Eesti Loomaarstide Koda
| Lühend | ELÜ |
|---|---|
| Asutatud | 1920 |
| Õiguslik staatus | mittetulundusühing |
| Eesmärk | Eesti Loomaarstide Ühing (ELÜ) on kõigi ametkondade ja süsteemide veterinaararste ühendav vabatahtlik üleriigiline mittetulunduslik ühing. |
| Asukoht | Fr. R. Kreutzwaldi 62, Tartu, Eesti Vabariik |
| Liikmed | Ühingu liikmeteks võivad olla kõik veterinaararsti diplomit omavad Eesti Vabariigi kodanikud ning kõik Eesti Vabariigis tegutsevad kehtivat tegevusluba omavad isikud. |
| Juhtkond | [1] |
| Veebileht |
vet |
Eesti Loomaarstide Koda (ELK) (kuni 2024 aasta 10. veebruarini tegutsenud kui Eesti Loomaarstide Ühing (lühend ELÜ)) on Eestis tegutsev erialaühing.
Eesti Loomaarstide Ühingu ajalugu ulatub aastasse 1920, mil asutati Eesti Loomaarstide Selts[1]. Aastal 1927 sai nimeks Eesti Loomaarstide Ühing[1]. Aastal 1940 ELÜ tegevus lõpetati, jätkas varasemat tööd 1945. aastal asutatud Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (lühend: EVÜR), mis tegutses aastani 1990[1]. Eestis taasasutati Eesti Loomaarstide Ühing aastal 1988[2] (teistel andmetel 1989[1]).
Põhikirja järgi on Eesti Loomaarstide Ühingu eesmärkide seas[3]:
- "selgitada veterinaaria olemust ja tähtsust";
- "osaleda vabariigi veterinaarteenistuse väljakujundamisel".
Eesti Loomaarstide Ühingu häälekandja on aastast 1925 ilmuv Eesti Loomaarstlik Ringvaade[1]. Lisaks korraldab ELÜ igal aastal loomaarstide ja loomaarstiabiliste teaduskonverentsi "Veterinaarmeditsiin", kus kuulutatakse välja Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia ja aasta loomaarst.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Loomaarstide Selts ja Eesti Loomaarstide Ühing (1919–1940)
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis elavad loomaarstid tundsid vajadust rajada oma kutseorganisatsioon juba vabariigi esimestel aastatel. Kuna paljud loomaarstid olid mobiliseeritud, siis venis ka seltsi loomine, kuid 1919. aasta oktoobri algul otsustasid 12 Tallinna veterinaararsti (August Arras, Erich Eller, G. Grünwald, A. Kotkas, H. Lensin, A. Morel, August Arvo Olt-Ojasalu, Jaan Rabison, Peeter Ruus, Julius Taeker, Tedder ja J. Varnik) ühiselt panna paika tulevase seltsi põhijooned ja alustada põhikirja loomisega[4]. Eesti Loomaarstide Selts (lühend: ELS) asutati Tallinnas 19. oktoobril 1919, kui peeti esimene üldkoosolek, kus võeti vastu põhikiri, kohale oli tulnud 18 loomaarsti. Ajutisteks juhatuse liikmeteks valiti Karl Lind, August Arvo Olt-Ojasalu, Jaan Rabison, Peeter Ruus, Karl Saral ja Julius Taeker [5].
ELS-i avamise koosolek toimus 10. jaanuaril 1920 Tallinna Kommertskooli ruumides, kus viibis 40 loomaarsti. Esimeseks esimeheks valis seltsi eestseisus 1920. aastal Julius Taekeri, abiesimeheks Karl Sarali, kirjatoimetajaks August Arvo Olt-Ojasalu, teadussekretäriks August Arras, laekahoidjaks Peeter Ruus ja raamatukoguhoidjaks Karl Lind[4][5]. Järgmise aasta detsembris (1921) toimunud üldkoosolekul astus seltsi eestseisusest välja Julius Taeker haiguse tõttu (1923. aastal ta suri) ja tema asemel valiti uueks eestseisuse liikmeks Karl Roomet[6]. Järgmiseks esimeheks valiti August Arras, kes oli ametis üle 10 aasta ja pärast teda olid ametis veel Jaan Rabison, Artur Herodes, Friedrich Peppik ja Emil Ruber[5]. ELÜ, olles pärast Vabadussõda ainuke kompetentne loomaarste ühendav organisatsioon, seisis selle eest, et Veterinaarinstituut ja hilisem loomaarstiteaduskond jääks püsima ning loomaarstihariduse andmine Eestis ei katkeks[4].
Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (1945–1990)
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis: Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis
Teise maailmasõja eest Rootsi pagenud Eesti päritolu loomaarstid asutasid 27. märtsil 1945 Stockholmi Veterinaariülikooli ruumides Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis (lühend: EVÜR). Uue ühingu põhikirja töötasid välja A. Arras ja Ludvig Tedder ning lähtuti põhimõttest, et see jätkab 1940. aastal suletud ELÜ tegevust[7]. Asutamise koosolekust võtsid osa August Arras, Erik Anari, Artur Herodes, Valter Kraner, Johan Kruus, Aleksander Raudsepp, Philipp Selli, Juhan Siilak ja Ludvig Tedder[7]. EVÜR tegutses ligi 45 aastat ja viimane korraline koosolek peeti 21. septembril 1990, kus liikmed otsustasid ühehäälselt ühingu tegevuse lõpetada seoses ELÜ taasasutamisega Eestis[8].
Eesti Loomaarstide Ühing (1988–2024)
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Loomaarstide Ühing taasasutati 4. oktoobril 1988 Eesti Põllumajandus Akadeemia aulas. Taasasutatu ühingu esimeseks esimeheks valiti Endel Aaver ja juhatuse liikmeteks valiti Arne Nurmik, Aadu Kolk, Pentti Irval, Peeter Varik, Artur Hunt, Taavet Hallimäe, Taimi Parve, Vambo Kaal, Vahur Tarkmees, Hans Kavak, Madis Aidnik, Ülo Puusepp, Harry Peil, Jaagub Alaots, Inge Barkala ja Andres Tamm. Valiti ka revisjonikomisjon koosseisus Ülo Puidak, Villem Robi ja Lembit Tegova. Kokku osales salajasel hääletamisel 186 loomaarsti[9].
Aastal 1993 toimunud ELÜ üldkoosolekul ei õnnestunud valida uut juhatust, seoses sellega ühingu tegevus ajutiselt lakkas[10]. Järgmisel aastal suudeti taaskäivitada ühingu tegevus, kui 21. jaanuaril 1994 toimus järgmine üldkoosolek kus osales 134 ühingu liiget. Otsustati vähendada juhatuse liikmete arvu, nii et sinna kuuluksid president ja 6 liiget. Samal koosolekul valiti presidendiks Toomas Tiirats, aupresidendiks valiti Endel Aaver, juhatuse liikmeteks Pentti Irval, Aadu Kolk, Jüri Parre, Ago Pärtel, Raivo Selgis ja Andres Valdmann. Valiti ka revisjonikomisjon, mille liikmeteks said Mihkel Jalakas, Illa Miller ja Olev Peetsu[11]. Värskelt valitud juhatuse laiendatud koosolekul 29. aprill 1994 teatas ELÜ president Toomas Tiirats, et Eesti väikeloomaarstidel on plaanis luua oma alaühing. Selle uue ühingu, mis hiljem nimetati Eesti Väikeloomaarstide Seltsiks (lühend: EVS) eestvedajateks olid loomaarstid Tiina Toomet ja Merle Valdmann [10][12].
Aastal 1991 sai ELÜ Ülemaailmse Loomaarstide Assotsiatsiooni (World Veterinary Association, WVA) liikmeks. 1997. aastal sai ELÜ Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni (Federation of Veterinarians of Europe, FVE) vaatlejaliige ja hiljem täisliikmeks[13]. Kaks aastakümmet hiljem, 2017. aastal, oli ELÜ-l võimalik korraldada FVE peaassamblee esmakordselt Eestis (ja ka Baltimaades)[14].
Üheks oluliseks ELÜ funktsiooniks sai 1990. aastate keskelt alates korraldada loomaarstidele suunatud iga-aastast konverents näitust "Veterinaarmeditsiin". Esimene konverents toimus Tartus (1994) ja selle korraldasid Eesti Põllumajandusülikooli veterinaarteaduskond ja ELVI veterinaaria osakond ning näituse poole eest vastutas ELÜ, osa võttis ligi 300 loomaarsti[15]. Järgmisest aastast olid korraldajad EPMÜ loomaarstiteaduskond ja ELÜ[13].
Eesti Loomaarstide Koda (2024–...)
[muuda | muuda lähteteksti]Kuivõrd Eestis on paratamatult loomaarste vähe oli loomaarstkonnal soov ühhe ja ühtse eriala esindusorganisatsiooni järele. Selleks peale üldkoosolekute heakskiitu liitus Eesti Väikeloomaarstide Selts 19.10.2023 Eesti Loomaarstide Ühinguga.
Selgelt oli vajadus organisatsiooni struktuurselt kaasajastada. Selleks valmistati ette uus põhikiri, mis lisas struktuuri valitava nõukogu ning tehti üldkoosolekule ettepanek muuta organisatsiooni nime "Eesti Loomaartide Koda". Eesti Loomaarstide Ühingu erakorraline üldkogu kogunes 10. veebruaril 2024 Tartus ning kiitis heaks põhikirja muudatused ja nimemuutuse Eesti Loomaarstide Kojaks.[16]
Eesti Loomaarstide Koja eesmärkideks on Eesti loomaarstide ühendamine, liikmete huvide kaitsmine, veterinaarvaldkonna ja loomaarsti-eetika väärtustamine ning veterinaaria eriala edendamine.
Liikmeskond
[muuda | muuda lähteteksti]Asutamiskoosolekul 19. oktoobril 1919 osales 18 loomaarsti[4]. Seltsi avamise koosolekul 10. jaanuaril 1920 astus liikmeks 40 loomaarsti. Aastal 1929 oli hinnanguliselt 80% Eesti loomaarstidest ELÜ liikmed[4].
| Aasta | Liikmete arv aasta lõpuks | Juurde tulnud | Surnud | Välja astunud | Välja heidetud |
|---|---|---|---|---|---|
| 1920 | 51 | 11 | – | – | – |
| 1921 | 65 | 14 | – | – | – |
| 1922 | 65 | 3 | 3 | – | – |
| 1923 | 74 | 11 | 2 | – | – |
| 1924 | 76 | 4 | 2 | – | – |
| 1925 | 85 | 11 | 1 | – | 1 |
| 1926 | 91 | 8 | 1 | – | – |
| 1927 | 102 | 11 | – | 1 | – |
| 1928 | 108 | 8 | 1 | 1 | – |
| 1929 | 118 | 10 | – | – | – |
| 1930 | 118 | ||||
| 1931 | 132 | ||||
| 1932 | 139 | ||||
| 1933 | 139 | ||||
| 1934 | 157 | ||||
| 1935 | 161 | ||||
| 1936 | 164 | ||||
| 1937 | 166 | ||||
| 1938 | 178 | ||||
| 1939 | 189 | ||||
| 1940 | 185 |
Auliikmed, Aasta Loomaarst ja Elutööpreemia
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklites Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia ja Aasta loomaarst
ELÜ ja EVÜR auliikmeid nimetati eriliste teenete eest veterinaarias[4][7].
Auliikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Prof. emer. Woldemar Gutmann (1923)
- August Arras (1926)
- August Arvo Olt-Ojasalu (1929)
- Peeter Ruus (1929)
- Weddig Borg (EVÜR)
- Ivan Christenson (EVÜR)
- Albert Hjärre (EVÜR)
- Nils Lägerlöf (EVÜR)
- Tore Nedström (EVÜR)
- Artur Herodes (EVÜR)
- August Arras (EVÜR)
- August Kriisa (EVÜR)
- Ülo Puusepp (1990)[17]
- Erik Anari (1990)[17]
- Helmut Riispere (1990)[17]
- Leino Tammemägi (1990)[17]
- Johan Siilak (1990)[17]
- Endel Aaver (1994)[13]
- Sven Kvaloy (Norra) (1995)[13]
- Jüri Parre (1995)[13]
- Pekka Jäntti (Soome) (1995)[18]
- Seppo Soro (Soome) (1998)[18]
- Toomas Tiirats (2013)[19]
- Priit Koppel (2024)
- Paul F. Mõtsküla (2024)
- Jaan Luht (2024)
- Ain Erkmaa (2024)
ELÜ esimehed ja presidendid
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Vabariik
[muuda | muuda lähteteksti]- Julius Taeker (1920–1921)
- August Arras (1921–1926)
- Jaan Rabison (?)
- Artur Herodes (?)
- Fredrich Peppik (?)
- Emil Ruber (?)
Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis[7]
[muuda | muuda lähteteksti]- August Arras (1945–1946)
- Artur Herodes (1946–1951)
- August Kriisa (1951–1973)
- Erik Anari (1973–1990)
ELÜ taasasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]- Endel Aaver (1988–1994)
- Toomas Tiirats (1994–2002) – esimest korda nimetati ELÜ president[11]
- Paul Fridtjof Mõtsküla (2002–2006)[13]
- Priit Koppel (2006–2021)
- Madis Leivits (2021–2024)
- Valdeko Paavel (2024-...)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Aasta loomaarst
- Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia
- Eesti Loomaarstlik Ringvaade
- Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis
- Loomaarstide Koda
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 68–69.
- ↑ http://www.vet.ee/?a=yhingust&art=11 (vaadatud 23.02.2013)
- ↑ http://www.vet.ee/?a=yhingust&art=3 (vaadatud 23.02.2013)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 August Arvo Olt-Ojasalu (1930). "Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd IV 1/2. Lk 29-35. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 30. jaanuaril 2018.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Enn Ernits (1995). "Eesti Loomaarstide Ühingu esimesed kakskümmend aastat". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd XXI 1. Tartu. Lk 25-28. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 30. jaanuaril 2018.
- ↑ "Eesti Loomaarstide Selts". Agronoomia (eesti keel). Kd II aastakäik. Tartu. 1922. Lk 130-132.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Helmut Riispere (1994). "Eesti Loomaarstid Paguluses". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 2. Tartu. Lk 52-55. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.
- ↑ Jüri Parre (1990). "Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (EVÜR) & Eesti Loomaarstide Ühing (ELÜ)". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 4. Tallinn. Lk 40-42. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.
- ↑ "Ülevaade ELÜ asutamiskoosolekust ja juhatuse koosolekutest". Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd XVII 1. Tallinn: Eesti NSV Riikliku Agrotööstusekomitee Agrotööstuse Informatsioonikeskus. 1989. Lk 21. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2018. Vaadatud 26. jaanuaril 2018.
- ↑ 10,0 10,1 Enn Ernits (2000). "80 aastat eesti loomaarstide ühingut". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 1. Tartu. Lk 41-45. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. august 2018. Vaadatud 21. augustil 2018.
- ↑ 11,0 11,1 Jüri Parre (1994). "Eesti Loomaarstide Ühingu üldkoosolekust". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 1. Tartu. Lk 31-33. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. august 2018. Vaadatud 21. augustil 2018.
- ↑ Tiina Toomet (2003). "Kümme aastat - lühike või pikk aeg ehk suu ammuli Euroopasse". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 1. Tartu. Lk 35-36. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 "ELÜ üldkoosolek". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 2. Tartu. 2002. Lk 12-18. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Toomas Tiirats (2017). "Tallinnas kogunes Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni üldkogu". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 3. Tartu. Lk 18-20. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Birgit Aasmäe, Tiit Lepp, Jüri Parre (1994). "Konverents "Veterinaarmeditsiin '94"". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 5/6. Tartu. Lk 43-45. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Loomaarstide esindusorganisatsioonid ühinevad, et kujundada Eesti veterinaaria tulevikku". Kodugeenius. 19. oktoober 2023. Vaadatud 14. oktoobril 2024.
- ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 Jüri Parre (1991). "Eesti Loomaarstideühingu auliikmed 1990. a". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 1/2. Lk 99-101. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 18,0 18,1 Endel Aaver (1998). "Seppo Soro Eesti Loomaarstide Ühingu auliikmeks". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 6. Tartu. Lk 193. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Konverents Veterinaarmeditsiin 2013". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF) (eesti keel). Kd 1. Tartu. 2014. Lk 15-19. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2019. Vaadatud 13. juulil 2019.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tarmo Niine (2018). 30 aastat Eesti Loomaarstide Ühingu taasasutamisest Eesti Loomaarstlik Ringvaade, lk 12−15.