California Ülikool Berkeleys

Allikas: Vikipeedia
California Ülikool Berkeleys
University of California, Berkeley
The seal of the University of California, Berkeley 1868
Deviis Fiat Lux (ld 'Saagu valgus')
Asutatud 23. märts 1868
Tüüp Riiklik ülikool
Toetusfond 4,045 miljardit dollarit (2015)[1]
Kantsler Carol T. Christ
Üliõpilasi 40 173 (29 310 bakalaureuseõppes, 10 863 magistri- ja doktoriõppes)
Asukoht Berkeley, Ühendriigid
Värvid      Berkeley sinine
     California kuldne
Sportlik hüüdnimi Cal

California Ülikool Berkeleys (inglise keeles University of California, Berkeley; UC Berkeley; Cal) on California Ülikoolide süsteemi kuuluv riiklik ülikool Ameerika Ühendriikides California osariigis Berkeleys.

California Ülikool Berkeleys asutati 1868. aastal. See on California ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest vanim. Lisaks ülikoolile kaashaldab UC Berkeley ülikool kolme riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ja Los Alamose laborit.

UC Berkeley õppejõudude, teadlaste ning vilistlaste seas on 93 Nobeli auhinna laureaati, 13 Fieldsi medalisti ning 11 Pulitzeri auhinna laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on UC Berkeley ülikooli teadlased avastanud 16 keemilist elementi, sealhulgas plutooniumi, kaliforniumi, berkeeliumi ja einsteiniumi. Berkeley füüsik Robert Oppenheimer oli Teise maailmasõja ajal Manhattani Projekti teadusdirektor. Selle koordineerimiseks rajas ta Los Alamose Riikliku Labori. Projekti raames töötati välja esimesed tuumapommid. UC Berkeley õppejõud Edward Teller töötas koos kolleeg Stanislaw Ulamiga välja vesinikupommi.

Lisaks väga tugevale akadeemilisele ja teaduslikule keskkonnale on UC Berkeley tuntud kui üks Ameerika Ühendriikide kontrakultuuri hälle [2]. UC Berkeley tudengid on läbi aastakümnete silma paistnud oma poliitilise aktiivsuse poolest, mis sai alguse 1960. aastatel "Sõnavabaduse liikumisest" ning kestab tänase päevani.

1977. aastal koostas Bill Joy ülikoolis Unixi versiooni, mida tuntakse BSD-na (Berkeley Software Distribution).

UC Berkeley ülikooli raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Berkeley ülikooli raamatukogu on 11,5 miljoni köitega suuruselt neljas akadeemiline raamatukogu Ameerika Ühendriikides (Harvardi Ülikooli, Illinoisi ülikooli Urbana-Champaigne's ja Yale'i Ülikooli raamatukogu järel). Ülikooli raamatukogu koosneb 32 alaraamatukogust. Märkimisväärsete kollektsioonide hulka kuuluvad C.V. Kerri Ida-Aasia raamatukogu, mis on suurim omalaadne läänemaailmas, ning Bancrofti haruldaste käsikirjade raamatukogu, mis on üks suuremaid USA-s ja kus säilitatakse muu hulgas Mark Twaini erakogu ning Homerose ja Euripidese teoste käsikirju[3].

Vaade Satheri kellatornile ning raamatukoguhoonetele Berkeley ülikoolilinnakus
Nobeli preemia laureaatidele on ülikoolilinnakus reserveeritud tasuta parkimiskohad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.nacubo.org/Documents/EndowmentFiles/2016-Endowment-Market-Values.pdf.  Allika kasutuskuupäev: 10.4.2017
  2. http://www.berkeley.edu/about/hist/activism.shtml Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014
  3. http://bancroft.berkeley.edu/collections/ Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014