Edela-Inglismaa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Üks üheksast Inglismaa regioonist – Edela-Inglismaa

Edela-Inglismaa (inglise keeles South West England) on regioon Suurbritannias Inglismaal. Edela-Inglismaa regioon on allüksus, mida Suurbritannia valitsus kasutab statistilistel, poliitilistel ja majanduslikel eesmärkidel.

Edela-Inglismaa regioon hõlmab 23 828 ruutkilomeetri suuruse piirkonna, kuhu kuuluvad Bristol, Gloucestershire, Somerset, Dorset, Wiltshire, Devon, Cornwall ja Scilly saared. Elanikke on regioonis 5 274 000 (2010).

Regioon asub ajalooliste piirkondade Wessexi ja Dumnonia aladel.

Suuremad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Regiooni suurim linn Bristol. Vaade linnale.
West Country kaardil on tähistatud enamik Edela-Inglismaa suuremaid linnu

Edela-Inglismaa piirkonda hõlmavat ala tuntakse ka West Country nime all.

Edela-Inglismaa regioon on suuresti väikelinnade ja küladega maapiirkond; linnastunud piirkondade osakaal on siin väiksem kui teistes Inglismaa regioonides.

Regiooni suurim linn on Bristol, kus on elanikke hinnanguliselt 441 300 (2010). Elanike arvult kuulub Bristol Suurbritannia kümne suurema linna hulka. Bristoli linnastus, mida nimetatakse vahel ka Suur-Bristoliks, oli viimase rahvaloenduse (2001) andmeil 551 000 elanikku. Erinevalt Suur-Londonist ei ole Suur-Bristol haldusüksus.

Suuruselt teine linnastu piirkonnas on Kagu-Dorseti linnastu, milles elanikke 383 000 (2001) ja suuremad linnad selles Bournemouth 167 500 elanikuga ja Poole 144 800 elanikuga (2001).

Regiooni suuruselt teine linn Plymouth kuulub elanike arvult (256 000 elanikku) Suurbritannia kahekümne suurema linna hulka. Regiooni ülejäänunud suuremate linnade hulka kuuluvad Swindon, Gloucester, Exeter ja Cheltenham, kõigis neis elanikke üle 100 000.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aerofoto Tresco saarest, ühest viiest asustatud saarest Scilly saartes
Edela-Inglismaa topograafiline kaart

Regioon asub Inglismaa suurimal poolsaarelCornwalli poolsaarel (South West). Edela-Inglismaad uhuvad lõunast La Manche'i väina, läänest-loodest Iiri mere ja põhjast Bristoli lahe veed. Edela-Inglismaa on pikima rannajoonega regioon Inglismaal, kogupikkusega 1130 kilomeetrit.

Suurbritannia saare Inglismaa osa läänepoolseim tipp – Land's Endi neem – asub Lääne-Cornwallis Penwithi poolsaarel.

Edela-Inglismaa regiooni kuulub ka Land's Endi neemest 45 kilomeetrit läänes asuvad Scilly saared, arhipelaag, kuhu kuuluvad 5 asustatud saart ja umbes 140 väikesaart ja laidu. Kaks suuremat saart on St Mary's (6,29 km²) ja Tresco (2,97 km²).

Edela-Inglismaa regiooni suurim saar Portlandi saar (11,5 km², halduslikult kuulub Devoni krahvkonna alla) loetakse traditsiooniliselt saareks; Inglismaa saarte nimistus on ta suuruselt üheksas saar. Tegelikult on Portland siiski poolsaar, sest on ühendatud Suurbritannia saarega kitsa maariba Chesil Beachi kaudu.

Cornwalli ja Lääne-Devoni maastik on kivine rannik, territoorium on kaetud peamiselt nõmmega, eriti Bodmin Mooris ja Dartmoori rahvuspargis. Kõrgeim punkt piirkonnas on Dartmooris asuv High Willhaysi mägi (621 m). Teine rahvuspark – Exmoori rahvuspark – asub Devoni ja Somerseti krahvkonnas ja piirneb põhjas Bristoli lahega.

Regiooni suuremad jõed on Bristoli lahte suubuvad Taw, Torridge ja Parrett, Bristoli linna läbiv ja Severni estuaari suubuv Avoni jõgi ning La Manche'i väina suubuvad Tamar ja Exe.

UNESCO maailmapärand[muuda | muuda lähteteksti]

Regioonis on neli UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat kohta:

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Viimase suurema haldusreformiga (1972), kui kaotati halduskrahvkonnad, moodustati 1974. aastal Avoni, Cornwalli, Devoni, Dorseti, Gloucestershire'i, Somerseti ja Wiltshire'i mittelinnkrahvkonnad. Avoni mittelinnkrahvkond likvideeriti 1996. aastal; tema koosseisu kuulunud ringkonnad, sealhulgas Bristol, said tervikomavalitsuse staatuse.

Aastal 2009 reorganiseeriti Cornwalli ja Wiltshire'i mittelinnkrahvkonnad. Cornwallis likvideeriti ringkonnad ja krahvkonnanõukogu, kogu Cornwall sai ühtse tervikuna tervikomavalitsuse staatuse. Wiltshire'is reorganiseeriti selle erinevusega, et seal moodustati kaks tervikomavalitsust.

Scilly saared omavad eristaatust (nn sui generis). Tseremoniaalselt kuuluvad nad Cornwalli tseremoniaalkrahvkonda, halduslikult on nad Cornwallist, kus omavalitsemist teostab Cornwalli Nõukogu (Cornwall Council), sõltumatud.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Halduslikult on Edela-Inglismaa regioon jaotatud 4 mittelinnkrahvkonda ja 8 tervikomavalitsuspiirkonda. Viimastes on krahvkonnatasandi ja ringkonnatasandi haldusfunktsioonid ühitatud. Neli mittelinnkrahvkonda – Somerset, Devon, Dorset ja Gloucestershire – on jaotatud mittelinnkrahvkonna ringkondadeks, kus teostatakse omavalitsemist ringkonnatasandil.

Kaart Tseremoniaalkrahvkond Mittelinnkrahvkond / tervikomavalitsus Ringkonnad
EnglandSouthWestNumbered.png Somerset 1. Bath and North East Somerset UA
2. North Somerset UA
11. Somerset CC South Somerset, Taunton Deane, West Somerset, Sedgemoor, Mendip
3. Bristol UA
Gloucestershire 4. South Gloucestershire UA
5. Gloucestershire CC Gloucester, Tewkesbury, Cheltenham, Cotswold, Stroud, Forest of Dean
Wiltshire 6. Swindon UA
7. Wiltshire UA
Dorset 8. Dorset CC Weymouth and Portland, West Dorset, North Dorset, Purbeck, East Dorset, Christchurch
9. Poole UA
10. Bournemouth UA
Devon 12. Devon CC Exeter, East Devon, Mid Devon, North Devon, Torridge, West Devon, South Hams, Teignbridge
13. Torbay UA
14. Plymouth UA
Cornwall Scilly saared sui generis UA
15. Cornwall UA

UA = tervikomavalitsus CC = krahvkonnanõukogu

Koordineerivad institutsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

1994. aasta aprillis lõi John Majori valitsus igasse regiooni, sealhulgas Edela-Inglismaa regiooni, valitsusasutuse government office'i, millesse kuulusid muuhulgas kaheteistkümne Briti ministeeriumi esindajat. Government office'id omasid mõningast vastutust keskvalitsuse poliitika elluviimisel regioonides.

Edela-Inglismaa regionaalne assamblee (South West Regional Assembly), mis tegeles Edela-Inglismaa regiooni küsimustega, loodi 1999. aastal. Assamblee koosnes 119 liikmest. Need kohad täideti alljärgnevalt: 79 liiget määrasid sinna tervikomavalitsuste, mittelinnkrahvkondade ja ringkondade võimuorganid, 2 liiget regiooni rahvusparkide juhtimisorgan National Parks Authorities, veel 2 liiget Association of Local Councils ja ülejäänud 36 liiget määras sinna regiooni Social, Economic and Environmental Partners (SEEPs).

Regionaalne assamblee tegutses kümmekond aastat ja likvideeriti Gordon Browni valitsuse ajal mais 2009. Assamblee funktsioonid võttis üle South West Councilsi piiratud haldusvõimuga täidesaatev organ Strategic Leaders' Board.

South West Councils on assotsiatsioon, kuhu kuuluvad Edela-Inglismaa regiooni kõigi omavalitsusüksuste (kokku on neid 41) nõukogude juhid. South West Councils moodustati 2010. aasta aprillis pärast Edela-Inglismaa regionaalse assamblee kaotamist.

South West Leaders on South West Councilsi täidesaatev organ ja toimib kui regiooni kohalike omavalitsuste juhtide komitee (Local Authority Leaders' Board). 20-liikmelisse komiteesse kuuluvad kõigi nelja mittelinnkrahvkonna nõukogu juhid ja kõigi tervikomavalitsuste (neid on kokku 12) nõukogude juhid. Ülejäänud neli kohta täidavad igast mittelinnkrahvkonnast (Devon, Dorset, Gloucestershire ja Somerset) üks ringkonnanõukogu juht. Komitee esimehena (Chairman of Board) on praegu tegev Dorseti krahvkonnanõukogu juht Angus Campbell.

Aastal 2007 seadis Gordon Browni valitsus sisse Briti valitsuses iga regiooni jaoks oma regionaalministri ametikoha. Ministrid tegutsesid kuni aastani 2010. Viimane Edela-Inglismaa regionaalne minister oli Jim Knight, kes oli ametis 20092010.

Juunis 2010 ametisse astunud Briti koalitsioonivalitsus teatas oktoobris 2010 oma otsusest kaotada government office'id hiljemalt märtsis 2011.

Ülikoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Bathi ülikooli ülikoolilinnak

Regiooni kõrgkoolidest kaheksale on antud ülikooli staatus:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailmapärand. Kirjastus Tänapäev: Tallinn, 2009, lk 254
  2. Maailmapärand. Kirjastus Tänapäev: Tallinn, 2009, lk 290
  3. Maailmapärand. Kirjastus Tänapäev: Tallinn, 2009, lk 757
  4. Maailmapärand. Kirjastus Tänapäev: Tallinn, 2009, lk 671

Edela-Inglismaa pildigalerii[muuda | muuda lähteteksti]