Avaari keel

Allikas: Vikipeedia
Avaari keel (магӏарул мацӏ / maǥarul macʼ)
Kõneldakse Dagestan
Piirkonnad Kaukaasia
Kokku kõnelejaid 800 000
Keelesugulus nahhi-dagestani keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel Dagestan
Keelekoodid
ISO 639-1 av
ISO 639-2 ava

Avaari keel (магӏарул мацӏ maǥarul macʼ 'mägede keel' või авар мацӏ awar macʼ)[1][2] on nahhi-dagestani keelkonda kuuluv Kaukaasia keel, mida kõnelevad avaarid peamiselt Dagestanis. 2010. aastal oli Dagestanis ja mujal Venemaal umbes üks miljon kõnelejat.

Geograafiline levik[muuda | muuda lähteteksti]

Avaari keelt räägitakse peamiselt Venemaal Kaukaasias Dagestani vabariigi lääne- ja lõunaosas ning Aserbaidžaani loodeosas Balakəni ja Zaqatala rajoonis.[3] Mõned avaarid elavad teistes Venemaa piirkondades. Väikesed kõnelejate kogukonnad elavad ka Vene vabariikides Tšetšeenias ja Kalmõkkias; Gruusias, Kasahstanis, Ukrainas, Jordaanias ja Türgis Marmara mere piirkonnas. Avaari keelt räägib umbes 800 000 inimest üle maailma. UNESCO liigitab avaari keele väljasuremisohus keelte hulka.[4]

Staatus[muuda | muuda lähteteksti]

Avaari keel on üks kuuest kirjakeelest Dagestanis, kus seda ei räägi mitte ainult avaarid, vaid see on ka suhtluskeel erinevate etniliste ja keeleliste rühmade vahel.

Dialektid[muuda | muuda lähteteksti]

Vähemtuntud keelte bibliograafiline andmebaas Glottolog loetleb 14 avaari murret, millest mõned vastavad küladele, kus neid kõneldakse. Dialektid on loetletud tähestikulises järjekorras:

  • Ancux (Antsukh / Анцух)
  • Andalal-Gxdatl
  • Bacadin
  • Batlux
  • Hid
  • Karax
  • Kaxib
  • Keleb
  • Salatav
  • Shulanin
  • Untib
  • Xunzax (Khunzakh / Xунзах)
  • Zakataly
  • Zaqatala

Kirjasüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 14. sajandil üritati avaari keelt kirjutada gruusia kirjas.[5][6] Araabia kirja hakati avaari keele üles märkimiseks kasutama 15. sajandil. Araabia keel, tuntud kui ajam, on selleks kasutusel tänapäevalgi.[6]

1928. aastal asendati nõukogudeaegse keele ümberõppepoliitika käigus ajam ladina tähestikuga, mis 1938. aastal omakorda asendati praeguse kirillitsaga. Põhimõtteliselt on tegu vene tähestikuga, mida on täiendatud lisatähega nimega palochka (pulk, Ӏ). Kuna seda tähte ei saa tavalise klaviatuuripaigutusega tippida, asendatakse see sageli suure ladina tähega i ( I ), väikese ladina tähega L ( l ) või numbriga 1.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva avaari kirjanduse tuntuim tegelane on Dagestani rahvaluuletaja Rassul Hamzatov (suri 3. novembril 2003). Tema teoste tõlked vene keelde on toonud talle laialdast populaarsust kogu endises Nõukogude Liidus.

Näidislaused[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise Avaari Transliteratsioon IPA
Tere! Ворчӏами! Worch'ami! /wort͡ʃ'ami/
Kuidas sul läheb? Щиб хӏaл бугеб? Shchib hal bugeb? /ʃːib ʜal bugeb/
Mis su nimi on? Дуда цӏар щиб? Duda c'ar shchib? /duda t͡s'ar ʃːib/
Kui vana sa oled? Дур чан сон бугеб? Dur chan son bugeb? /dur t͡ʃan son bugeb/
Kuhu sa lähed? Mун киве ина вугев? Mun kiwe ina wugew? /mun kiwe ina wugew/
Vabandust! Тӏаса лъугьа! T'asa łuḩa! /t'asa ɬuha/
Kuhu väike poiss läheb? Киве гьитӏинав вас унев вугев? Kiwe ḩit'inaw oli uus wugew? /kiwe hit'inaw oli uus wugew/
Poiss lõhkus pudeli. Васас шиша бекана. Wasas Shisha bekana. /wasas ʃiʃa bekana/
Nad ehitavad teed. Гьез нух бале (гьабулеб) буго. Ḩez nux́ pall (ḩabuleb) bugo. /hez nuχ bale (habuleb) bugo/

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Documentation for ISO 639 identifier: ava". ISO 639-2 Registration Authority - Library of Congress. Vaadatud 5. juulil 2017. Name: Avaric
  2. "Documentation for ISO 639 identifier: ava". ISO 639-3 Registration Authority - SIL International. Vaadatud 5. juulil 2017. Name: Avaric
  3. Avar at Ethnologue (25th ed., 2022)
    Old Avar at Ethnologue (25th ed., 2022)
  4. "UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger". UNESCO. Vaadatud 19. aprillil 2015.
  5. Simon Crisp, "Language Planning and the Orthography of Avar", Folia Slavica 7, 1–2 (1984): 91–104.
  6. 6,0 6,1 Simon Crisp, "The Formation and Development of Literary Avar", pp. 143–62, in Isabelle T. Kreindler, ed., Sociolinguistic Perspectives on Soviet National Languages: Their Past, Present and Future, Contributions to the Sociology of Language, 40 (Berlin: Mouton de Gruyter, 1985).