Endel Aaver

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Endel Aaver (22. juuni 1927 Kaiu vald6. juuli 2009) oli eesti loomaarstiteadlane ja veterinaariakandidaat, kes peamiselt tegeles veterinaarviroloogiaga.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) loomaarstiteaduskonna veterinaararstina 1951. aastal[1]. Ta kaitses 1956. aastal kandidaadi dissertatsiooni sigade influentsa ja selle tõrje teemal[2]. Oma uurimistöödes tegeles viiruste ja loomade viirushaigustega ning on avaldanud töid üldveterinaariast, hepatoosidest, nitritite ja nitraatide mürgistustest ning loomakasvatusest[3]. Endel Aaver valiti esimeseks esimeheks taasasutatud Eesti Loomaarstide Ühingus 1988. aastal ja oli seda kuni 1993. a[4]. Alates 1994. aastast oli ta ELÜ aupresident[5].

Ta oli liige Eesti Looduskaitse Seltsis (aastast 1969), Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri seltsis (aastast 1993) ja Suurt Valget Tõugu Sigade Tõunõukogu juhataja ja Eesti Peekonsigade Tõunõukogu liige (aastast 1995).

Töökohad ja ametid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Teaduste Akadeemia Loomakasvatuse ja Veterinaaria instituudi zootehnik (1951)
  • Teaduste Akadeemia Loomakasvatuse ja Veterinaaria instituudi nooremteadur (1951–1956)
  • Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi (ELVTUI) nooremteadur (1956–1958)
  • ELVTUI vanemteadur (1958–1969)
  • ELVTUI viroloogia labori juhataja (1969–1988)
  • Eesti Põllumajandus Akadeemia (EPA) sise- ja nakkushaiguste kateedri assistent (poole koormusega) (1976–1982)
  • ELVTUI juhtiv teadur (1988–1993)
  • ELVTUI vanemteadur (1993–1994)
  • Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) veterinaaria uurimiskeskuse vanemteadur (1994–1997)
  • EPMÜ nakkushaiguste instituudi nakkushaiguste labori vanemteadur (1997–2003)
  • Õpetas TRÜ-s viroloogiat (1963–1967) ning EPA-s viroloogiat (1966–1968) ja loomade viirushaigusi (1967–1982).

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sigade influentsa etioloogiast ja tõrjest Eesti NSV-s : dissertatsioon (1956), juhendaja Vassil Ridala[2]
  • Viirused (1961)[6]
  • Metsamarutaud (1970)[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Veterinaaria Uurimiskeskus. Enn Ernits (Toim). (1996). Audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991 – 1995. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool. Lk 172. eesti. 
  2. 2,0 2,1 Endel Aaver (1956). Sigade influentsa etioloogiast ja tõrjest Eesti NSV-s : dissertatsioon veterinaariateaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Tartu: Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut. 
  3. Enn Ernits Jaagup Alaots (Toim). (1998). Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskond 1848 – 1998. Tartu: Farmaxi kirjastus- ja reklaamigrupp. Lk 194. eesti. 
  4. Ülevaade ELÜ asutamiskoosolekust ja juhatuse koosolekutest.. (1989). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. XVII 1. Tallinn: Eesti NSV Riikliku Agrotööstusekomitee Agrotööstuse Informatsioonikeskus. Lk 21. Eesti. 
  5. 5,0 5,1 Endel Aaver ELÜ aupresidendi tervitus. (1994). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 1. Tartu. Lk 4–5. eesti. 
  6. Endel Aaver (1961). Viirused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 
  7. Endel Aaver (1970). Metsamarutaud. Tallinn: Valgus.