Blackpool

Allikas: Vikipeedia
Blackpool

inglise Blackpool

Coat of arms of Blackpool Borough Council.png
Vapp
Pindala: 34,9 km²
Elanikke: 141 900 (2008)

Koordinaadid: 53° 48′ N, 1° 32′ W53.8-1.5333333333333koordinaadid: 53° 48′ N, 1° 32′ W
EnglandBlackpool.png
Vaade Blackpooli Tornist lõuna suunas

Blackpool on linn ja tervikomavalitsus Põhja-Inglismaal Lancashire'i krahvkonnas Iiri mere kaldal.

Blackpooli nimi ('must tiik') tuleneb arvatavasti sellest, et minevikus suubus selles kohas merre jõgi, mis algas turbarabast ja mille vesi oli seetõttu väga tume. Ka jõe suubumiskohas muutus merevesi tumedaks. Teisel pool merd asub Dublin, mille nimi tähendab iiri keeles samuti musta tiiki. Nimele on pakutud teisigi seletusi, näiteks olevat jõgi kohalikus murdes kunagi olnud pul või poole.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnesid külasid, mis tänapäeval jäävad Blackpooli maa-alale, mainitakse juba 1086 valminud Domesday Bookis. Need olid üldiselt anglosaksi asundused, aga leidus ja viikingi kohanimesid – need külad olid eeldatavasti rajatud 9. ja 10. sajandil. Viikingi ja anglosaksi külad eksisteerisid nähtavasti rahulikult, sest esiteks pole ajalooallikates nende omavaheliste sõdade kohta andmeid ja teiseks eksisteerib tänapäeval kohanimesid, mille üks pool on anglosaksi ja teine pool viikingi päritolu.

Keskajal asusid sealkandis üksnes rannakalurite külad. Kohanime blackpoole kasutati esimest korda kirikuraamatus ristimise registris alles 1602 ja esimene maja, mis oli olulisem kalurite taludest, rajati alles 17. sajandi lõpupoole.

18. sajandi keskpaiku tekkis inglastel komme sõita mere äärde suvitama, et talassoteraapia abil mitmesuguseid haigusi ravida. Inimesed hakkasid sel eesmärgil Blackpooli tulema ja rajati esimesed neli võõrastemaja. 1801. aasta rahvaloenduse järgi elas Blackpoolis 473 inimest.

Linna kasvule aitas kaasa see, et 1846 rajati linna raudtee Prestonist. Sellega tõmbas Blackpool ära seni tosinkord kilomeetrit põhja pool Fleetwoodis käinud turistid, sest Fleetwoodi ei läinud raudteed. 1852 sai Blackpool gaasivalgustuse ja 1864 kanalisatsiooni. 1851. aastaks oli linnas 2500 elanikku.

Linna arengut turgutas kohalike puuvillast riiet tootvate ettevõtete komme igal suvel nädalaks ajaks tehas kinni panna, et seadmeid parandada ja hooldada. Iga linna puuvillavabrikud suleti erineval nädalal ja see tagas Blackpoolile kindla külastajate voo kogu suve jooksul.

1863 valmis Blackpooli Põhjasadam ja sellega sai Blackpool kõrgema seltskonna tähelepanu osaliseks. Juba 1868 valmis Kesksadam, mille läheduses avati teater ja suur vabaõhutantsuplats. 1893 valmis Lõunasadam ja sellega sai Blackpoolist Suurbritannia ainus kolme sadamaga linn. 1878 valmis talveaed ja selle kompleksis valmis 1888 ooperimaja.

1876 sai Blackpool linna õigused ja 1904 maakonna õigused.

1890. aastatel elas linnas 35 tuhat inimest ja linn võis korraga vastu võtta veerand miljonit puhkajat. Igal aastal käis linnas 3 miljonit turisti, kellest paljud jäid sinna terveks nädalaks.

Blackpooli torn

Linnas asub 1894 avatud 158 m kõrgune vaatetorn Blackpooli Torn.

1900. aastatel rajati rannapromenaad ja lõbustuspark Blackpool Pleasure Beach.

1920. aastaks külastas Blackpooli aastas juba 8 miljonit turisti. Sellega oli ta kaugelt kõige populaarsem turismisihtkoht Briti saartel, kolm korda suurema külastajate arvuga kui järgmine. Sellega kaasnes rahvaarvu järsk kasv. Kui 1881 oli Blackpoolis elanud 14 tuhat ja 1901 47 tuhat inimest, siis 1951. aastaks oli linnaelanike arv kasvanud juba 147 tuhandeni. Külastajate arv saavutas selleks ajaks 17 miljoni turistiga aastas tipu.

Turistide arvu vähenemisel oli mitu põhjust. Tekstiilitööstus käis alla ja paljud ettevõtted, mis kunagi olid nädalaks ajaks töö täielikult lõpetanud, suleti. Levima hakkasid pakettreisid, mille abil mindi puhkama välismaale, kus ilm oli soojem ja kuivem. Maanteed muutusid paremateks ja 1975 avati maantee M55, mistõttu lähedalasuvate linnade elanikud ei jäänud enam Blackpooli ööbima, vaid sõitsid igaks õhtuks koju. Sellegipoolest see Blackpooli majandust eriti ei kahjustanud ja Blackpool on tänapäevani tähtis turismisihtkoht.

2008. aastal jooksis Blackpoolis kaldale laev "Riverdance", mida enam merre tagasi ei saadudki.

Viimase paarisaja aastaga on Blackpooli läheduses või otse Blackpoolis paarkümmend laeva kaldale jooksnud. Kõige kuulsam neist oli admirali Horatio Nelsoni lipulaev "Foudroyant", mis 16. juunil 1897 2 miili kaugusel kaldast ankrusse jäi, aga tormiga murdus ankrukett ja samal päeval uhuti laev keset Blackpooli kaldale. Vette seda enam ei saadud ja sama aasta novembris lõhkus üks järjekordsetest tormidest laeva lõplikult ära.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Blackpoolis on parasvöötme mereline kliima, millele on iseloomulik temperatuuri väike aastaringne kõikumine, tugev tuul ja sagedased sajud igal aastaajal.

Kõige kõrgem absoluutne temperatuur registreeriti 1976. aasta juulis: +33,7 °C. Ka augustis on mõõdetud väga kõrge +32,2 °C. Kõige madalamad absoluutsed maksimumid on detsembris (+14,2 °C) ja jaanuaris (+14,3 °C).

Kõige madalam absoluutne miinimum registreeriti 1981. aasta detsembris: -15,1 °C. Ka veebruaris on mõõdetud -11,9 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on juulis (+3,3 °C) ja augustis (+1,9 °C), kõigis ülejäänud kuudes on täheldatud öökülma.

Aastas sajab keskmiselt 871 mm. Talvel sajab pisut rohkem kui suvel. Kõige rohkem sajab detsembris ja oktoobris (98 mm), kõige vähem aprillis ja mais (49 mm).

Aastas paistab päike keskmiselt 1540 tundi, kõige rohkem mais (215 tundi) ja juunis (204 tundi), kõige vähem detsembris (44 tundi) ja jaanuaris (52 tundi).

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tramm Blackpoolis

Blackpooli transpordisüsteemi uhkuseks on tema trammid. Trammiliin avati juba 29. septembril 1885 ja see oli üks esimesi elektritrammiliine maailmas. Pärast seda, kui 1960 suleti trammiliinid Sheffieldis, jäi Blackpool ainsaks linnaks Inglismaal, kus trammid liikusid, ja kui 1962 suleti Glasgow' trammiliinid, jäi Blackpool kogu Suurbritannia ainsaks trammiga linnaks kuni 1992. aastani, mil Manchesteris avati Metrolink. Blackpoolis on üks 17,7 km pikkune 37 peatusega trammiliin, mille üks ots on kaugel põhjas Fleetwoodis ja teine ots Starr Gate'is. Trammiliin kulgeb üldiselt põhja-lõunasuunaliselt piki rannikut. Blackpool on üks vähestest linnadest maailmas, kus sõidavad kahekorruselised trammid (sellised on veel Aleksandrias ja Hongkongis).

Blackpooli lennujaam on samuti üks vanimaid Suurbritannias, kui mõelda sellele, et esimesi lennuharjutusi korraldati praeguse lennujaama maa-alal juba 1909. Tänapäeva mõistes avati lennujaam siiski alles 15. aprillil 1935. 2012. aastal toimusid sealt aastaringsed lennud Dublinisse, Belfasti, Mani saarele ning Hispaanias asuvatesse Alicantesse ja Tenerifele. Lisaks toimuvad hooajalised reisid Jerseysse ning paljudesse Pürenee poolsaarel ja Hispaania teistes osades asuvatesse sihtkohtadesse.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Blackpoolis tegutseb jalgpalliklubi Blackpool FC. Blackpool tuli Inglismaa meistrivõistlustel jalgpallis 1956 teiseks, aga Inglismaa meistriks pole ta tulnud. 1953 võitis ta karikavõistlused. Pärast 1971. aastat on Blackpool kõrgeimas divisjonis mänginud kõigest ühe aasta ja hooajal 2012/13 mängib ta tugevuselt teises divisjonis The Championshipis. Blackpool FC on Inglismaa ainus jalgpalliklubi, mis on kolme kõrgeimasse divisjoni jõudnud play-offi võitmise kaudu (aastail 2001, 2007 ja 2010).

Blackpoolis on jalgpalliklubisid rohkemgi, aga need mängivad tugevuselt 9. tasemel või veelgi madalamal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]