Aserbaidžaani sümbolid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aserbaidžaani sümboolika on Aserbaidžaani Vabariigi ja aseritega seotud sümboolika.

Ametlikud sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaani lipp
Next.svg Pikemalt artiklis Aserbaidžaani lipp

Aserbaidžaani lipp on trikoloor, sini-puna-roheline. Lipu keskel on valge kuusirp ja kaheksaharuline täht, samuti valge. Sinine tähistab turgi rahvaid, punane demokraatia arengut ja edenemist ning roheline islamit. Kuusirp tähistab islamit ja täht kaheksat turgi rahvast. Lipu proportsioonid on 1:2. Lipp võeti kasutusele 9. novembril 1918

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaani vapp
Next.svg Pikemalt artiklis Aserbaidžaani vapp

Vapi keskel asuvad tulekeeled tähistavad Aserbaidžaani mitteametliku tunnuslauset "Tule maa", need võivad tähistada ka araabiakeelset sõna "Allah". Vapil kasutatakse samu värve, mida lipul. Vapil on sama kaheksaharuline täht, mida leiab ka riigilipult, ning see tähistab kaheksat turgi rahvast. Vapi allservas on nisukõrs, mis tähistab jõukust ja viljakust, ja tammeoks, mis tähistab riigi pikka iga. Vapp võeti kasutusele 19. jaanuaril 1993.

Hümn[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Aserbaidžaani hümn

Aserbaidžaani riigihümn võeti kasutusele 27. mail 1992. Viisi kirjutas Aserbaidžaani helilooja Üzeyir Hacıbəyov aastal 1919 ning sõnad on kirjutanud luuletaja Əhməd Cavad.

Püha[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaani rahvuspüha on 28. mai. Sellel päeval tähistatakse Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi asutamist pärast Vene Impeeriumi lagunemist 1918. aastal. Seda päeva on rahvuspühana tähistatud aastast 1990.

Medalid ja ordenid[muuda | muuda lähteteksti]

Punase Tähe medal[muuda | muuda lähteteksti]

Punase Tähe medal (aserbaidžaani keeles: "Qızıl Ulduz" medalı) on autasu, mis antakse Aserbaidžaani Rahvuskangelasele. Seda on üle antud alates 25. märtsist 1992.

Heydər Əliyevi orden[muuda | muuda lähteteksti]

Heydər Əliyevi orden (aserbaidžaani keeles: "Heydər Əliyev" ordeni) on Aserbaidžaani Vabariigi kõrgeim autasu. Seda on üle antud alates 22. aprillist 2005.

Şah İsmayıli orden[muuda | muuda lähteteksti]

Şah İsmayıli orden (aserbaidžaani keeles: Şah İsmayıl ordeni) on Aserbaidžaani Vabariigi kõrgeim sõjaline autasu. Seda on üle antud alates 6. detsembrist 1993.

Mitteametlikud sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnuslause[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaani mitteametlik tunnuslause on "Tule maa" (aserbaidžaani keeles: "Odlar Yurdu"). Arvatakse, et see tuleneb pinnapealse nafta looduslikust põlemisest muistse Aserbaidžaani aladel ning zoroastrismi jälgijate sidemeid selle tulega, kuid on ka teisi teooriaid.

Neitsitorn[muuda | muuda lähteteksti]

Neitsitorn

Bakuu Neitsitorn (aserbaidžaani keeles: Qız qalası) on 12. sajandil pärisorjade poolt ehitatud torn Bakuu vanalinnas. Aastal 1964 tehti sellest muuseum ning aastal 2000 lisati see UNESCO maailmapärandi nimistusse.[1]

Qobustani rahvuspark[muuda | muuda lähteteksti]

Qobustani rahvuspark on kultuuri- ja ajaloolise väärtusega kaitseala Bakuu kesklinnast umbes 60 km kaugusel loodes. See on tuntud üle 6 000 muistse kaljujoonise (vanusega 5 000 kuni 20 000 aastat) ja mudavulkaanide poolest, mida on kokku umbes 300 - peaaegu pool kogu maailma mudavulkaanidest.[2] Ametliku staatuse sai rahvuspark aastal 1966.

Karabahhi hobune[muuda | muuda lähteteksti]

Karabahhi hobune

Karabahhi hobune on Aserbaidžaani Karabahhi piirkonnas [a] aretatud mägi-stepp võidusõiduhobune. Teda kutsutakse Aserbaidžaani rahvusloomaks. Tänaseks on hobuseliik väljasuremisohus, maailmas on alla tuhande tõupuhta Karabahhi hobuse.[3]

Tar[muuda | muuda lähteteksti]

Tar on Aserbaidžaani traditsiooniline lautolaadne pika kaelaga näppepill. Aastal 2012 lisati muusikariista valmistus- ja esituskunst UNESCO Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.[4]

Vaip[muuda | muuda lähteteksti]

Vaibakudumine on üks tavalisimaid käsitöö liike Aserbaidžaanis. Vaipu peetakse samuti Aserbaidžaani sümboliks. Aserbaidžaani vaipu saab liigitada nelja suuremasse piirkondlikusse gruppi: Gəncə-Qazax, Quba-Şirvan, Bakuu ja Karabahh. Aastal 2010 Aserbaidžaani traditsiooniline vaibakudumine UNESCO Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.[5]

Buta[muuda | muuda lähteteksti]

Buta ehk boteh

Buta ehk boteh on mandli- või männikäbikujuline kaunistus terava kaarja otsaga. Seda sümbolit kasutatakse Aserbaidžaanis laialdaselt – vaipade, rõivaste ning ehitiste peal. Buta on ka Aserbaidžaani sümbol.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "UNESCO World Heritage List". Vaadatud 05.11.2020.
  2. Gallagher, Ronnie. "Mud Volcanoes - Mysterious Phenomena Fascinate Scientists and Tourists" (inglise keeles). Vaadatud 06.11.2020. Worldwide there are some 700 known mud volcanoes. About 300 of them exist in Eastern region of Azerbaijan and in the Caspian Sea.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. Wither, Emily (4. juuni 2015). "Azerbaijan fights to protect national animal from extinction". CNN (inglise keeles). Vaadatud 06.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. "Craftsmanship and performance art of the Tar, a long-necked string musical instrument". unesco.org. Vaadatud 06.11.2020.
  5. "Traditional art of Azerbaijani carpet weaving in the Republic of Azerbaijan". unesco.org. Vaadatud 07.11.2020.
  1. Mitte segi ajada Mägi-Karabahhi piirkonna ega tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariigiga!

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]