Feministeerium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Feministeeriumi sektsioon Tallinn Pride marsil.

Feministeerium on feministlik veebiväljaanne, mille asutasid 2015. aasta jaanuaris Kadi Viik, Brigitta Davidjants, Aet Kuusik ja Nele Laos. Feministeeriumi tunnusgraafika looja on Jaana Davidjants. [1]

Väljaande tunnuslause on "Feministeerium menetleb ühiskonda feministlikust perspektiivist, naljaga ja naljata" ning kodulehel on sõnastatud, et "Meie eesmärk on pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste mitmekesisust, mitte ühte kitsast vaatenurka (õiget feminismi)". [2] Toimetaja Kadi Viik on öelnud, et Feministeerium loodi, et teha naiste hääl ühiskonnas kuuldavamaks. [3] Esimesed artiklid ilmusid Feministeeriumis 27. jaanuaril 2015 ning lood jagunevad ühiskonna, poliitika, kultuuri, meedia, maailma ja varia rubriikide vahel. Alates 2016. aastast on Feministeeriumil venekeelne alaleht ning alates 2017. aastast ka ingliskeelne alaleht.

2015. aastal pälvisid Feministeeriumi toimetajad Eesti Naiste Koostööketi poolt välja antud Teenäitaja auhinna. [4] 2018. aastal oli Feministeerium Greste Balti Sõnavabaduse auhinna nominent [5].

Toimetus ja kaaslooming[muuda | muuda lähteteksti]

Feministeeriumi toimetajad on Kadi Viik, Aet Kuusik ja Jana Tšerkašina. Kaastöid on teinud teiste seas Brigitta Davidjants (kes oli ka toimetaja kuni märtsini 2019), Rebeka Põldsam, Aro Velmet, Kaarin Kivirähk, Jüri Kolk, Barbi Pilvre, Sanna Kartau, Gea Kangilaski, Kai Uus, Kristina Mering, Nele Laos jpt. Visuaale on loonud kunstnikud Jarõna Ilo, Kadi Estland, Killu Sukmit, Birgit Pajust, Brit Pavelson ja Maarja Jullinen.

Artiklite teemad[muuda | muuda lähteteksti]

Feministeerium avaldab tekste peamiselt naiste õigustest, lähenedes teemale intersektsionaalselt. Nii on väljaandes tekste ka seksuaalsusest, LGBT+ õigustest, puuetega naistest, rahvusvähemusest jne. Feministeerium on muu hulgas avaldanud feminismiteemalise sõnastiku, mis täieneb jooksvalt, ning korraldanud aasta šovinisti konkurssi. 2015. aastal valiti aasta šovinistiks Viktor Vassiljev [6] ja 2016. aastal Martin Helme [7]. 2017. aastal konkurssi ei korraldatud. 2018. aastal valiti aasta šovinistiks Urmas Reinsalu 16. jaanuaril 2018 ja ilma konkursita. [8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]