | |
| :ETK välisasjade komissar | ETK Välisasjade Valitsus | Max Trakmann | 20. detsembrist 1918 – | (1890–1938) | |
| ETK kontrollivalitsuse komissar | ETK Kontrollivalitsus | Karl Mühlberg | (1890–1937) | ||
| ETK sotsiaalkindlustuse komissar | ETK Sotsiaalkindlustuse Valitsus (alates detsembrist Ühiskondliku kindlustuse Valitsus) |
Rudolf Vakmann | 29. november 1918 – | (1894–1938) | |
| :ETK sotsiaalkindlustuse komissari kohusetäitja | ETK Sotsiaalkindlustuse komisjon | Otto Rästas | veebruar 1919 – | (1890–1938) | |
| ETK Nõukogu asjaajaja | ETK Nõukogu Asjadevalitsus | Johannes Käspert | (1886–1937) |
- ETK Nõukogu sekretär August Pihlap (1885–1940);
- ETK Siseasjade Valitsuse Eestimaa Erakorralise Komisjoni esimees Eduard Otto;
- ETK Nõukogu Sõjaväevalitsuse nõuandja August Kork, 14. detsember 1918 –;
- ETK Kultuuri- ja Haridusvalitsuse Koolivalitsuse juhataja Johannes Mägi[4];
- ETK Rahvamajanduse Valitsuse Põllumajanduse osakond, juhataja Gustav Kipper;
- ETK Rahvamajanduse Valitsuse Revolutsioniline Piirikaitse osakond, organiseerija Karl Sammel;
- ETK Kultuuri- ja Haridusvalitsuse Kirjastusosakond, juhataja Juhan Lilienbach;
- ETK Rahvamajanduse Valitsuse Eesti Laiarööpmelise raudtee ülem Mihkel Liiv, poliitosakonna ülem E. Upsi;
- ETK Rahvamajanduse Valitsuse Rahanduskomisjon, Aleksander Riks;
- ETK Rahvamajanduse Valitsuse Arvestusosakond Nikolai Salm[5],[6].
Agitatsioonitegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Töörahva Kommuuni häälekandja oli venekeelne ajaleht Molot; ETK Sõjaväevalitsuse häälekandja oli Eesti Kütiväe Teataja.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Töörahwa Kommuna terror Narvas, 29.11.1918 – 18.01.1919, Kultuur ja Elu
- ↑ Hanneli Rudi, Töörahva kommuuni mälestusmärk püstitati ideoloogilistel kaalutlustel valesse kohta[alaline kõdulink], Postimees, 20.11.2007
- ↑ Atko Remmel, Ateismi ajaloost Eestis lk. 27
- ↑ Meenutades kommunaare, Maaleht, 1988 nr. 48, 1. detsember 1988, lk 3
- ↑ "Известные революционеры. САЛЬМ Николай Васильевич (род. в 1888 году)". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2012. Vaadatud 2. mail 2012.
- ↑ Лев ЛИВШИЦ, Через века в современность, "Молодежь Эстонии", 16.04.2002
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti punase valitsuse viimsed päevad. Esmaspäev, 27. jaanuar 1930, nr. 4, lk. 5.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Foto Eesti Filmiarhiivist Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Nõukogu liikmed: istuvad (vasakult) Peeter Pihlap, Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Maks Trakmann ja Karl Mühlmann (Mühlberg), seisavad Johannes Käspert ja Artur Vallner
