Częstochowa Jumalaema ikoon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Częstochowa Jumalaema
Jasna Góra klooster, kus ikoon asub
Częstochowa palverännumedal 1882. aastast
Częstochowa Jumalaema mosaiik Jasna Góra kloostris
Poola kunstniku January Suchodolski maal "Jasna Góra kaitsmine 1655. aastal" (1845–1846)
Pauliinid Częstochowa Jumalaema Üleriigilises Pühamus Pennsylvanias

Częstochowa Jumalaema ikoon (ka Częstochowa Must Madonna; poola keeles Matka Boska Częstochowska või Czarna Madonna, ladina keeles Imago thaumaturga Beatae Virginis Mariae Immaculatae Conceptae, in Claro Monte) on Poolas Częstochowa linnas Jasna Góra kloostri Jumalaema kabelis paiknev maal, mis kujutab neitsi Maarjat Kristus-lapsega ning mida katoliiklased peavad imettegevaks. Ametlikult on ikooni tunnustanud mitu paavsti alates Clemens XI-st 1717. aastal. Suuresti just selle ikooni tõttu on Jasna Góra klooster tähtsuselt ja külastatavuselt teine palverännakute sihtkoht Euroopas. Ikooni austatakse ka õigeusus, seda on nimetatud juba 16.–17. sajandi ukraina rahvalauludes.

Ekfraas[muuda | muuda lähteteksti]

Puust alusele kinnitatud ja väärismetallidega kaunistatud ikoon mõõtudega 122,2 × 82,2 × 3,5 cm kujutab Neitsi Maarjat traditsioonilises "Hodegetria" ("Teenäitaja") poosis, kus Maarja osutab parema käega Jeesusele kui inimkonna päästjale. Jeesus-laps õnnistab parema käega vaatajat ja hoiab vasemas käes evangeeliumi. Maarja kannab tumesinist rüüd, mis on kaunistatud kuldsete liiliatega (fleur-de-lis). Maarja põsel on kaks haava.

Päritolu ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ikooni päritolu ja dateering on tänini vaieldavad. Üks põhjus on ülemaalimine pärast seda, kui 1430. aastal vigastasid maali kloostrit rünnanud hussiidid. Kunstiajaloolaste hinnangul pärineb ikoon Bütsantsist ja valmis 6.–9. sajandil (teistel andmetel 9.–11. sajandil).

Legendi järgi olevat ikooni maalinud evangelist Luukas, kes olla kasutanud alusena Püha Perekonna seedripuust lauaplaati. (Luukasele omistatakse veel mitmeid Maarjat kujutavaid ikoone, nt Vladimiri Jumalaema ikooni.) 326. aastal olevat ikooni leidnud Jeruusalemmast Püha Helena, kes viinud selle Rooma ja kinkinud seal oma pojale, keiser Constantinus Suurele.

Jasna Góra vanimate dokumentide andmeil jõudis maal Poola Konstantinoopolist, kust selle tõi pidulikult Belzi (tänapäeva Lääne-Ukrainas Lvivi lähistel) Galiitsia kuningas Lev I. Belzi Poolaga liitmise järel omandas ikooni Ungari ja Poola kuninga Lajos I nõunik, Opole hertsog Władysław Opolczyk. 1384. aasta augustis olevat hertsog möödunud Częstochowast, kui ta hobused tõrkusid järsku edasi minemast. Unes näinud hertsog, et peab jätma ikooni Jasna Góra kloostrisse.

1382. aastal anti Jasna Góra klooster üle Ungarist tulnud pauliinide ordu erakmunkadele. Liiliad võivad pärineda Ungaris viibimise ajast, viidates Lajos I kuulumisele Prantsusmaalt pärit Anjou dünastiasse, mille sümboliks olid kuldsed liiliad sinisel põhjal.

1430. aastal rüüstasid kloostrit hussiidid. Väidetavalt olla ikoon koos muu varaga vankrisse pandud, kuid kuna hobused keeldusid liikumast, taas maha visatud. Üks hussiit tõmmanud mõõga ja löönud ikooni kaks korda, kuid kolmandal korral langenud maha ja surnud.

Legendi kohaselt sai Częstochowa Jumalaema imelise sekkumisega alguse Rootsi vägede tagasilöömine Poolast 17. sajandil. Teise Põhjasõja käigus Rzeczpospolitasse tunginud Rootsi väed piirasid Jasna Górat 1655. aasta talvel. 40-päevase piiramise käigus kaitsesid 70 munka ja 180 vabatahtlikku (peamiselt poola aadli seast) kloostrit 4000 rootslase vastu. See ajendas kuningas Jan II Kazimierz Wazat andma Poola 1. aprillil 1656 Lvivi katedraalis toimunud tseremoonial Neitsi Maarja kaitse alla, kelle ta kuulutas Poola kuningannaks. Juba enne seda olid ülikud korduvalt annetanud ikoonile kroone, asendades selle algse raudplekist krooni kulla ja vääriskividega. Hiljem on jätkunud tava "riietada" ikooni erinevate väärismaterjalidest katetega.

1991. aastal toimus Częstochowas katoliiklik ülemaailmne noorsoopäev, kus osales ka paavst Johannes Paulus II. Selle raames käis ikooni juures palverännul üle miljoni inimese, sealhulgas arvukalt noori senisest Nõukogude Liidust, mistõttu sündmust peetakse üheks märgiks raudse eesriide langemisest.

Kultus[muuda | muuda lähteteksti]

Częstochowa on Poola populaarseim palverännukoht, kuhu paljud poolakad siirduvad igal aastal. Teadaolevalt toimuvad iga-aastased 200-kilomeetrised palverännud Varssavist Częstochowasse juba 1711. aastast saati ning salajas jätkusid palverännud isegi Saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas. Neil aastail käis Częstochowas üliõpilasena salaja ka tulevane paavst Johannes Paulus II.

15. sajandist on teateid Częstochowa Jumalaema kummardamisest Ungaris. 18. sajandi lõpuks levis kultus Saksamaale, Austriasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Venemaale jt ümberkaudsetesse maadesse. 19.–20. sajandil viisid poola emigrandid ja misjonärid selle Inglismaale ja Prantsusmaale.

Ameerika Ühendriikides, Pennsylvania osariigis Doylestowni linnas asub Częstochowa Jumalaema Üleriigiline Pühamu (National Shrine of Our Lady of Czestochowa, ka "Ameerika Częstochowa"), kus ühtlasi säilitatakse Poola Vabariigi teise peaministri, helilooja ja pianisti Ignacy Jan Paderewski südant. Pühamu rajas 1953. aastal pauliini munk Michael M. Zembrzuski. Samuti on Mustale Madonnale pühendatud pühamu ja grott Missouri osariigis Eureka linna lähistel, mille asutas 1938. aastal frantsiskaani munk Bronislaus Luszcz.

Ikooni kroonitud koopiad asuvad Okulices, Głogowiecis, Dąbrówka Kościelnas ja Lublinis. Üks koopia rändab 1957. aastast mööda Poola pühamuid. 2012. aastast on üks koopia ka ümbermaailmareisil, mille käigus reisis esmalt Vladivostoki ja Portugali vahet ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse.

Częstochowa Jumalaema päeva tähistatakse katoliikluses 26. augustil, õigeusus 19. märtsil (Juliuse kalendri järgi 6. märtsil), samuti augusti viimasel pühapäeval ja 9. septembril.

Haitil[muuda | muuda lähteteksti]

Poola sõdurite kaudu, kes toodi Napoleoni sõdade ajal Prantsuse vägede koosseisus orjamässe maha suruma, kuid liitusid orjadega Haiti revolutsioonis, jõudis Częstochowa Jumalaema kummardamine 18. sajandi lõpus ka Haitile. Voodoo's tuntakse teda nime all Ezilí Dantor või Erzulie Dantó, ta juhib Petro loade (vaimude) perekonda ning tema põsel olevad haavad näitavad ta sõjakust, kuid ta on ka naiste, laste ja tõrjutute kaitsja. Väidetavalt algas revolutsioon 1791. aastal suure pidusöögiga Ezili Dantori auks. Sageli ohverdatakse talle sigu ja lõhnavett.

Paavstlikud kroonimised[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena korraldas kanoonilise kroonimise 8. septembril 1717 paavst Clemens XI. Pärast kroonide vargust 23. oktoobril 1909 annetas paavst Pius X ikoonile uued kroonid 22. mail 1910. Poolas sündinud paavst Johannes Paulus II annetas omakorda uued kroonid, mis asetati ikoonile 26. augustil 2005.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wojciech Kurpik. Częstochowska Hodegetria. Łódź: Wydawnictwo Bernardinum, 2008. ISBN 83-916539-2-7. OCLC 297720687.
  • Jarosław Charkiewicz. Tobą raduje się całe stworzenie. Ikonografia Matki Bożej w prawosławiu. Warszawa: Warszawska Metropolia Prawosławna, 2007. ISBN 978-83-60311-08-0. OCLC 750037148.
  • Janusz Pasierb. The Shrine of the Black Madonna of Czestochowa, 1989.
  • Aleksander Jaśkiewicz. Jasna Góra. Wyd. 1. Warszawa: Sport i Turystyka, 1986, sari: Zwiedzamy zabytki i muzea. ISBN 83-217-2607-0. OCLC 246816903.
  • Leonard W. Moss. In Quest of the Black Virgin, in: James Preston (toim.): Mother Worship - Themes and Variations, 1982, lk 53–74.
  • Jan Władysław Woś. La Madonna Nera di Jasna Góra. Firenze: Pro Fratribus, 1981
  • Marian Jastrzębiec. W obronie czci Jasnogóry. Poznań: Polsko-Katolicka Księgarnia Nakładowa Z. Rzepeckiego i S-ki, 1911. OCLC 69356164.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]