Bljuma Zeigarnik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bluma-Zeigarnik3.jpg

Bljuma Wulfovna Zeigarnik (Блюма Вульфовна Зейгарник; neiupõlvenimi Gerstein; 9. november 1901 Prienai24. veebruar 1988 Moskva) oli Saksa ja hiljem Nõukogude Liidu psühhopatoloog.

Ta oli tegev Berliini eksperimentaalpsühholoogia koolis, kus oli Kurt Lewini õpilane; pärast emigreerumist Nõukogude Liitu kuulus Lev Võgotski kaastööliste ringi. Zeigarnik oli sõjajärgse Nõukogude Liidu eksperimentaalse psühhopatoloogia rajaja. Ta avastas Zeigarniku efekti, mis lühidalt tähendab, et lõpetamata asjad püsivad paremini mälus.

Elu ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Prienais Leedus juudi päritolu perekonnas. Ta oli pere ainus laps. Tema isa Volf Gerstein pidas samas linnas poodi. Zeigarniku vanemad olid haritud ja intelligentsed ning kohalikus kogukonnas hinnatud inimesed. 1916. aastaks läbis Bljuma algklassid ning jätkas õpinguid tüdrukute gümnaasiumis Minskis. Tema õpingud katkestas haigestumine meningiiti. Kuigi haigus ähvardas teda invaliidistada, tuli ta sellest välja ning jätkas eratuutorite abiga oma haridusteed ning lõpetas 1918. aastal 7. klassi kuldmedaliga.

Bljuma soovis haridusteed jätkata ja valmistus õppima ülikoolis. Selleks pidi ta aga juurde võtma aineid, mida õpetati vaid poiste gümnaasiumides. Raamatukogus õppides tutvus ta Albert Zeigarnikuga. Nad abiellusid 1919. aastal. Pärast seda suundusid noored Euroopasse õppima. 1922. aastal võeti Bljuma vastu Berliini Ülikooli filosoofia osakonda.

Ta lõpetas Berliini Ülikooli 1925. aastal, kuid jätkas seal töötamist. 1927. aastal sai ta ka doktorikraadi. Töö oli Zeigarniku efektist ja selle juhendaja oli Kurt Lewin. Berliinis töötas ta 1931. aastani, siis kolis paar Moskvasse ning Zeigarnik töötas koos Lev Võgotskiga Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis Venemaal (AUIEM). II maailmasõja ajal oli ta Aleksandr Luria assistent peavigastuste ravimise alal. Ta oli Moskva Ülikooli psühholoogia osakonna ja psühhopatoloogia seminaride kaasasutaja.

Zeigarnik suri Moskvas 1988. aastal 87-aastaselt.[1]

Zeigarniki efekt[muuda | muuda lähteteksti]

Zeigarniki efekt tähendab, et inimesed mäletavad lõpetamata ülesandeid/tegevusi paremini kui tehtud ja lõpetatuid. See võimaldab järeldada, et õpilased, kes teevad õppimises pause (tegelevad mõne teise ainega, mängivad jne), mäletavad materjali paremini, kui need, kes õpivad ühes osas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]