Axel Rose

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Tallinna asehaldurist; USA laulja kohta vaata artiklit Axl Rose

Axel Rose (ka Axel von Rosen; 20. august 1624 Koporje12. detsember 1679 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Ta oli Tartu õuekohtu asepresident, Rootsi asehaldur Tallinnas[1] ja Rootsi kuningliku Tallinna linnusekohtu esimees.

1670-ndate algul valmis tal Tallinnas Pikk tänav 28 nn Roseni palee, kus tänapäeval asub Rootsi Suursaatkond.[2] [3]

Talle kuulus Roosna-Alliku ja Viisu mõis.

Axel Rose maeti 9. veebruaril 1681 Tallinna Oleviste kirikusse.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid Koporje ja Jamburgi asehaldur, Eestimaa Rosenite esivanem Bogislaus von Rosen (1572–1658) ja Tallinna raehärra Johann Stampehli tütar Magdalena Stampehl (maetud 1654).[4]

Axel Rose abiellus 17. märtsil 1664 Helene Dorothea von Wrangelliga (maetud 1700), kelle vanemad olid Uhtna mõisnik Helmich von Wrangell (hukkus 1657) ja Elisabeth Dorothe von Wrangell Elistverest. Abikaasa vend Fabian von Wrangell (1651–1737) oli Uhtna ja Ubja mõisnik, kes abiellus Rootsi feldmarssali vabahärra Fabian von Ferseni (1626–1677) lesega, ning sai Hispaania kindralfeldmarssalina ja Brüsseli asehaldurina 1709 krahvitiitli.[5]

Abielust sündisid

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 623
  2. Rootsi Suursaatkond asub Tallinna vanalinnas 17. sajandist pärit hoones, mida kutsutakse ehitaja järgi von Roseni paleeks.
  3. Hans Lepp: "Rootsi mälestised Eestis. Lühike teejuht", Tallinn: Huma 1994, ISBN 9985801296
  4. Rosen / Stackelberg, Otto Magnus von, Rosen, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2, Görlitz, 1930, lk. 173-174
  5. Wrangell, Stackelberg, Otto Magnus von, Wrangell, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk. 602

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]