Askälä

Allikas: Vikipeedia

Askälä ehk Askele (Taani hindamisraamatus Askælæ) oli muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal.

Askälä asus tänapäeva Lüganuse valla territooriumil, osaliselt hõlmas veel Sonda, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla territooriumi, ulatudes kohati üle Pada jõe.[viide?] 13. sajandi alguses piirnes Askälä idas Alutaguse, lõunas Lemmu ja läänes Mahu kihelkonnaga ning põhjas Soome lahega.[1]

Askälä tähtsaimaks linnuseks on peetud Purtse jõe äärset Tarakalda linnust. Sellest 2,5 km allavoolu, mere lähistel, paikneb Taramägi, mis Mauri Kiudsoo arvates võis olla pealinnuse valvekoht, kus näiteks süüdati märgutuld. Tarakaldast 3,5 km ülesvoolu asub pika ning kõrgete ja järskude nõlvadega neemiku tipul Lüganuse kirik – arvatakse, et ka seal võis kunagi linnus olla. Sellele viitavad lisaks paiga kaitseomadustele ka lähedusest leitud savinõukillud ja jõe vastaskaldal olnud suur asulakoht.[2] Kihelkonna idapiiril oli Alulinna soolinnus, mille kasutusaeg pole aga teada.[3][4]

13. sajandi algusest pärineva Taani hindamisraamatu (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) andmetel oli Askäläs 221 adramaad (talu).[viide?]

Askälä ajaloolise kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil Lüganuse kirikukihelkond.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Adamson, Andres. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis, lk 9–10 kogumikus Eesti aastal 1200, toim Marika Mägi. 2003. Kaart
  2. Mauri Kiudsoo (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 136
  3. 3,0 3,1 Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 314–315, 403
  4. Kiudsoo 2016, lk 144