Arved Engmaa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Arved-Johannes Engmaa)
Arved Engmaa
Sündinud 19. detsember 1890
Tallinn Eestimaa
Surnud 5. märts 1947
Tallinn
Teenistus Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Auaste kolonel
Juhtinud kitsarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülem
ja kitsarööpmeliste soomusrongide (1, 2, 3, 4) üldjuht Vabadussõjas
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Georgi risti III ja IV klass
Püha Vladimiri ordeni IV klass
Püha Anna ordeni IV klass
Vabadusristi I/3
Vabadusristi II/3
Karutapja ordeni III klass (1924)
Kotkaristi III klass (1934)
Punase Risti II/I klass (1935)
Valgeristi III klass
Läti Kolme Tähe komandöririst
Valge Roosi III klass
Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga

Arved-Johannes Engmaa VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1935. aastani Arved Engmann; 19. detsember 1890 Tallinn Eestimaa5. märts 1947 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Kitsarööpmeliste soomusrongide üldjuht Vabadussõjas.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arved Engmann astus Venemaa keisririigi armeesse 1912. aastal, Eesti rahvusväeosade moodustamisel 1917. aastal läks ta üle 1. Eesti jalaväepolku.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõja alguses teenis alates 26. novembrist 1918 kuulipildujate komando ülemana 1. Jalaväepolgus. Ja seejärel alates 18. jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülemana.

Oli alates 20. märtsist 1919 (pärast kapten Albert Petersi langemist) kõigi kitsarööpmeliste soomusrongide üldjuhiks kuni Vabadussõja lõpuni (20.03.1919-21.02.1921).

Pärast Vabadussõda[muuda | muuda lähteteksti]

1921. aasta märtsis suunati Arved Engmann teenistust jätkama jalaväkke, kust viidi 1922. aasta detsembris üle Piirivalve Valitsusse ja 1931 ülendati koloneliks. Vabastati tegevteenistusest Piirivalve ülema abi ametikohalt 12. detsembril 1939.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1941. aastal sattus ta koos teiste Punaarmee poolt mobiliseeritutega aurikule Eestirand ja oli seal kõrgeima sõjaväelise auastmega ohvitserina tegev pärast eestlaste poolset punaväelastelt võimu ülevõtmist Prangli saarel.

Pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Arved Engmaa suri 5. märtsil 1947 Tallinnas ja on maetud Rahumäe kalmistule.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid." Tallinn 2000, lk 160.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum 2010, lk 97-98.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]