Dobšiná jääkoobas

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Dobšinská jääkoobas)
Dobšiná jääkoobas
Asukoht Slovenský raj, Košice maakond, Rožňava ringkond[1][2],
04925 Dobšiná,
Slovakkia Slovakkia
Pikkus 1483 m
Sügavus 112 m
Suurim jää paksus 26,5 m
Avastamisaasta 1870
Koordinaadid 48°52'60.06" N 20°18'16" E
Dobšiná jääkoobas (Slovakkia)
Dobšiná jääkoobas
Dobšiná jääkoobas
Dobšiná jääkoobas (Slovakkia)

Dobšiná jääkoobas (slovaki keeles Dobšinská ľadová jaskyňa) on aastaringselt püsiva jääga kaetud looduslik (kalju)koobas Slovakkia paradiisi rahvuspargis Košice maakonnas Slovakkias.

See on 1232[3][4] või 1141[1] (või 1483[5]) meetri pikkune kaarjate lagedega jääsaalidest ja -koridoridest[6] koosnev koobassüsteem või labürint, mis asub Stratená kanjonis[7] kõrguva Duča mäenõlva lubjakivikaljudes ning on Hnileci jõe oru tähtsamaid turismiatraktioone.[5] Koopasuu on umbes 970 meetri kõrgusel üle merepinna.[8] Lähimad asulad: Dobšiná linn 17,5 km ja Dedinky küla 14 km.

Aastast 2000 on Dobšiná jääkoobas UNESCO maailmapärandi objekti Aggteleki Karsti ja Slovaki Karsti koopad koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistus.[9]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Jää moodustumine koopas algas kas Mindeli jäätumisperioodi ehk glatsiaali lõpupoole või sellele järgnenud Rissi glatsiaalil ligikaudu 300–140 tuhat aastat tagasi. Enamus koopast on täis jääd ning kohati on seda lakke kinni külmunud, moodustades eraldi jääsaale ja -koridore, näiteks glatsiaalse tekkega Suure (Veľká sieň) ja Väikese saali ning Ruffínyi koridori.[10] Koopas on esimene korrus ja allosas kelder. Jää paksus on 25 meetrit, kõige paksem jääkiht (26,5 m) leidub Suures saalis. Jääd esineb koopas mitmes kihis ja vormis: seda on põrandal või sealt üles ulatuva stalagmiidina, jäise joana või sambana. Jäätumispindala on 9772 m²[5] ja jää kogumaht umbes 110 000[3][4] või 125 000[10] m³. Koobas on oma jääkihi mõõtmetelt võrdlemisi madalal kõrgusel üle merepinna ja on üks ainulaadsemaid Euroopas.[1]

Õhutemperatuur Suures saalis on veebruaris –2,7...3,9 ja augustis +0,2 °C (keskmine õhutemperatuur on –0,4...1,0 °C). Sügaval koopas püsib õhutemperatuur aastaringselt nullist madalamal. Dobšinská jääkoobas kuulub dünaamiliste või tsükliliste jääkoobaste hulka, mille puhul põhiline jääd moodustav efekt kivimimassiivis vedelas olekus olevale vee pidevale juurdevoolule lisaks on õhu tsirkulatsioon. Talvel külmast välisõhust tekkivad õhuvoolud, mis väljast sisse puhudes sunnivad tilkuva või niriseva vee jäätuma, ja suvel vastupidise suunaga õhuvool, mis piisavalt pikas sissepääsus maha jahtudes ei sulata jääd üles. Seetõttu esineb seal 1 cm paksust jääd suvelgi.[8] Õhuniiskus on keskmiselt 75–90%. Koopas esineb jää aeglast liikumist ehk nihkumist sissepääsu juurest Väikese ja Suure saali kaudu alumise korruse ja Ruffínyi koridori suunas (ligikaudu 2–4 cm aastas). Koopas on leitud 12 liiki nahkhiiri, sh habelendlasi, tõmmulendlasi, põhja-nahkhiiri, pruun-suurkõrvu jne.[10]

Koopa avastas 15. juulil 1870[10] mäeinsener Eugen (Jenő) Ruffínyi, kes selle labürindi hiljem kaardistas ja joonistas esimese põhiplaani. Dobšiná jääkoobas avati külastajastele juba järgmisel aastal. Kas 1882 või 1887[3][8][10] toodi koopasse elekter ning sellest sai esimene elektriliselt valgustatud koobas Ungari kuningriigis.

Külastajatele on koopast avatud 515 m pikkune rada.[3][4] Koopa külastajate hulgas on olnud matemaatik ja leiutaja Josef Petzval, näitekirjanik Pavol Országh Hviezdoslav ja luuletaja Svetozár Hurban-Vajanský, kirjanik Mór Jókai, Suessi kanali projekteerija, prantslane Ferdinand de Lesseps, Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog August koos kaaskonnaga, Serbia kuningas Milan I ja Bulgaaria tsaar Ferdinand I, Norra teadlane ja maadeavastaja Fridtjof Nansen. 1890. aastal toimus koopa suures saalis kontsert Austria ertshertsogi Karl Ludwigi auks ja 1893. aastal korraldati esimene suvine uisutamishooaeg.[8] 50 aastat tegutses seal iluuisutamistreenerina Tšehhoslovakkia tuntud iluuisutaja Karol Divín. Tänapäeval külastab koobast 75 000 – 85 000 inimest aastas.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská ľadová jaskyňa cave), Reisimine Slovakkias on hea mõte. Kohad, kuhu minna. (en:Travel in Slovakia good idea. Places to go. (inglise, slovaki, vene, saksa, ungari ja poola keeles)
  2. ↑ Hariv teekond Stratená kanjonis: Slovakkia esimene ka ratastooli kasutajatele. (en:Educational path Stratená Canyon: the first one in Slovakia also for wheelchair users), Reisimine Slovakkias on hea mõte. (en:Travel in Slovakia good idea. Places to go. (Inglise, slovaki, vene, saksa, ungari ja poola keeles)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Dobšiná jääkoobas. (sk: Dobšinská ľadová jaskyňa), Gremer. (inglise, slovaki, saksa, ungari ja tšehhi keeles)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská Ice Cave), Bellevue. Vysoké Tatry. Kõrg-Tatra. Loetud 18. mai 2017. (inglise keeles)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská Ice Cave), Go2Slovakia. (inglise, slovaki ja vene keeles)
  6. ↑ Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská Ice Cave), Slovakia.com. Tule Slovakkiasse. (en:Come to Slovakia. Loetud 18. mai 2017. (inglise keeles)
  7. ↑ Stratená kanjon. (en:Stratenský canyon), Slovakia.com. Tule Slovakkiasse. (en:Come to Slovakia. Loetud 18. mai 2017. (inglise ja slovaki keeles)
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Dobšiná jääkoobas. (ru:Добшинская ледяная пещера), Reisitsoon. Slovakia. Loetud 18. mai 2017. (vene keeles)
  9. ↑ UNESCO maailmapärand Slovakkias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Dobšiná jääkoobas. (sk:Dobšinská ľadová jaskyňa), Referaty.atlas.sk. 6. veebruar 2006. Loetud 18. mai 2017. (Slovaki keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dobšiná_jääkoobas&oldid=6436098"