Erik Anari
Erik Anari (aastani 1936 Erik Adamson; 17. märts 1916 Goretski eesti asundus, Samaara kubermang, Venemaa – 2. november 1994 Rootsi) oli eesti loomaarst.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Erik Anari sündis Samaara Eesti asunduses eesti kooliõpetaja perekonnas. Eesti Vabariigi iseseisvumise järel sai ta isa kooliõpetaja koha Tartu lähedal ja pere kolis Eestisse. 1935. aastal lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja suundus sealt edasi kaitseväeteenistusse ratsarügemendis. Läbis sõjakooli aspirandikursused ja sai reservohvitseriks. Õppis Tartu Ülikoolis loomaarstiks ja lõpetas ülikooli 1942. aastal.
1944. aastal emigreerus Rootsi ja töötas seal loomaarstina kuni pensionile jäämiseni 1981. aastal.
Ta oli emigratsioonis üks Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis asutajaid ja eestvedajaid.[1][2]
Ta oli Üliõpilaste Seltsi Raimla liige.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1942 – Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna veistehaiguste ja sünnitusabi kliiniku assistent
- 1942–1944 Käina jaoskonna loomaarst
- 1944–1946 Malmohüsi lääni veterinaarlaboratoorium ja Malmö assistent-veterinaar
- 1946–1981 Malmö ümbruskonna veterinaararst veiste kunstliku seemenduse ja steriliteedi alal
- 1973–1990 Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis esimees
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1990 – Eesti Loomaarstide Ühingu auliige
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jüri Parre (1991). "ELÜ auliige Erik Anari". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 1–2. Tartu. Lk 101. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 15. augustil 2018.
- ↑ Helmut Riispere (1994). "In memoriam Erik Anari". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 5/6. Tartu. Lk 64. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 15. augustil 2018.