Puze vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Puze vald

läti Puzes pagasts

Pindala: 207,28 km²
Elanikke: 920 (2016)
Rahvastikutihedus: 4,4 in/km²
Keskus: Blāzma
Valla asend Lätis
Puzenieki kalmistu

Puze vald (läti keeles Puzes pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ance, Pope, Ugāle ja Usma vallaga, samuti ka Dundaga piirkonna Dundaga vallaga ja Talsi piirkonna Valdgale ning Ģibuļi vallaga.

Valla pindala on 207 km². 2016. aasta seisuga elas seal 920 inimest.[1] Vallavanemaks on Santa Šēniņa.[2] Valla keskus on Blāzma küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Puze mõisavallaga ühendati aastal 1891 Puzenieki mõisavald ja see pani aluse Puze vallale. Aastal 1935 oli Puze valla pindala 261,2 km² ja seal oli 2041 elanikku.[3] Aastal 1945 moodustati vallas Puze, Amele ja Mode külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Puze külanõukoguga likvideeritav Amele külanõukogu.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad jõed on Rinda jõgi ja Stende jõgi. Järvedest asuvad vallas 4,2 hektari suurune Ieriņezers, Ugāle valla piiril asuv 4,4 hektari suurune Dūņezers, 6,9 hektari suurune Dzilene järv, 7,8 hektari suurune Zutene järv, 20,4 hektari suurune Seklene järv, 19,6 hektari suurune Dižiere järv ja 520 hektari suurune Puze järv. Usma valla piiril asub Vasnieki soo pindalaga 497 ha. Vald ise asub Kursi madalikul, põhjaosa ka Rannikumadalikul, kõrgeim koht asub Amele lähistel ja ulatub 56,5 meetrit üle merepinna.

Looduskaitse all on Akmeņkalnsi kuradi jalajäljega kivi, Puze mõisa juures kasvab ka mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla idaosas asuvad osaliselt Raķupe oru hoiuala ja Stikli soode hoiuala, lääneosas asub 8 hektari suurune Puze liiviku konnade elupaiga hoiuala.[5]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puze kirikumõisa hooned (õpetaja maja ja majandushoone), Puze linnamägi ja Puze luteri kirik koos sealse nelja vapireljeefiga.[6] Kohaliku kaitse all on Buči keskaegne kalmistu, Kapši muinaskalmed ehk Mušīteri kalmistu, Jaunviecīši muinaskalmed, Lejaskrogsi muinaskalmed, Strīķi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Purmaļi muinaskalmed ehk Pingāļi kalmistu.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 855 lätlast, 22 venelast, 5 valgevenelast, 6 ukrainlast, 2 poolakat ja 7 leedulast.[8] Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Amele vidējciems 74 (2018)
Banku ciems mazciems 14 (2015)
Blāzma vidējciems 374 (2018)
Dandzītes mazciems 38 (2015)
Grūžas skrajciems 12 (2015)
Līcnieki mazciems 13 (2015)
Nīcciems skrajciems 61 (2015)
Puzenieki mazciems 38 (2018)
Puzes muiža mazciems 46 (2018)
Raibkrogs skrajciems 14 (2015)
Rūmciems skrajciems 2 (2015)
Speltes mazciems 3 (2015)
Stikli vidējciems 113 (2018)
Viecītes skrajciems 6 (2015)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]