Mine sisu juurde

Eberhard Gutsleff

Allikas: Vikipeedia
Eberhard Gutsleff
Sünniaeg umbes 1691
Tallinn, Eestimaa Rootsi kuningriik
Surmaaeg 21. jaanuar 1749
Peterburi, Venemaa keisririik
Alma mater Halle ülikool
Tegevusala kogudusepastor, superintendent
Töökoht Tallinna Püha Vaimu kogudus, Kuressaare kogudus, Saaremaa superintendent
Sugulased Gutsleffid

Eberhard Gutsleff (umbes 1691 Tallinn, Eestimaa, Rootsi kuningriik – 21. jaanuar 1749 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Eesti vaimulik ja pietistlik kirjamees.

Ta sündis Tallinnas Püha Vaimu eesti koguduse pastori Eberhard Gutsleff vanema (1654–1725) pojana. Õppis (immatrikuleeriti 22. aprillil 1711) Halle ülikoolis, pidevalt viibis seal 1716. aastast, usuteaduskonnas hakkas õppima 1720. aastast, liitus ka pietistidega. Sai 1726. aastal isa asemel Tallinna Püha Vaimu koguduse pastoriks.

Gutsleff korraldas eestikeelsete raamatute kirjastamist ja levi Eestimaa konsistooriumi juures loodud Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa kaudu, sai kirjastuskassa tegelikuks juhiks 1730. aastail. Tema osavõtul avaldati eestikeelse Uue Testamendi teine trükk (1729) ning muu hulgas kirikukäsiraamatuid, katekismusi ja aabitsaid.

Gutsleff oli 1733. aastast Tallinna koolide inspektor ja Oleviste kiriku abipastor. 1738. aastal määrati ta Saaremaa superintendendiks ja Kuressaare Laurentiuse koguduse pastoriks. 1740. aastal pidas ta Upa külas lageda taeva all vennastekogudust toetavaid jutlusi. Vangistati 16. aprillil 1747 hernhuutlikus liikumises osalemise eest. Eberhard Gutsleff suri Peterburi vanglas ja ta maeti Peterburi Viiburi linnaosa Samsoni kalmistule.[1]

Gutsleff redigeeris ja toimetas trükki Anton Thor Helle kirjutatud eesti keele grammatika ja kirjutas selle eessõna. Ta on grammatika lõpus avaldatud pastori ja surmamõistetu kahekõne autor. Sama kahekõne avaldati ka 1739. aastal ilmunud teoses, mida on nimetatud "Hansu ja Mardi jutuks". Sama raamatu teised kahekõned ei pärine tõenäoliselt Gutsleffilt.

Eberhard Gutsleff oli Kullamaa kihelkonna Vaikna mõisa pandimõisa valdaja.

Eberhard Gutsleffi isa Eberhard Gutsleff oli Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja, kes oli seotud Piibli uue tõlke ettevalmistamisega; vend Heinrich Gutsleff oli Kullamaa Püha Johannese koguduse pastor, Johann Christoph Gutsleff oli Suure-Jaani Johannese koguduse pastor.

  1. ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn, 2007
  • 1732 "Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache [Lühike sissejuhatus eesti keelde], in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA. II. Ein VOCABULARIUM. III. PROVERBIA. IV. AENIGMATA. V. COLLOQUIA. Zuvörderst Denen, welche das Evangelium Christi der Ehstnischen Nation deutlich und verständlich zu predigen von GOtt beruffen werden; ... Zur Anleitung Mit Fleisz zusammen getragen; un nebst einem erwecklichen Sendschreiben Herrn D. Joh. Jacob Rambachs, ... an den EDITOREM, Auf Gutbefinden des Herrn AUTORIS Anton Thor Helle, mit einer Vorrede herausgegeben von Eberhard Gutsleff, Diacono bey der Ehstnischen Stadt-Gemeine in Reval". Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, 1732 (Halle: Gedruckt bey Stephan Orban), 419 lk. (NB! Sisaldab grammatika, sõnastiku 7000 sõna ja lausenäidistega, tähtpäevade kombed saksa-eesti rööptekstiga, 595 vanasõna ja kõnekäändu, 135 mõistatust, rahvapärased taimenimetused saksa-ladina rööptekstiga ja Tallinna tänavate, hoonete jm. ning Eestimaa kubermangu mõisate nimestik eesti ja saksa keeles lk. 307–321) (Tekst lk. 371-391) (Tekst lk. 391-419) (Digitaalselt)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]