Ebaseaduslik metsaraie

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ebaseaduslik metsaraie on puidu ülestöötamine, rikkudes puidu ülestöötamisriigi seadusi ja määrusi. Lisaks võib selle alla kuuluda puidu seadusevastane transport, ostmine või müük, sealhulgas ilma lubadeta metsaraie; looduskaitse alal või looduskaitse all olevate puude raie; või ettenähtud piirangute ületamine. Seaduserikkumine on ka kauba valesti deklareerimine tollis või maksudest ja muudest kuludest kõrvalehoidmine

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Metsaraie rahvusparkides: Korindo (Indoneesia) juhtum
2004.a märtsis korraldas Greenpeace demonstratsiooni, peatades ühe Indoneesia firma Korindo kaubalaeva, mis transportis puitu Prantsusmaale, Ühendkuningriiki, Belgiasse ja Madalmaadesse.

Korindo puhul on teada, et ta viib läbi ebaseaduslikku metsaraiet viimases Indoneesia vihmametsas. 2003. aasta mais korraldas Indoneesia valitsus juurdluse, mis kinnitas, et Korindo puidutarnijateks olid üldtuntud „puiduparunid“. Nende kohta on teada, et nad saavad oma puidu orangutani elupaigast – Tanjung Puting Rahvuspargist.[1] See on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt tunnustatud maailma biosfäärikaitsealasid ning suurim kaitstud soometsade ala Kagu-Aasias

Ebaseaduslik metsaraie on ulatuslike tagajärgedega probleem. See kahjustab metsi, kohalikke kogukondi ning tootjariigi majandust. Suurim probleem on ebaseaduslike puidutoodete turule jõudmise takistamine. Suurtarbijatel, nagu Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit, puuduvad legaalsed vahendid, et ära hoida selliste toodete sattumist turule. Peamiseks põhjuseks peetakse ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või puidutoodete identifitseerimist. Seega ei saa rakendada meetmeid, et võidelda selliste toodete vastu, sest ei suudeta kindlaks teha, millised on legaalsed ning millised ei ole. Luuakse palju varifirmasid raiefirma ja lõppmüügiga tegeleva firma vahele. Sel juhul on raske jõuda lõpptootest algusesse. Lisaks segatakse ebaseaduslikult saadud puit vaheladudes või sadamates seadusliku puiduga või võltsitakse seadusliku puidu dokumente, deklareerides koguseid suuremaks.[2] Kuigi 2013. aastal jõustus Euroopa Liidu Puidumäärus,[3] mis proovib sellele lahendust leida, pole selle mõju veel täielikult vaadeldav olnud. Lisaks ei saa piirata importkaupade sissevedu, sest see ei vastaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni diskrimineerimisvabale regulatsioonile.[4] TRAFFIC on loodusvarade jälgimisvõrgustik, mis püüab jälgida ebaseaduslikult ülestöötatud puidu kaubandust.[5]

Ulatus[muuda | muuda lähteteksti]

Ebaseadusliku metsaraie kahjusid üksnes riigimaadelt hinnatakse aastas umbes 15 miljardi dollarini.[6] Täpseid arve on raske hinnata, sest tegu on ebaseadusliku tegevusega ning puuduvad jälgitavad andmed. Hinnangute põhjal on ligi pool Amasoonias, Kesk-Aafrikas, Kagu-Aasias ja Venemaa Föderatsioonis tehtavast metsaraiest ebaseaduslik.[7]

Saadaval olevatesse andmetesse ja hinnangutesse ebaseadusliku metsaraie kohta tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Riigid võivad alahinnata olukorda. Kõrged näitajad võivad halvas valguses peegeldada õigusaktide järelevalvet ja täitmist või vihjata altkäemaksudele ja korruptsioonile. Samas paljud mitteriiklikud organisatsioonid avaldavad andmeid, mis võivad olla tunduvalt kõrgemad. Kuid nende eesmärk on pöörata tähelepanu probleemile. Paljudele puidutööstuse firmadele võivad sellised andmed olla ohustavaks mainele ja nende turu tulevikuväljavaateid halvustavad, kaasa arvatud konkurentsivõimele teiste materjalidega. Siiski on selliste mitteriiklike organisatsioonide uuringud ainsad allikad paljudes riikides. Näiteks Eesti Vabariigis hinnati 2003. aastal ebaseaduslikuks metsaraieks 1%,[8] aga mitteriiklik organisatsioon Eesti Roheline Liikumine ligi 50%.[9][10] Suur osa Eesti Rohelise Liikumise poolt selles uuringus ebaseaduslkuks metsaraieks loetud juhtumeid oli aga selliste seadusandlike kitsenduste ja bürokraatlike erinõuete rikkumised, mis olid kehtestatud looduskaitsjate survel ja millelaadsed nõudeid Lääne-Euroopas ei kehti (seal sel viisil tehtud raieid ei peeta ebaseaduslikeks raieteks). Näiteks loetakse selle metoodika kohaselt siin kogu langi raie ebaseaduslikuks raieks juhul, kui näiteks metsamaterjali vedanud auto läheb katki, koorem laaditakse ümber teisele autole ja veetakse sihtkohta algse veoselehega (vedu alustanud auto numbrile vormistatud veoseleht). Või kui autojuht metsamaterjali vedades rikub töö- ja puhkeaja seadust (mis ei ole raie seaduslikkusega üldse seotud). Eksimused bürokraatlike reegite vastu ei põhjusta reaalset keskkonnakahju.

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Ebaseaduslik metsaraie Tais. See foto tehti Mae Wang piirkonnas, Chiang Mai provintsis 2011. aasta märtsis

Ebaseaduslik metsaraie avaldab otsest mõju metsatustumisele ja seega kaudselt ka kliimamuutusele, väheneb looduslik mitmekesisus ning see õõnestab seaduste täitmist ja vastutustundlikku metsamajandamist. Ebaseaduslikul metsaraiel on looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Illegaalsed tegevused julgustavad tegelema rohkem korruptsiooniga ja hoiduma kõrvale maksudest, vähendades seeläbi tootjariigi sissetulekut. See omakorda teeb tootjariigil raskemaks leida vahendeid jätkusuutliku metsa majandamiseks. Ilma lubadeta võetakse maha kaitsealuseid liike või viiakse läbi raieid looduskaitsealadel.[11][12] Ebaseaduslikel viisidel tehtud raied ei arvesta enamasti metsa taastumisega ja need alad võsastuvad ning ei kasva uuesti täisväärtuslikku metsa. Samuti hävitatakse Indoneesias, Malaisias ning Amasoonias vihmametsi. Selle tõttu hävib looduslikke elupaiku ja väheneb elurikkus. Looduslikest tagajärgedest saab täpselt lugeda metsatustumise alt. Illegaalsel teel saadud puit on odavam kui legaalsetel viisidel omandatud. Selle tõttu saavad firmad, kes ei järgi seadusi ja määrusi, müüa oma toodet madalama hinnaga. Seadusekuulekad ettevõtted peavad ebaõiglases olukorras maailmaturul nendega konkureerima. Sotsiaalseid tagajärgi on raske hinnata. Kuna ettevõtjad hiilivad maksudest kõrvale, jäävad tootjariigil saamata suured tulud. Kohalikul kogukonnal on selle tõttu halvemad sotsiaalsed hüved nagu näiteks haridussüsteem, arstiabi, teede korrashoid ja nii edasi. Kuna tegemist on ebaseaduslikke äridega, siis puuduvad töölistel igasugused sotsiaalsed garantiid. Vähendamaks ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemist, on loodud mitmeid organisatsioone, kes väljastavad sertifikaate toote legaalsuse kinnitamiseks. Selliseks ühinguks on näiteks FSC[13] või PEFC[14] Nad järgivad põhimõtet, et puit oleks hangitud legaalsetel viisidel ning metsaraie ei ületaks juurdekasvu. Eesti Riigimetsa Majandamise Keskusele on mõlemad organisatsioonid väljastanud sertifikaadid.[15]

Ebaseadusliku metsaraie statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Tootjariigi saamata jäänud aastatulu
Ebaseadusliku metsaraie ulatuslikkus mõjutab oluliselt paljude riikide aastatulu. Filipiinide senatikomitee hinnangul kaotas riik 1980ndatel aastas 1,8 miljardit USA dollarit.[16]

Indoneesia valitsuse hinnangul jääb neil saamata ligi 3 miljardit USA dollarit aastas .[17] Maailmapanga andmetel[18]saavad suured puidutööstusega riigid kahju 10–15 miljardit eurot. Seda saab võrrelda Euroopa Komisjoni abirahadega, mis oli 2013. aastal 14,86 miljardit eurot.[19]

  • 1998. aasta ühisuuringus Ühendkuningriigi ja Indoneesia puidutööstuse kohta leiti, et umbes 40% töödeldud puidust oli ebaseaduslik. Koguväärtuses oli see üle 365 miljoni USA dollari.[20] Uuemad uuringud on seaduslikku ülestöötamist võrrelnud tarbimise ja ekspordiga ning on leitud, et 88% tootmisest on mingis lõikes ebaseaduslik.[21]
  • Amasoonias, Brasiilias on 80% metsaraiest valitsuse kontrolli alt väljaspool.[22] Sisemiselt on ebaseaduslik metsaraie laiaulatuslik korruptsioon. Mahagoni, tuntud ka kui „roheline kuld“, turuväärtus võib ületada 1,600 USA dollarit kuupmeetri kohta. See on üks põhilisemaid väärtpuidu liike, mida ekspluateeritakse. Kuna tegemist on ebaseadusliku tegevusega ning valitsusel puudub kontroll, siis on see äri vägivaldne ning dokumentatsioon mahagoni raiete ja maailmaturul liikumise kohta puudub[23][24]
  • Maailmapanga hinnangul on Boliivias 80% ja Kolumbias 42% metsaraiest ebaseaduslik.[25]
  • Maailma Looduse Fondi poolt läbi viidud uuring[26] näitas, et Aafrikas 2002. aastal moodustas ebaseaduslik metsaraie kogutoodangutest suure osa. Näiteks Kamerunis 50%, Ekvatoriaal-Guineas 70%, Gabonis ja Libeerias 80%. Need näitajad olid kõrged riikides, kus ebaseaduslik puidutööstus rahastas kodusõdasid.
  • Maailma Looduse Fond hindab Venemaal ebaseadusliku metsaraie osakaalu 20%-le protsendile ja kuni 50%-le Kaug-Ida regioonides.[27]
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi ja Interpoli ühisuuring 2012. aastal jõudis järeldusele, et ebaseaduslik metsaraie moodustab kuni 30% globaalsest puidukaubandusest ja põhjustab üle 50% ulatuses troopilist metsatustumist Kesk-Aafrikas, Amasoonias ja Kagu-Aasias.[28]
  • Organiseeritud kuritegevuse entiteedid viivad läbi Kesk-Aafrika, Amasoonia ja Kagu-Aasia võtmeriikides 50–90% ulatuses ebaseaduslikust metsaraiest.[29]
  • Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni ehk Interpoli hinnangul on ebaseadusliku metsaraie aastatulu üle 30 miljardi USA dollari. See on poole rohkem kui Maailmapanga hinnang 15 miljardi US dollarit.[30]
  • Kõige suuremaks ebaseadusliku puidu turuks peetakse Hiinat. Enda turul moodustab importpuit pea 30%. Ülemaailmselt on Hiina suurim puidu importija ja mööbli ning muude töödeldud puidutoodete eksportija.[31]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Environmental Investigation Agency (2000) Illegal Logging in Tanjung Puting National Park See: http://www.eia-international.org; Greenpeace (2004) Protect Life on Earth Today : Tanjung Puting National Park under siege. see: http://www.greenpeace.org.uk/media/reports/forest-crime-korindo-and-the-trade-in-illegal-plywood-from-the-last-rainforests-of-indonesia (vaadatud 29.09.14)
  2. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=193 (vaadatud 29.09.14)
  3. Euroopa Liidu puidumäärus (vaadatud 29.09.14)]
  4. WTO kaubanduse põhimõtted (vaadatud 29.09.14)
  5. http://www.traffic.org/timber-trade (vaadatud 29.09.14)
  6. "Havocscope Illegal Logging Market Value". Vaadatud 29. september 2014. 
  7. Duncan Brack and Gavin Hayman (2001) Intergovernmental Actions on Illegal Logging. Royal Institute of International Affairs; Duncan Brack, Gavin Hayman and Kevin Gray (2002) Controlling the International Trade in Illegally Logged Timber and Wood Products. Royal Institute of International Affairs.
  8. http://www.postimees.ee/1435367/eesti-metsaraiest-on-ebaseaduslik-uks-protsenti (vaadatud 29.09.14)
  9. Hain H, Ahad R (2005). "The structure and estimated extent of illegal forestry in Estonia 1998–2003". International Forestry Review 7 (2): 90–100. 
  10. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=193 (vaadatud 29.09.14)
  11. Lawson, Sam. "Illegal Logging and Related Trade: Indicators of the Global Response."
  12. http://www.nature.com/srep/2014/140417/srep04719/full/srep04719.html?message-global=remove&WT.ec_id=SREP-631-20140422 (vaadatud 29.09.14)
  13. https://ic.fsc.org/about-us.1.htm (vaadatud 12.10.2014)
  14. http://www.pefc.org/about-pefc/overview (vaadatud 12.10.2014)
  15. http://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/sertifikaadid-fscpefc (vaadatud 12.10.2014)
  16. Debra Callister (1992) Illegal tropical timber trade: Asia Pacific. TRAFFIC International
  17. ICG (2001) Natural Resources and Law Enforcement in Indonesia
  18. World Bank (2002) Revised Forest Strategy’’
  19. 2014 Annual Report on the European Union's development and external assistance policies and their implementation in 2013 (vaadatud 29.09.14)
  20. Indonesia-UK Tropical Forestry Management Programme (1999) Illegal Logging in Indonesia. ITFMP Report No. EC/99/03
  21. Greenpeace (2003) Partners in Crime: A Greenpeace investigation of the links between the UK and Indonesia’s timber barons. (vaadatud 29.09.14)
  22. WWF International (2002) The Timber Footprint of the G8 and China
  23. The use of violence in illegal markets: Evidence from mahogany trade in the Brazilian Amazon
  24. Greenpeace (2001) Partners in Mahogany Crime: Amazon at the mercy of gentlemen’s agreements.
  25. World Bank (2004) Forest Law Enforcement
  26. WWF International (2002) The Timber Footprint of the G8 and China.
  27. WWF press release, 30 March 2004.
  28. Illegal Logging Trade Decimates Forests, http://allafrica.com/view/group/main/main/id/00019615.html 
  29. Central Africa: Organized Crime Trade Worth Over U.S. $30 Billion, Responsible for Up to 90 Percent of Tropical Deforestation, http://allafrica.com/stories/201209271378.html 
  30. http://www.havocscope.com/amount-of-timber-illegally-cut-worth-over-30-billion-in-2012/ James Melik, “Interpol clamps down on illegal logging,” BBC News, September 10, 2012. (vaadatud 30.09.14)
  31. http://www.illegal-logging.info/regions/china (vaadatud 30.09.14)