Arutelu:Vaikiv ajastu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Minu meelest on artikli ülesehitus erapoolik. Siin on implitsiitselt pandud Eestis 1940. aastal toimunud sündmused vaikiva ajastu süüks. Minu meelest ei ole nende sündmuste ülevaade selle artikli teema. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:06 (UTC)

Leian seda endiselt. Viimati lisatud lõik teeb asja veel hullemaks. Andres (arutelu) 21. mai 2016, kell 02:22 (EEST)[vasta]

Vaatasin artiklit põgusalt, aga mulle torkas silma, et Pätsi tegevust on pandud meeleavalduste surve arvele. See ei ole minu meelest usutav. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:06 (UTC)

Praktiliselt iga lõik sisaldab faktivea, rääkimata autori sihilikust ebakompetentsusest.

Aga paranda siis vead. Mis tähendab "sihilik ebakompetentsus", ma aru ei saa. Andres 13. oktoober 2007, kell 13:10 (UTC)
Sellise pealkirjaga artiklit ma parandama ei hakka, pole mõtet. Ma ei vaidlusta selle autori õigust oma maailmavaatele, aga see võiks põhineda faktidel, mitte pahatahtlikel väljamõeldistel ja sihilikul mitteteadmisel.
Mis sellel pealkirjal viga on? EE 11. köite järgi mõeldakse vaikiva ajastu all perioodi alates 6. märtsist 1935. Aitäh märkuste eest! Eks katsume siis vead ära parandada. Andres 15. oktoober 2007, kell 11:10 (UTC)
Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste e Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. Pandi seisma ka kõikide teiste erakondade tegevus ja keelati poliitilised koosolekud. Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini.
Kas kõik kirjeldatud sündmused toimusid 12. märtsil 1934?
3. oktoobril 1934 saatis Konstantin Päts V Riigikogu laiali, kuna leidis, et Riigikogu pole koostöövõimeline valitsusega ja ainult häirib rahulikku elu.
Faktiviga. Riigikogu saadeti laiali 31. detsembril 1937. Varem ei olnud selleks seaduslikku alust. Aastail 1935–1937 eraldas Konstantin Päts riigieelarvetega Riigikogu kuludeks üle 400.000 krooni, mida oleks saanud palju kasulikumalt kulutada (kasvõi riigikaitseks). Riigikogu löiikmed said palka edasi ja sõitsid tasuta riigi raudteedel. Riigikogu juhatus töötas pidevalt edasi ja talle saadeti kõik dekreedina antud seadused. Möödaminnes olgu märgitud, et Riigikogu oleks pidanud pärast 1933. aasta rahvahääletusel läbikukkumist viivitamatult laiali minema. Need olid nemad, kees eelistasid riigi kulul oma rahulikku elu jätkata. Päts ei saanudki varem V Riigikogu laiali saata, kuna siis oleks ta pidanud viivitamatult korraldama VI Riigikogu valimised.
Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit.
Isamaaliit ei olnud partei.
1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse.
28. juulil. Seda võib pidada ka trükiveaks, kuid rahvahääletusest mitte sõnagi!
VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus kutsekodade esindajatest; presidendi määratutest või vastavalt ametikohale.
Kas ikka boikoteerisid? Jaan Tõnisson näiteks. See käib rohkem Rahvuskogu kohta. VI Riigikogu ei ole 1938. aasta kontekstis sobiv termin.
28. septembril 1939. aastal surus NSVL Eestile peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine. Moskva kasutas Orzeli juhtumit ja Venemaa teatas, et Eesti vaatleb Nõukogude laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks ja baaside saamiseks pakkus välisminister Molotovi küsitud Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. 24. septembril ühes avalikus kõnes väitis peaminister Kaarel Eenpalu, et Eestit ei ähvarda mitte mingisugune oht. Peaminister teatas, et valitsus hakkab kõigi vahenditega võitlema kuulujuttude levitajate vastu. Siin mõeldi neid, kes rääkisid punaarmee peatsest saabumisest ja Eesti iseseisvuse lõpust. Ajakirjanduse kaudu kutsuti rahvast üles nuhkima ja peale kaebama. Moskvas toimuvaid läbirääkimisi püüti hoida täielikus saladuses.
Mul puuduvad praegu võimalused kuupäevade kontrollimiseks, kuid siin tundub midagi valesti olevat. Eenpalu kõne kohta: vastupidist väita oleks olnud paanikatekitamine ja hüsteeria. Kas 1939. aasta Eesti ajalehtedes kasutati tõesti termineid nuhkima ja peale kaebama?
Pätsi eestvedamisel tehti sise- ja välispoliitikas kõik selleks, et NSVL-i oma tegevusega mitte häirida ja Eesti välispoliitiline isolatsioon kasvas.
Kuidagi sihilik väide. Mida tähendab eestvedamine? Kas näiteks Edgar Aarik Pätsi asemel oleks suutnud isolatsiooni Teise maailmasõja tingimustes ära hoida?


Sa ei ole siin faktivigu konkreetselt mainitud. Vaatan aga, et esimeses lõigus samastatakse vaikivat ajastut selleni viinud sündmustega, mis on kindlasti väär. Sellepärast panin vaidlustusmärkuse. Andres 13. oktoober 2007, kell 13:15 (UTC)

Lisasin artiklile kahtlusaluseid väiteid kinnitavad ajalehe väljavõtted, samuti viite Riigikogu lehele, kust on võetud kuupäevad 1934-35 aasta sündmuste kohta. Kas on veel mingeid mitteusutavaid väiteid? PS! Kõik tolleaegsed ajalehed on saadaval internetis aadressil: http://dea.nlib.ee/ --Kinks 31. jaanuar 2008, kell 09:00 (UTC)

Eelmisest redaktsioonist:

6. märtsil 1935 pandi seisma erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. Detsembris andis siseminister Kaarel Eenpalu määruse, mis keelas ajakirjandusel Eesti Vabariigile ja selle kodurahule ja ühistahtele kahjulike teadete avaldamise, nõudis riigijuhtide tegevuse kirjeldamist võimalikult jaatavas vormis ning kohustas lehti avaldama võimude saadetavaid ametlikke teadaandeid, seletusi ja kirjeldusi.

Andres 28. märts 2008, kell 17:11 (UTC)


Millal vaikiv ajastu lõppes? Andres 28. märts 2008, kell 20:25 (UTC)

Defineerimise küsimus. Võib öelda, et 21. juuni 40 või ka näiteks siis kui Varese valitsus ametlikult valitsema valiti.--Oktav 29. märts 2008, kell 13:55 (UTC)
Selguse huvides ei tohiks siin kirjeldada sündmusi pärast vaikiva ajastu lõppu. Andres 29. märts 2008, kell 14:11 (UTC)

Imbi Paju: Mulle vahel Soomes öeldakse, et teil oli Pätsi ajal vaikiv ajastu. Ma loen kolmekümnendate aastate ajakirjandust, „Loomingut“ näiteks ja ma ei saa aru, kus see vaikiv ajastu oli. Vaikiv ajastu oli see, mille elasime läbi Nõukogude ajal. Soomes oli see Kekkose ning Koivisto ajal ja praegugi ei taheta eriti omaenda vaikiva ajastu probleemidega tegelda. [1] --Improvisaator 29. september 2008, kell 13:33 (UTC)

Kas sa tahad öelda, et artikkel tuleks nii kirjutada, et ka filmitegija aru saaks? --Oktav 29. september 2008, kell 13:38 (UTC)

Siia on lisatud "kodanluse diktatuur" ja "klike aeg", aga kas need mitte ei käi kogu eesti aja kohta? Andres (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 00:53 (EET)[vasta]


"propagandistlik ja eitav nimetus" Mis mõttes eitav nimetus? Velirand (arutelu) 6. juuni 2016, kell 15:40 (EEST)[vasta]

Oletan, et on mõeldud: "negatiivne", "halvustav". 2001:7D0:87FA:6380:7538:4089:B16F:4281 6. juuni 2016, kell 15:46 (EEST)[vasta]
(Olemasoluga) mittenõustuv? Andres (arutelu) 6. juuni 2016, kell 20:53 (EEST)[vasta]

Seda perioodi on nimetatud ka autoritaarseks režiimiks.

Viidatud allikas ei väida seda. Ja see ongi vaevalt usutav, sest kuidas saab periood olla režiim? Andres (arutelu) 25. august 2017, kell 23:14 (EEST)[vasta]
Jah, see pole perioodi nimi, vaid Kenkmann kirjeldab tolleaegset režiimi autoritaarsena. Ka Rait Maruste artiklis ei paista leiduvat väidet, mida ta on kinnitama pandud. Ja siis on hulk viiteid sama režiimi aegsetele ajaleheartiklitele, mida kuidagi neutraalseteks ei saa pidada. --Minnekon (arutelu) 26. august 2017, kell 13:03 (EEST)[vasta]