Kuressaare Laurentiuse kogudus
EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus on luterlik kogudus Kuressaares.
Kogudus kuulub Saarte praostkonda.
Koguduse õpetaja on Anti Toplaan, abiõpetaja Tiina Ool, organist Rita Naaber. Juhatuse esimees on Kaalep Koppel.
Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11 Kuressaare Laurentiuse kirikus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]14. sajandil ehitati lisaks Kuressaare piiskopilinnuse kabelile Kuressaare linnuse lähedale püha Laurentiuse kirik (tõenäoliselt puukirik), mis oli mõeldud alevi ning hiljem linna elanike jaoks, kuid oli ilmselt ka toomkirikuks. Kuressaare kirik asus tõenäoliselt praeguse Tolli tänava esimeste kinnistute piirkonnas. 1612. aastal Rootsi vägede Taanile kuulunud Saaremaale tungimisel, laastamise käigus põles maha Laurentiuse kirik. Linna taastamisel kinkis Taani kuningas Christian IV kogudusele uue krundi linna keskele, kuhu 1630. aasta paiku ehitati ühelööviline kivikirik.
Põhjasõjas põletasid venelased 1710. aastal maha Kuressaare linna, kirikust jäid alles müürid. Hävingust pääses vaid pastoraadihoone Kauba tänav 5, mis on täna Kuressaare vanim eluhoone. Kuressaare kirikut hakati taastama 1721. aastal ja pidulik pühitsemine oli 1729. aastal, kuid lõplikult sai kirik valmis 1733. aastal. Välgulöögi tagajärjel puhkenud tulekahjus hävis hoone 1828. aastal, tulekahjujärgset taastamist alustati 1835. aastal. Tulekahjujärgsel kiriku taastamisel leiti seni Johannese järgi nimetatud kiriku tornikiivri munast leiti dokument Laurentiuse nimega ja 29. novembril 1836 pühitseti taastatud palvekoda Kuressaare Laurentiuse kirikuks.
29. novembril 1936 toimus koguduse 100 aasta juubeli puhul eesti ja saksa koguduse esimene ühine pidulik jumalateenistus eesti keeles. Seni oli jumalateenistusi peetud eraldi eesti ja saksa keeles.[1]
Koguduse vaimulikud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1506, Johannes van Loen, Saaremaa praost[2]
- 1550–1552, Thomas Loebingk, Kuresaare koguduse pastor[3]
- 1552, Jodocus (Jobst) Monetarius, Kuresaare koguduse pastor[3]
- 1574–1588, Joachim Balcke, Kuresaare koguduse pastor ja 1574. aastani ka Püha Jakobi koguduse hooldajaõpetaja
- 1596[3]/1597, Paul Kuhnn (Khüene), Kuressaare koguduse pastor[4], Taani valitsusajal
- 1605, 1623, 1634, 1636, Christopherus Cothenius, Kuresaare koguduse pastor[3]
- 1634–1639, Theodor Prätorius, Kuresaare koguduse diakon[5]
- 1639–1661, Theodor Praetorius (Prätorius)[3], Kuressaare koguduse pastor ja Saaremaa superintendent Rootsi valitsusajal,[6] superintendent pidi ühtlasi olema Kuressaare Laurentiuse kogudus ülemõpetaja.[7]
- 1647, Jacobus Ewold, Kuresaare koguduse diakon[5]
- 1655– , Johannes Taustius noorem, diakon[8]
- 1662–1665, Georg Preuss, Kuresaare koguduse pastor[3], 1662–1665 Saaremaa superintendent.
- 1666–1686, Justus Heinrich Oldekop (1631–1686), Kuresaare koguduse pastor[3], 1666–1686 Saaremaa superintendent
- 1686–1704, magister Johannes Stemann (Stegemann), Kuresaare koguduse pastor[3]
- 1705–1706, Gabriel Skragge, Kuresaare koguduse pastor[3], 1705–1706 Saaremaa superintendent
- 1705, Georg Martin Bürger, eesti koguduse diakon[5]
- 1707–1709, Hermann Witte (1666–1728), Kuresaare koguduse pastor[3]
- Matthias Michael Raschky, Kuresaare koguduse diakon[5]
- 1710 juuli–september, Johann Lembach, Kuresaare koguduse pastor[3]
- 1710–1737, Johann Quirinius Metzhold, Kuressaare Laurentiuse koguduse pastor, 1726–1731 Saaremaa praost, 1731–1737 superintendent
- 1731, Paul Hönn, vesprijutlustaja[5]
- 1737–1740, Franz Hölterhof (1711–1778)[10], Kuressaare koguduse diakon ja Kuressaare linnakooli rektor
- 1738–1747, Eberhard Gutsleff, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor[3] ja 1738–1747 Saaremaa superintendent
- 1745—1755, Friedrich Reinhold Dreyer (Dreÿer) (1717–1787), Kuresaare koguduse diakon[5]
- 1750–1756, Gottfried Gerlach, Kuressaare koguduse ülempastor
- 1755–1756, Friedrich August Rauschenbusch, Kuresaare koguduse diakon[5]
- 1756–1765, Jakob Christian Hirschhausen, Kuressaare koguduse diakon[5]
- 1765–1784, Leonhard Swahn, Kuressaare koguduse ülemõpetaja, 1750–1784 Saaremaa superintendent
- 1765–1774, Christian Adolph Ludwig Dingelstädt, Kuresaare koguduse diakon[5]
- 1774–1776, magister (Joh.) Christoph Bannasch, Kuressaare koguduse diakon[5]
- 1776–1781, Georg Christian Seeland, Kuressaare koguduse diakon[5], Kuressaare linnakooli rektor
- 1781–1784, Johann Werner Gilzebach, Kuressaare koguduse diakon[5], Kuressaare linnakooli rektor
- 1784–1788, Johann Werner Gilzebach, Kuressaare koguduse ülempastor
- 1785 aprill – oktoober, Peter Heinrich von Frey, Kuressaare koguduse diakon[5], Kuressaare linnakooli rektor
- 1785–1788, Ernst Hildebrand, Kuressaare koguduse diakon[5]
- 1788–1800, Hans Sigismund Vertraugott Lysarch genannt Königk (1742–1800), Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor
- 1788–1800, Johann Renatus Kampmann, Kuressaare koguduse diakon[5] ja Kuressaare linnakooli õpetaja ja rektor
- 1800–1834, Johann Renatus Kampmann, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor
- 1801–1802, Christian Friedrich Dingelstädt, Kuressaare koguduse diakon[5]
- 1803–1819, Johann Philipp Hoffmann, Kuressaare koguduse diakon[5]
- 1820–1853, Adolph Konstantin Haken, Kuressaare koguduse diakon[5]
- 1834–1880, Conrad Eduard Hesse, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja, 1873–1882 Saaremaa superintendent
- 1853–1870, Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1870–1877, Oskar Leopold von Törne, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1878–1880, Nikolaus Friedrich Hermann Spindler, Kuressaare Laurentiuse eesti koguduse diakon
- 1880–1885, Wilhelm Frese, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor
- 1880–1882, Johannes Woldemar Lenz, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1883–1885, Carl Hunnius, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1885–1886, Friedrich Ederberg, vikaar[5]
- 1886–1904, Daniel von Lemm, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja
- 1886–1888, Hermann Lezius, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1888–1890, Johannes Theodor Willberg, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1891–1897, Gideon Rinne, Kuressaare Laurentiuse koguduses diakon[5]
- 1897–1900, Immanuel Hahl, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1901–1905, Eugen Joseph Blossfeldt, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1905–1915, Eugen Joseph von Blossfeldt, Kuressaare Laurentiuse koguduse pastor
- 1905–1910, Friedrich Karl Ernst Drechsler (1870–1940)[11], adjunktpastor
- 1911–1915, Harald von Rieckhof, Kuressaare Laurentiuse koguduse diakon[5]
- 1918–1919, Eugen Joseph von Blossfeldt, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor
- 1919–1920, Hugo Bernhard Rahamägi, Kuressaare koguduse ülemõpetaja ning Saaremaa praost
- 1920–1927, Nikolai Bäuerle, Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja
- 1926–1927, Walter Max von Lingen, Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja
- 1928–1941, Hermann Theodor Mähle, Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja, 1926–1941[viide?] Saaremaa praostkonna praost
- 1938, Herbert Sieeberg-Elverfeldt, Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja
- 1941–1944, Arnold Voldemar Elken, Kuressaare koguduse õpetaja
- 1945–1949, Alfred Tammiko, Kaarma ja Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja
- 1949–1950, Eduard Kalda, Kuressaare Laurentiuse koguduse ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1950–1960, Raul Ok
- 1960–1962, Esra Rahula, Kuressaare Laurentiuse ja Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja
- 1962–1965, Kalle Mesila, Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1965–1966, Peep Audova, Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1966–1978, Ivar Jaak Salumäe, Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1978–1989, Joel Luhamets, Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1989–1992, Jaan Tammsalu, Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1992–1997, Hannes Nelis, Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja
- 1993–1998, Anti Toplaan, Kuressaare koguduse abiõpetaja
- 1998– Anti Toplaan, Püha ja Kuressaare koguduse õpetaja
- 2012–, Tiina Ool, Kuressaare koguduse abiõpetaja
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ St. Laurentiuse 100 a. juubel. Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 3.
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 40
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Livländischen Gemeinnützigen u. Ökonomischen Sozietät, Band 5, J. G. KRÜGER, TARTU 1939, seite 87
- ↑ Koguduse lugu: Kuressaare, e-kirik.eelk.ee, 21. märts 2024
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, seite 88
- ↑ 1645. a. liideti Saaremaa Rootsi riigiga, kui 1650. aastal loodi Saaremaa rüütelkonna ning Kuressaare krahvi Magnus Gabriel De la Gardie palvel Saaremaal uuesti iseseisev superintendentkond ja kuninganna Kristiina poolt nimetati ametisse Saaremaa superintendent
- ↑ Saaremaa konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1192
- ↑ Villem Alttoa, Uut vanima eestikeelse luule kohta. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 8, lk 484
- ↑ Cunitius/Cunitz, Caspar Heinrich (-1704), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Hölterhof, Franz (1711-1778) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Friedrich Karl Ernst Drechsler, Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich