California Ülikool Berkeleys
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| California Ülikool Berkeleys | |
|---|---|
|
University of California, Berkeley  | |
| Deviis | Fiat Lux (ld "Saagu valgus") |
| Asutatud | 23. märts 1868 |
| Tüüp | riiklik ülikool |
| Toetusfond | 4,045 miljardit dollarit (2015)[1] |
| Kantsler | Carol T. Christ |
| Üliõpilasi | 40 173 (29 310 bakalaureuseõppes, 10 863 magistri- ja doktoriõppes) |
| Asukoht | Berkeley, Ühendriigid |
| Värvid |
Berkeley sinine California kuldne |
| Sportlik hüüdnimi | Cal |
California Ülikool Berkeleys (inglise keeles University of California, Berkeley; UC Berkeley; Cal) on California Ülikoolide süsteemi kuuluv riiklik ülikool Ameerika Ühendriikides California osariigis Berkeleys.
Ülikool asutati 1868. aastal ning see on vanim California ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest. Lisaks ülikoolile kaashaldab UC Berkeley ülikool kolme riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ja Los Alamose laborit.
UC Berkeley õppejõudude, teadlaste ning vilistlaste seas on 93 Nobeli auhinna laureaati, 13 Fieldsi medalisti ja 11 Pulitzeri auhinna laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on UC Berkeley ülikooli teadlased avastanud 16 keemilist elementi, sealhulgas plutooniumi, kaliforniumi, berkeeliumi ja einsteiniumi. Berkeley füüsik Robert Oppenheimer oli teise maailmasõja ajal Manhattani Projekti teadusdirektor. Selle koordineerimiseks rajas ta Los Alamose Riikliku Labori. Projekti raames töötati välja esimesed tuumapommid. UC Berkeley õppejõud Edward Teller töötas koos kolleeg Stanislaw Ulamiga välja vesinikupommi.
Lisaks väga tugevale akadeemilisele ja teaduslikule keskkonnale on UC Berkeley tuntud kui üks Ameerika Ühendriikide kontrakultuuri hälle [2]. UC Berkeley tudengid on läbi aastakümnete silma paistnud oma poliitilise aktiivsusega, mis algas 1960. aastatel sõnavabaduse liikumisest ning kestab tänapäevani.
1977. aastal koostas Bill Joy ülikoolis Unixi versiooni, mida tuntakse BSD-na (Berkeley Software Distribution).
UC Berkeley ülikooli raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]
Berkeley ülikooli raamatukogu 11,5 miljoni köitega on suuruselt neljas akadeemiline raamatukogu Ameerika Ühendriikides (Harvardi Ülikooli, Illinoisi ülikooli Urbana-Champaigne's ja Yale'i Ülikooli raamatukogu järel) ning koosneb 32 alaraamatukogust. Märkimisväärsete kollektsioonide hulka kuuluvad C.V. Kerri Ida-Aasia raamatukogu, mis on suurim omalaadne läänemaailmas, ning Bancrofti haruldaste käsikirjade raamatukogu, mis on USA-s üks suuremaid ja kus säilitatakse muu hulgas Mark Twaini erakogu ning Homerose ja Euripidese teoste käsikirju[3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2018. Vaadatud 5. oktoobril 2017.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) Allika kasutuskuupäev: 10.4.2017 - ↑ http://www.berkeley.edu/about/hist/activism.shtml Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014
- ↑ http://bancroft.berkeley.edu/collections/ Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014