Arutelu:Sõjanduse mõisteid

Inimesed (sõjaväelased) peaksid eraldi loendis olema. Nad ei ole ju mõisted. --Metsavend 19. jaanuar 2006, kell 09.09 (UTC)

Pealkiri peaks olema sõjanduse mõistete loend vikipeedia kohaselt --Dj Capricorn 30. oktoober 2006, kell 15:48 (UTC)

Meil on praegu kõik mõistete loendid selliste pealkirjadega. Andres 30. oktoober 2006, kell 17:03 (UTC)

---

Arvan, et Esimene maailmasõda siia ei sobi. Andres 10. detsember 2006, kell 08:55 (UTC)

Samuti mitte Teine maailmasõda --Dj Capricorn 10. detsember 2006, kell 09:01 (UTC)

Aga metsavend? avjoska 2. aprill 2007, kell 13:45 (UTC)

Minu meelest mitte. Andres 2. aprill 2007, kell 18:49 (UTC)

Nõus Andresega --Dj Capricorn 2. aprill 2007, kell 19:16 (UTC)

relvade loend

kuulge relvadel võiks ka olla oma loend, siis saab siia jätta sõjanduse terminid ???
Seejärel n ka hea põhjus Relv kirjutada ...
suwa 6. juuni 2007, kell 14:53 (UTC)

Mis seal relvade loendis oleks? Andres 6. juuni 2007, kell 16:04 (UTC)

Toetan Suwat sest relva liike ja marke on ikka päris palju.Akra 6. juuni 2007, kell 16:53 (UTC)

Kas seal oleksid nii relvaliigid kui ka relvamargid? Andres 6. juuni 2007, kell 20:33 (UTC)

Jah mõlemad, sest kui vanade asjade puhul nagu oda, ei ole leiutajat teada,

siis uuemate puhul on täisnime(täispikkuses nimes) ka tavaliselt tootjanimi nt:

rahvasuus parabellum, kuid asjahuvilistele Luger P08 vms koos kõigi oma modifikatsioonide ja tootjatega

suwa 10. juuni 2007, kell 08:38 (UTC)

Ma ei poolda sellist loendit, kus on segamini relvaliigid ja relvamargid. Arvan, et relvamarke võiks loetleda iga relvaliigi all eraldi. Relvaliigid aga on sõjanduse mõisted, nii et nad peaksid siin olema. Andres 10. juuni 2007, kell 08:53 (UTC)

Relvaliigid peaksid siin küll olema, aga margid kindlasti mitte. See oleks sama hea kui hakata üksikuid maavärinaid maateaduste mõistete laoendisse toppima. Siim 26. august 2007, kell 20:31 (UTC)

Kui vastavad loendid tulevad, võib margid sinna üle kanda. Andres 26. august 2007, kell 22:17 (UTC)

mõned mõisted Eestis

Kaitseväeteenistuse seadus @ eRT:

• Allohvitser

• Asendusteenistus

• Ajateenija

• Auaste
  • § 31. Auastme andmine

1) sõduriauastmena - kapral või vanemmadrus; 2) nooremallohvitseri auastmena - nooremseersant või nooremmaat; 3) vanemallohvitseri auastmena - nooremveebel; 4) reservohvitseri auastmena - lipnik; 5) kaadriohvitseri auastmena - nooremleitnant.

• • Auastme kestvus (?)

Auaste|Auastme vanus aastates kõrgema ohvitseri auaste|ei kehtestata kolonel, mereväekapten|ei kehtestata kolonelleitnant, kaptenleitnant|4 major, kaptenmajor|4 kapten, vanemleitnant|4 Leitnant|3 Nooremleitnant|3 Lipnik|2-3 Ülemveebel|ei kehtestata Staabiveebel|4 Vanemveebel|3 Veebel|3 Nooremveebel|2 seersandid ja sõdurid|ei kehtestata

• Eruväelane

• Kaadrikaitseväelane

• Kaitseväeteenistus
  • Tegevteenistus #redirect Kaitseväeteenistus
    • Ajateenistus #redirect Kaitseväeteenistus
    • Lepinguline teenistus #redirect Kaitseväeteenistus
    • Õppekogunemine #redirect Kaitseväeteenistus
  • Reservteenistus #redirect Kaitseväeteenistus

• Kaitseliit

• Kaitseväe juhataja, kaitseväe ülemjuhataja

• Kaitseväelane

• Kaitseväeteenistuskohustus

• Kaitsevägi
  • Kaitseväe ülemjuhataja
  • Kaitseväe juhataja
  • Kaitsejõudude Peastaap
  • Väeliik - brigaad(?) - maavägi, merevägi, õhuvägi
  • Pataljon
  • Kompanii
  • Rühm
  • Jagu

• Kaitseressursside Amet

• Kutsealune

• Mobilisatsioon

• Nooremallohvitseri § 24. Nooremallohvitseride põhiametikohad

1) vanemseersandi või vanemmaadi auastmega ametikoht - rühmavanema ametikoht; 2) seersandi või maadi auastmega ametikoht - jaoülema ametikoht.

• Ohvitser § 22. Ohvitseride põhiametikohad

1) kindrali auastmega ametikoht - kaitseväe ülemjuhataja ametikoht; 2) kindralleitnandi auastmega ametikoht - kaitseväe juhataja ametikoht; 3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikoht ja maaväe ülema ametikoht; 4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ülema ametikoht; 5) koloneli auastmega ametikoht - rahuaja kaitseringkonna ülema ametikoht; 6) kolonelleitnandi auastmega ametikoht - pataljoniülema ametikoht; 7) majori auastmega ametikoht - staabiohvitseri ametikoht; 8) kapteni auastmega ametikoht - kompaniiülema ametikoht; 9) leitnandi auastmega ametikoht - rühmaülema ametikoht.

• Rahvusvaheline kaitseorganisatsioon

• Reservväelane

• Sõdur § 25. Sõdurite ametikohad

1) Kaprali auastmega kaitseväe riviala- ja erialaametikoht on vanemsõduri ametikoht. 2) Reamehe auastmega kaitseväe rivialaametikoht on sõduri ametikoht.

• Sõjaaeg

• Sõjaaja üksuste isikkoosseis ???

• Vanemallohvitser § 23. Vanemallohvitseride põhiametikohad

1) ülemveebli auastmega ametikoht - väeliigi vanema ametikoht; 2) staabiveebli auastmega ametikoht - staabiallohvitseri ametikoht; 3) vanemveebli auastmega ametikoht - kompaniiveebli ametikoht; 4) veebli auastmega ametikoht rahuaja - rühmavanema ametikoht; 5) nooremveebli auastmega ametikoht - jaoülema ametikoht.

• Üksus

suwa 30. august 2007, kell 07:26 (UTC)

---

MIs asi on taktikaline veoauto? Kui selline mõiste peaks tõesti olema, siis peks olema nimekirjas kõik liiklusvahendid kuni taktikalise jalgrattani välja. See, et mingi liiklusvahend täidab mingil hetkel taktikalist ülessannet ei muuda autot või muud liiklusvahendit veel taktikaliseks relvaks.Akra 31. detsember 2007, kell 17:04 (UTC)

See on artiklis ära seletatud. Ta on spetsiaalselt valmistatud või kohandatud militaarülesannete täitmiseks.

Siin ei ole ju ainult relvad. Andres 31. detsember 2007, kell 17:17 (UTC)

Sõnaosavale militaristile artikkli loomisel seemneks

• Python rocket-powered mine clearance system Operation Moshtarak: British Army unleashes latest weapon in battle with 'dishonourable enemy'

Väike spikker mõistetest üheskoos

Maavägi Squad - jagu. Väikseim üksus, umbes 8-12 sõdurit. Platoon - rühm. Koosneb jagudest, 25-60 sõdurit. Company - läänepoolsete armeede puhul kompanii, vene armees rood (rota). Koosneb 2-8 rühmast, 70-250 sõdurit. Batallion - pataljon. Koosneb 2-6 kompaniist, 300-1000 meest. Regiment - rügement, vene armee puhul polk. 2 või rohkem pataljoni, 2000-3000 meest Brigade - brigaad. 2 või rohkem rügementi, enamasti erivägede (sapöörid jms) üksus. Division - diviis Divisjon tähendab ka vene traditsioonis) hoopis kahurväe pataljonitaseme üksust. 2-4 brigaadi või rügementi, 10000-20000 meest. Corps - korpus. 2 või rohkem diviisi, 30000-50000 meest.Corps võib esineda ka üldisemates tähendustes - näiteks Royal Signal Corps ei ole mitte Kuninglik Sidekorpus, vaid Kuninglik Sidevägi. Army - armee. 2 või rohkem korpust, 50000-60000 meest. Army Corps - armeekorpus, mitmest armeest koosnev koondis. Army Group - armee(de)grupp, sisuliselt sama mis eelmine. Front - rinne. Western Front - Läänerinne.

Kahurväe eripärad: Battery - patarei. Üksusena samal tasemel kompaniiga. Tavaliselt 4 kahurit koos meeskondadega. Sõjalaevadel tähendab 'main battery' kõiki peakaliibri suurtükke, ehk kõige suuremaid kahureid üheskoos võetuna.

Ratsaväe eripärad: Squadron - eskadron. Kompaniitaseme üksus, ca 100 mõõka. Angloameerika armeedes tarvitakse nimetust siiani tanki- ja motoriseeritud jalaväes. Vene kasakate puhul võib tarvitada terminit 'sotnja'. Troop - on ratsaväes kompanii suurune üksus

Lennuvägi: Flight - lüli. 3-6 lennukit. Squadron - eskadrill, mitte eskadron. 12-24 lennukit. Wing - angloameerika üksus, Inglastel on see pataljonitaseme üksus, ameeriklastel aga rügemenditaseme oma. Group - grupp. Diviisitaseme üksus, venelaste puhul täpselt kindlasti diviis. Air Force - angloameerika armeetaseme üksus, mõistlik ümberjutustus olekski vast 'õhuarmee'. Näiteks 8th Air Force -> 8. õhuarmee.

Laevastik: Flotilla - flotill. Väiksemate sõjalaevade (hävitajad, allveelaevad) koondis. Squadron - eskaader. Suuremate sõjalaevade (lennukikandjad, lahingulaevad, ristlejad) püsiv või ajutine grupp. Task Force - löögikoondis. Koos tegutsev koondis, mis hõlmab nii löögi-, kaitse- kui varustuslaevu. Task Unit/Force laiemas tähenduses tähendab sihtgruppi/sihtüksust. Fleet - laevastik. Ookeani või suuremat piirkonda hõlmav koondis.

Battleship - lahingulaev. Inglise keeles küll ei tehta erilist vahet, kuid eesti traditsioonis nimetatakse purjelaevade ajastu lahingulaevu 'liinilaevadeks', enne 1914.a pärinevaid 'soomuslaevadeks', I ilmasõja aegseid sageli ka 'drednootideks'. Battlecruiser - lahinguristleja. Lahingulaevaga võrdse relvastuse, kuid õhema soomuse ja suurema kiirusega laev. Cruiser - ristleja. Mõlemast eelnevast väiksem, nõrgema relvastuse, kuid suurema kiirusega sõjalaev. Eristatakse raske- (heavy cruiser) ja kergeristlejaid (light cruiser). Destroyer, sks zerstörer - hävitaja, vana nimetusega eskaadrimiinilaev. Väike, kiire sõjalaev, mille ülesanne oli suuremate laevade kaitse, luure, torpeedorünnakud, II ilmasõjas aga eelkõige allveelaevajaht. Frigate - fregatt. Purjelaevade ajastul samade ülesannetega, mis ristleja, alates II maailmasõjast allveetõrjealus, umbes samade mõõtmetega kui hävitaja. Corvette - korvett. Väiksem allveelaevatõrje laev. Purjelaevade ajastul kiire side- ja luurelaev, PT-boat - torpeedokaater.

Mõisted

Ma leian, et igasugu relvad ja lennukid jms. siia kohe kindlasti ei sobi (relva- ja lennukitüübid küll aga mitte mudelid). Nende jaoks võib olla eraldi loend(id). Ivo 3. juuli 2011, kell 00:07 (EEST)

Kui keegi need teeb, siis viime sinna üle. Andres 3. juuli 2011, kell 00:16 (EEST)

Ma arvan, et loendeid ei tohi juurde teha. Keegi neid ei täienda niikuinii. Sellele siin võib ju siis mingi teise pealkirja panna. --Epp 3. juuli 2011, kell 00:27 (EEST)

Ega nende juurde tegemine just raske ei ole (ja siis on ka nende täiendamine lihtsam, kui iga spets asja jaoks on oma spets loend) aga see siin on selline pudru ja kapsad, et sellisel kujul kõlbab ainult kustutamisele. Samas kategooriad on meil samuti olemas ning ehk ei pea iga valdkonna peale loendit tekitama. Vähemasti kui me jõuame niikaugele, et suur osa mingi valdkonna artikleid on valmis, kaob vajadus loendiks täielikult, sest selle rolli võtab enda kanda kategooria. Ehk võime seda ennetada ja kohati loendeid üldse mitte tekitada.

Aga kui need loendid luua, siis millised need olema peaksid: kas kõik relvaliigid eraldi? Ning midagi väga üldist ei tohi samuti kogemata tekitada (nt. "relvade loendi" asemel peaks olema "tulirelvade loend", jne.) Kas sellised sobivad nagu "sõjalennukite loend", "tankide loend", "allveelaevade loend", "lennukikandjate loend" jne? Ivo 3. juuli 2011, kell 00:34 (EEST)

Palun ära hakka neid tegema, kui Sa ise neid täiendama ei hakka. Kui need tulevad keerulised (ja

kaunikujulised, nagu need siis kipuvad olema), siis ei oska keegi nendega midagi peale hakata. --Epp 3. juuli 2011, kell 00:36 (EEST)

Las otsustavad need, keda sõjandus huvitab. Mina jätaks ka siia ainult üldmõisted, aga ei oska otsustada, millised loendid peavad olema.

Leian, et kategooriad ei hakka kunagi loendeid asendama. Andres 3. juuli 2011, kell 01:22 (EEST)

Tekitan siis ainult "soomustehnika loendi" ja "tulirelvade loendi". Sellised asjad nagu "laevade loend", "lennukite loend" jt. on meil niigi olemas. Püüan siinset natuke täiustada ka. Ivo 3. juuli 2011, kell 09:25 (EEST)

Ma arvan, et kui ei leidu inimest, kes neid täitma hakkab, võiks siis ära kustutada, kui üldine loend ei kõlba. Mis saab tehnikast, mis pole soomustatud? Ja relvadest, mida tulirelvadeks ei saa nimetada? Kes neid asju sorteerida oskab? Kas kõike seda sõjatehnikaks ei saa nimetada? Neid, keda huvitab sõjandus, ei huvita jälle loendid. Kui loendite ümberkorraldamisel ei arvestata inimestega, kes loendeid täidavad, siis jäävad need ju edaspidi täiendamata. Mind igatahes sõjandus sel määral ei huvita, et viitsiksin eri loendeid meelde jätma hakata ja iga kord juurelda, mis kuhu käib. Ka lugeja ei pruugi teada, mida ta täpselt otsib, kui mingi tähe- ja numbrikombinatsiooniga kokku puutub. Mõisted võivad eraldi olla, aga kui kogu sõjatehnika koos pole, on asi minu arust täiesti mõttetu. --Epp 3. juuli 2011, kell 09:59 (EEST)

Seetõttu ma ka kategooriaid eelistan.

Kõik, mis sõjandusterminite alla ei lähe, selle löön siit loendist varsti välja (hoolitamata, kas kuskil on selle jaoks loend või mitte). Ivo 3. juuli 2011, kell 10:05 (EEST)

Leian, et hästi läbi mõeldud loendist on asju oluliselt lihtsam leida, kui kategooriate rägastikust aga see on ilmselt maitse asi. See loend siin ei ole eriti hea. Segiläbi on relvaliigid, terminid, konkreetsed relvasüsteemid jne. Parem oleks, kui oleks eraldi loendid. Mis puutub nende leitavusse, siis pean mainima, et ka see loend siin pole eriti leitav, isegi avastasin selle kogemata. Ise pole seda täiendanud just selle pärast, et ei pea sellist pudru mõttekaks. Toetan Ivo plaani seda nimekirja rookida. Kui keegi tahab, siis võib välja jäävate asjade jaoks uued nimekirjad teha, aga kui keegi (hetkel) ei viitsi, siis nende puudumine suurt kahju ka ei tekita.--Kyng 3. juuli 2011, kell 11:21 (EEST)

Mõistete loendeid võib tõesti vajalikuks pidada aga otseselt tehnika loendeid (kus loetletakse millegi mudeleid) asendavad palju edukamalt kategooriad. Ivo 3. juuli 2011, kell 12:04 (EEST)

Maitse asi :)--Kyng 3. juuli 2011, kell 12:07 (EEST)

Ma ei ole sellega nõus, et hakatakse lihtsalt rookima. Samuti pole ma nõus, et kategooriad saavad loendeid asendada. Tuleb kokku leppida, kuhu välja jäävad asjad panna. Andres 3. juuli 2011, kell 22:44 (EEST)

Ongi välja roogitud. Ma protestin selle vastu, et niisuguseid asju ilma arutamata tehakse. Lennukite loendis pole sõjalennukeid eraldi välja toodud. Kus on tulirelvade margid? Andres 3. juuli 2011, kell 22:51 (EEST)

Kui ümberkorraldajad ise oma uusi loendeid ei täienda, oli nende tegemine võrdlemisi mõttetu. --Epp 28. august 2011, kell 05:35 (EEST)

---

Sellistes loeteludes oleks ilus, kui suure algustähega oleksid ainult pärisnimed. Nimetused (üldnimed) peaksid algama väiketähega. Kuriuss (arutelu) 23. aprill 2022, kell 19:41 (EEST)