Feministeerium
Feministeerium on feministlik veebiväljaanne, mille asutasid 2015. aasta jaanuaris Kadi Viik, Brigitta Davidjants, Aet Kuusik ja Nele Laos. Feministeeriumi tunnusgraafika autor on Jaana Davidjants.[1]
Väljaande tunnuslause on "Feministeerium menetleb ühiskonda feministlikust perspektiivist, naljaga ja naljata" ning kodulehel on sõnastatud, et "Meie eesmärk on pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste mitmekesisust, mitte ühte kitsast vaatenurka (õiget feminismi)". [2] Toimetaja Kadi Viik on öelnud, et Feministeerium loodi, et teha naiste hääl ühiskonnas kuuldavamaks. [3]
Esimesed artiklid ilmusid Feministeeriumis 27. jaanuaril 2015 ning lood jagunevad ühiskonna, poliitika, kultuuri, meedia, maailma ja varia rubriikide vahel. 2016. aastast on Feministeeriumil venekeelne ja 2017. aastast ka ingliskeelne alaleht.
2015. aastal pälvisid Feministeeriumi toimetajad Eesti Naiste Koostööketi välja antud Teenäitaja auhinna. [4] 2018. aastal oli Feministeerium Greste Balti Sõnavabaduse auhinna nominent [5].
Toimetus ja kaastöölised[muuda | muuda lähteteksti]
Feministeeriumi toimetajad on Kadi Viik, Aet Kuusik ja Tanja Muravskaja. Projektijuhid on Nele Laos (jaanuarist 2015 kuni detsembrini 2021) ja Kadri-Mai Kuldkepp (alates juulist 2021). Kaastööd on teinud teiste seas Brigitta Davidjants (kes oli ka toimetaja kuni märtsini 2019), Jana Tšerkašina (kes oli ka toimetaja novembrist 2018 kuni jaanuarini 2020), Rebeka Põldsam, Aro Velmet, Kaarin Kivirähk, Jüri Kolk, Barbi Pilvre, Sanna Kartau, Gea Kangilaski, Kai Uus, Kristina Mering, Nele Laos jpt. Visuaale on loonud kunstnikud Jarõna Ilo, Kadi Estland, Killu Sukmit, Birgit Pajust, Brit Pavelson, Maarja Jullinen ja Britta Benno.
Artiklite teemad[muuda | muuda lähteteksti]
Feministeerium avaldab tekste peamiselt naiste õigustest, lähenedes teemale intersektsionaalselt. Nii on väljaandes tekste ka seksuaalsusest, LGBT+ õigustest, puuetega naistest, rahvusvähemusest jne. Feministeerium on muu hulgas avaldanud feminismiteemalise sõnastiku, mida täiendatakse jooksvalt, ning korraldanud aasta šovinisti konkurssi. 2015. aastal valiti aasta šovinistiks Viktor Vassiljev [6] ja 2016. aastal Martin Helme [7]. 2017. aastal konkurssi ei korraldatud. 2018. aastal valiti aasta šovinistiks Urmas Reinsalu 16. jaanuaril 2018 ilma konkursita. [8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2018. Vaadatud 9. märtsil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://feministeerium.ee/meist/
- ↑ http://ekspress.delfi.ee/areen/neli-naist-voitlevad-huumoriga-sovinismi-vastu?id=74006425
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2018. Vaadatud 9. märtsil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "The Centre for Media Studies at SSE Riga presents the winners of the Annual Greste Baltic Freedom of Speech Award".
- ↑ http://feministeerium.ee/ja-2015-aasta-sovinist/
- ↑ http://feministeerium.ee/ja-2016-aasta-sovinist-on/
- ↑ http://feministeerium.ee/ja-2018-aasta-sovinist-urmas-reinsalu/