Béthune

Béthune
	[ betyn ]
Pindala	9,5 km²
Elanikke	24 992 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 32′ N, 2° 38′ E

Béthune (arhailises hollandi keeles: Betun) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Béthune asub endises Artois' provintsis. See asub 73 km Calais'st kagus, 33 km Lille'ist läänes ja 186 km Pariisist põhjas.

Maamärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Béthune on linn, mis on rikas arhitektuuripärandi ja ajaloo poolest. Sellel on muuhulgas suur sillutatud väljak poodide, kohvikutega ja keskel seisev 47 meetri kõrgune kellatorn, mille tipust paistab Belgia piir. Kellatorni kellamäng koosneb kolmekümne kuuest kellast. Kellatorn (prantsuse: "beffroi") on sellel kohal seisnud 1346. aastast. Praegune kellatorn mängib iga 15 minuti järel meloodiaid, sealhulgas ch'ti (piirkondlik patois) laste hällilaulu "min p'tit quinquin" (minu väike kallis). 2005. aastal kanti kellatorn UNESCO maailmapärandi nimistusse osana Belgia ja Prantsusmaa kellatornidest, kuna see on arhitektuuriline ja annab tunnistust omavalitsuste võimu kasvust Euroopas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hugh Hastings (suri aastal 1347), Inglismaa kuninga Edward III kapten ja Flandria leitnant, asus Edward III 1346. aasta chevauchée osana korraldatud diversiooniretke ajal rünnakule ning piiras Inglise ja Flaami ühendvägedega Béthune'i. Usulise tagakiusamise tõttu kolisid Bethune'i elanikud Šotimaale, kus mõned elavad siiani. Seejärel läksid nad USA-sse Põhja-Carolinasse, et loota paremat elu põllumajanduses. Flaami osa osutus distsiplineerimatuks ja piiramine katkestati ebaõnnestunult enne augusti lõppu.

Hispaania pärilussõja ajal 1710. aasta juulis–augustis piirasid Béthune'i Augsburgi Liiga väed. Linn alistus lõpuks pärast kuulsa sõjaväeinseneri Vaubani sugulase Antoine de Vaubani (1654-1731) jõulist kaitset.

Esimeses maailmasõjas oli Béthune oluline raudteesõlm ning Briti Kanada korpuse ja India ekspeditsioonivägede juhtimiskeskus kuni detsembrini 1917. Algselt sai see vähe kahju kuni Ludendorffi pealetungi teise etapini 1918. aasta aprillis, kui Saksa väed jõudsid Loconi 5 km kaugusel. 21. mail hävitas pommitamine suure osa linnast, tappes rohkem kui 100 tsiviilisikut. Béthune'i linna kalmistule, mille Rahvaste Ühenduse osa kujundas Edwin Lutyens, on maetud üle 3200 hukkunu; enamus on britid (2933) või kanadalased (55), ülejäänud on sakslased.

Pärast sõda taastatud Béthune sai 24.–26. mail 1940 veelkord tugevalt kannatada õhurünnakutes ja tänavalahingutes, kui SS tankidiviis "Totenkopf" selle vallutas. "Totenkopf" kandis suuri kaotusi ja viha oma kaotuste pärast mängis väidetavalt rolli Le Paradisi veresaunas 27. mail, kui Kuningliku Norfolki rügemendi 97 liiget pärast allaandmist maha lasti. Sõja ajal küüditati palju linlasi Saksamaale tööle; linn vabastati ametlikult 4. septembril 1944.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Béthune'i jaamast sõidab iga päev seitse TGV rongi Pariisi, mis kestab 1 tund 15 minutit. Regulaarsed rongid sõidavad ka Lille'i, Amiens'i, Dunkerque'i ja mitmetesse piirkondlikesse sihtkohtadesse.

Béthune'i teenindab Lensi-Béthune'i bussivõrk.

Autoga pääseb Béthune'i Autoroute A26-lt, mis ristub 42 km kaugusel kagus Autoroute A1-ga (Lille-Pariis). Maanteed pidi on Pariisist 2 tundi 30 minutit, Calais'st 1 tund, Arrasist 30 minutit ja Lille'ist 40 minutit. Eurotunnelit ja Autoroute A26-t kasutades on Béthune Londonist 3 tunni 30 minuti ja Manchesterist 6 tunni 45 minuti kaugusel. Mandri-Euroopa maanteeühendusi kasutades on see ligi 2 tunni kaugusel Brüsselist, 3 tunni kaugusel Aachenist, 3 tunni kaugusel Kölnist, 8 tunni 30 minuti kaugusel Berliinist ja 3 tunni 30 minuti kaugusel Amsterdamist.