Arutelu:Parvel Pruunsild

Neptuunium, ma ei ole kindel, et artikli alateemadeks jaotamine oli hea mõte. Ma ehitasin selle üles kronoloogiliselt eluloona ja eri alateemade puhul peaks natuke teisiti lähenema. Ivo (arutelu) 4. august 2022, kell 14:56 (EEST)

Jään su arvamust austades erinevale seisukohale, kuivõrd ei näe praeguses korralduses erilisi lugemist raskendavaid momente või ebaloogilisusi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. august 2022, kell 15:06 (EEST)

Ega see lugemist ei raskendagi. Lihtsalt kui kogu tekst on ühes pundis, siis sel juhul eeldused tekstile natuke teised. Pean silmas, et kui on nt eraldi lõik "Äritegevus", siis peaks see olema natuke pikemaks kirjutatud (äritegevusega on ta tegelenud ka pärast 90ndaid). Varasema ülesehituse juures poleks see eriti oluline olnud. Ehk alateemadesse jaotamine võib tekitada vajaduse artiklite ennast jupi maad laiendada. Ivo (arutelu) 4. august 2022, kell 15:17 (EEST)

Kas uuringud kiitsid poliitikuid või poliitikud kiitsid uuringuid? 2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548 4. august 2022, kell 15:45 (EEST)

Nüüd on see kirjaviga parandatud. Ivo (arutelu) 4. august 2022, kell 18:37 (EEST)

---

"Pruunsild on õppinud Tartu Ülikoolis rahandust." Lõpetas 1994. aastal rahanduse ja panganduse erialal (https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LPOTAH16.HTM). Velirand (arutelu) 4. august 2022, kell 21:42 (EEST)

Palun pane sisse. --Andres (arutelu) 4. august 2022, kell 21:49 (EEST)

1988. aastast kuulub ta korporatsiooni Sakala. Sakala tegevus taastati Eestis 1989, seega ei saa hästi 1988. aastast kuuluda. --Metsavend 7. august 2022, kell 13:02 (EEST)

See on jah selline kahtlane koht, aga mul pole silma jäänud ühtegi alternatiivset allikat tema liitumisaja osas. Samas märkisin nüüd artiklis ära ka korp! Sakala tegevuse taastamise aja, et lugejatele oleks see küsitavus ilmsem. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2023, kell 03:09 (EET)

Korporatsioonidel eelnes ametlikule taastamisele mingi periood, kus tegutseti mitteametlikult. Tavaliselt mingi grupp noori, kes tahtsid kuidagi organiseeruda, sattusid kokku mõne korporatsiooni veel elus olevate vanade vilistlastega, kellelt siis kuuldi ja õpiti (enne IIMS aegse) korporatsioonielu kohta, koguti vaikselt liikmeid ja kavandati ametlikku taastamist. Sakala puhul oli see protestiliikumine Ülikool relvavabaks, Vironia puhul oli plaanis luua üliõpilasselts Reaal, kuid vanade Vironia vilistlastega arutades otsustati viimane taasluua jne. Taasasutamise hetkel liikmed olnud inimeste liikmeksastumise aega loetakse seetõttu veidi varasemaks.

Source: olen korporant, kuigi mitte Sakalas (seega konkreetset juhtumit ei oska kommenteerida). PrunedSamurai (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 15:25 (EET)

Huvitav on, et kui ta nii vara seal tegevuses kaasa lõi (kasvõi alustades aastast 1989 tekiks see sama küsimus), siis teoorias võiks ta olla üks Sakala tegevuse taastajatest Eestis, aga sellist märget pole nagu vähemalt mul silma jäänud (ning mul pole halli aimugi, et kes Sakala tegevuse taastamises osalesid). Aga kui see oleks nii, siis oleks selle väljatoomine palju olulisem, kui aastaarv. Ja kui seal oli seos liikumisega Ülikool relvavabaks, siis võiks ka seda mainida, aga siis oleks vaja kinnitust, et see nii oli.

Samas on võimalus, et kunagi on ajakirjanik aastaarvuga eksinud ja siis on see sama viga ringlema läinud ning tegelik liitumise aeg oli hilisem.

Hea oleks teada/mainida ka tema õpingute algust ülikoolis. Lõpuaasta on olemas, aga see on ainult pool võrrandit. Ivo (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 23:11 (EET)

Ehk saab tema Sakalaga liitumise aasta teada siit: https://www.ester.ee/record=b5473092*est --Metsavend 19. jaanuar 2023, kell 23:18 (EET)

Minu meelest tuleks liitumisaeg lihtsalt välja jätta. Praegune esitus ei ole soliidne. --Andres (arutelu) 20. jaanuar 2023, kell 04:59 (EET)

pigem küll.

Mõneti segaseks jääb küll tema liitumise aeg, kuna ajakirjanduses on mainitud 1988. aastat, kuid Tartu Ülikooli juures kinnitati korporatsiooni põhikiri ja anti ametlik tegutsemisõigus alles 3. märtsil 1989. 

WikedKentaur (arutelu) 21. jaanuar 2023, kell 20:21 (EET)

Originaaluurimus

Artiklis on paar kohta, kus esitatakse väiteid, mis ei käi otseselt Pruunsilla kohta. Kaudselt võib-olla käivad, aga kui väite aluseks olev allikas seda Pruunsillaga ei seosta, aga siinne artikkel seostab, siis on see sobimatu originaaluurimus. "Wikipedia articles must not contain original research... This includes any analysis or synthesis of published material that serves to reach or imply a conclusion not stated by the sources. To demonstrate that you are not adding original research, you must be able to cite reliable, published sources that are directly related to the topic of the article and directly support the material being presented."(en:WP:OR)

• "Pruunsild on Ühiskonnauuringute Instituudi suurrahastaja. Seda asutust on nimetatud ka paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks." Jääb mulje, et rahastamine on seotud sellega, et asutus on paremkonservatiivne mõjutusrühm. Allikad aga sellist seost ei esita, teise lause allikas ei maini üldse Pruunsilda.
• Perehüvitise seaduse kohta: "Ka see reform on pälvinud kriitikat ning selle vastu on arvamust avaldanud ka Eesti Vabariigi president. Näiteks Henri Kõiv on võrrelnud seda koguni Viktor Orbáni valitsuse rahvastikupoliitikaga, mis pole ennast aga seni kuidagi õigustanud ja mille puhul jääb sealne sündimuskordaja alla isegi Eesti tänasele näitajale. Samuti on leidnud Lastekaitse Liit, et kuigi toetuste tõstmine on positiivne, siis see lahendus ei taga Eestis iga lapse võrdset kohtlemist." Jääb mulje, et kriitika on kuidagi Pruunsillaga seotud, aga selle lõigu 4-st allikast 3 Pruunsilda ei maini ja 1 teeb seda häguselt (pealkiri "Parveli lapsed"; sellel on muudki puudused - Ungari rahvastikupoliitika ebaõnnestumise kohta tahaks hinnangut sotsioloogilt vms ja mingi analüüsi alusel, mitte lihtsalt kellegi Henri Kõivu ütluse järgi).
• Siin-seal võiks umbisikulist ja üldist sõnastust ("tähelepanu on pälvinud", "ajakirjanduses on Pruunsilda nimetatud") täpsemaks muuta.

Minnekon (arutelu) 15. jaanuar 2023, kell 12:25 (EET)

Mõlemal juhul on variant asja lihtsalt laiendada. Esimesel juhul seda ka tegid ja see sobib minu arust igati. Teise puhul saab ka allikaid juurde otsida (näide), sest seosed on selgelt olemas (nagu Pruunsilla perepoliitika teema, Danilson-Järgi ministrikssaamine, Isamaa tegevus antud seaduse toetamisel) ning samuti oleks kohane välja tuua, et see on viimase aja enim kriitikat saanud seadus. Ivo (arutelu) 15. jaanuar 2023, kell 19:10 (EET)

Ma ei saa Äripäeva tasulist osa lugeda. Kustutasin ka lõigu esimese lause, kuna polnud aru saada, kuidas peale ajalise järgnevuse (mis iseenesest võib puhtjuhuslik olla, eriti arvestades tema maksete regulaarsust) täpsemalt perehüvitiste seadust ja Pruunsilda või tema annetust omavahel seostatakse. Kopeerin kustutatud osa siia:

2022. aasta lõpul annetas Isamaale 100 000 eurot pärast seda, kui riigikogus võeti vastu perehüvitise seadus. Kokku on ta selleks ajaks annetanud erakonnale Isamaa ligi miljon eurot. Ka see reform on pälvinud kriitikat ning selle vastu on arvamust avaldanud ka Eesti Vabariigi president. Näiteks Henri Kõiv on võrrelnud seda Viktor Orbáni valitsuse rahvastikupoliitikaga, mis mille puhul jääb sealne sündimuskordaja alla Eesti tänasele näitajale. Samuti on leidnud Lastekaitse Liit, et kuigi toetuste tõstmine on positiivne, siis see lahendus ei taga Eestis iga lapse võrdset kohtlemist. --Minnekon (arutelu) 15. jaanuar 2023, kell 20:13 (EET)

Sellesama maksumüüriga on mõnes teises kohas ka probleeme. Nt oleks hea täpsustada, et kui suureks on Äripäev arvanud Pruunsilla varandust olevat ja kuidas see võrdluses teiste Eesti rikastega paigutub ning anda aimu, et palju tal dividenditulu on, mis kõik annaks lugejatele parema ülevaate, et kui edukas ärimees ta siis õigupoolest on (selliseid artikleid muidugi on). Seal on muidugi ka arvamusartikleid nagu see. Samuti saaks paremini ära kirjeldada Pruunsilla seosed kahe valitsuses oleva ministriga, mis on ajakirjanduse tähelepanu pälvinud (kuigi selliste artiklite kaasamine viidete sekka on kah tülikas, kui nende sisu hästi ei nähta). Ka teise pensionisama lammutamise teemal on ajakirjanduses ilmunud veel hulgaliselt artikleid, kuid Äripäevas avaldatu kasutamine (näide) on seni siit vikiartiklist puudu. Ivo (arutelu) 15. jaanuar 2023, kell 21:44 (EET)

---

Poliitika osa teine lõik ei vasta peatüki teemale. --Andres (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 03:57 (EET)

Variant oleks moodustada ka alateema "Ühiskondlik tegevus" ja lükata see üks lõik sinna. Samas süvenedes nende MTÜ-de hingeellu (nt), siis ilmnevad sealt selged paralleelid poliitilise tegevusega (iibeküsimustega tegelemine, suurannetused, sotsioloogiliste uuringute tellimine, aga suuresti sama tegijate ring... nt Lea Danilson-Järg töötas MTÜs Eesti Sündimusuuringud). Seepärast olen ma ise olnud kahtleval seisukohal, kas seda sobib nagu poliitilisest tegevusest lahku lüüa. Iseasi, kui ainult see lastefondi asi eraldi paigutada. Ivo (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 04:50 (EET)

Jah, ma olen kah kasutanud vahel isikuartiklites alalõigu pealkirja "Töö ja ühiskondlik tegevus", kuna sageli on need piirid hägused. Sillerkiil (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 08:28 (EET)

---

Mulle näib see: "Pruunsilla väitel pidi Bigbank enne tähtaega tagasi makstud laenude pealt miljon eurot kasumit maha tõmbama" lugejaid eksitavana, sest laenamine pole päris selle piirini lihtustatav. Nt ennetähtaegselt tagastatud raha saab uuesti välja laenata ja seeläbi veel rohkem kasumit teenida. Sh võib pank vahel isegi vajada likviidseid vahendeid, mistõttu on selline ennaegne tagastamine kasulik (ka nt Bigbank on viimati 2022. aastal välja andnud 20 miljoni euro eest võlakirju, et rohkem raha kaasata). Pealegi on laenudele omane, et sugugi mitte 100% neist ei tagastata ning iseäranis antud juhul on räägitud sellest, et kuna pankadest annab Bigbank laene kõige riskantsemale sihtgrupile, siis on neil teistega võrreldes rohkem tagasimakseraskustega kliente ning ka antud oletused võimaliku tulu kohta pensionireformist põhinevad eeldusel, et seeläbi võis osutuda võimalikuks tagasi saada varem lootusetuks arvatud laenuvõlgnevusi. Selle kohta puudub aga tänase päevani info, et mis siis toimus just nende laenuvõlgnevuste osas ja kas pankadel õnnestus pensionireformi tulemusel seeläbi tagasi saada lootusetuks arvatud laene ja mil määral muutus uute laenude võtmine, mille puhul eeldati mõningast tõusu. Ehk antud väide võib olla ju tõene, kuid selle pealt ei ole võimalik hinnata, et milline oli tegelik pensionireformi mõju Bigbanki kasumi- ja käibenumbritele. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 16:09 (EET)

Mis sõnastuses ja kontekstis Pruunsild seda ütles? Mida "kasumi maha tõmbamise" all täpsemalt mõeldakse, kust see tuleb? Ma ei saa seda tasulist artiklit lugeda. Muidugi on keeruline hinnata, kui palju varaseid makseid reform tekitas ja nendega seotud faktoreid, mida sa välja tõid. Aga kui Pruunsild just nii ütles, siis on see tema väide - ükskõik kas sisuliselt tõele vastav või mitte. Kui seda esitatakse tema väitena, siis ma ei näe eksitamist. --Minnekon (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 16:56 (EET)

Niimoodi leht kirjutas ja järelikult võib eeldada, et sedasi ka Pruunsild ütles. Minu väide on siin küll see, et selle väljatoomine on eksitav, sest lugeja võiks selle põhjal arvata, et järelikult sai Bigbank miljoni jagu kahjumit, kuid tegelikult ei ütle see lause mitte midagi Bigbanki kasu või kahju kohta antud reformist tulenevalt, vaid räägib ainult ühest alammõjust.

Eks siin on ettevõtte poolt muidugi ka varem räägitud, et nemad ju ometi reformist kasu ei saa, kui nende turosa on 10% ligi ja see mõjutab ikka ainult suuri panku, aga no ligi 10% Eesti tarbimislaenude turust on ikka päris suur summa. Selles osas peaks vaatama, et jääksime ikka faktide esitamise juurde. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 17:12 (EET)

Mida sa selle lause juures muuta tahaksid? Praegune sõnastus jätab jah pigem mulje kogumõjust, kuigi on nii üldine, et jätab tõlgendusruumi. Aga kui lehes ainult nii ongi kirjas ja Pruunsild nii ütles, siis me peame selle samamoodi edasi andma. Kui on kartus, et võime ütluse mõtet moonutada, siis saab selle tsitaadina esitada. Või on seal ikkagi kirjas, et tegelikult käib miljoni jutt hoopis mingi alammõju kohta? --Minnekon (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 18:13 (EET)

Ma jätaks selle lause lihtsalt ära, kuna eeldan, et lugejad tõlgendavad seda valesti. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 18:32 (EET)

Sain nüüd lugeda Postimehe lugu. Pruunsild ütleb seda, mis siin juba kirjas ja osutab Ärilehe artiklile [1], kus panga juht Pechter ühes kohas ütleb, et jäi saamata miljon intresse, teises, et pikas perspektiivis kaotasid ligi miljon tulu + vähenesid tarbimislaenud mahud. Seega Bigbank paistab väitvat, et jäi saamata 1 miljon intressitulu ja ühtlasi 1 miljon kasumit. Ehk siis järelikult reformiga seotud lisatulud (nagu halbade laenude tagasisaamine) on nende ütluse kohaselt 1 miljoniga võrreldes niivõrd väikesed, et need seda arvu praktiliselt ei mõjuta. Pruunsilla tarvitatud sõna kasum osutab, et ta on arvestanud nii tulusid kui kulusid ja on seega üld-, mitte alammõju. Võiks siinset lauset Ärilehe järgi täiendada nii, et see mainiks intressitulu. Nii ei oleks see enam eksitav. --Minnekon (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 19:18 (EET)

See "miljon eurot kasumit" tolles PM artiklis näib tinglik (sest miljoni jagu tulevikus loodetud intressitulu neilt konkreetsetelt laenudelt ei saa päris üksühele kasumiks lugeda) ja see ei käsitle seda, et mida siis pank saadud rahaga tegi (ega seda ometi ju nurka seisma ei jäetud). Pigem võiks selle jätkuvalt välja võtta ja selle asemele panna hoopis tolle Ärilehe artikli, kust on teemat käsitletud palju täpsemalt (nt "maksti tavapärasest 4 miljonit rohkem laene tagasi, kuid pank seda siiski kasumikuks ei loe, sest neilt laenudelt oleks muidu tulevikus saadud ka intresse"). Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2023, kell 19:42 (EET)

Bigbanki suuromanik

Kas see on õige? Asjaõigusseaduse paragrahvi 6 kohaselt ei saa juriidiline isik ega ka tema vara kuuluda teisele isikule. Nii on justkui ka RKKK 1-18-158 p 99. Kas ehk suuraktsionär? --Larus ridibundus (arutelu) 23. jaanuar 2023, kell 00:44 (EET).

Siin ei ole meil vaja asjast kõnelda nagu juriidilises kõnepruugis millegist kõneldakse. Pigem oleks siis oht, et arusaadavus kannataks. Ivo (arutelu) 23. jaanuar 2023, kell 02:43 (EET)

Nõustun Ivoga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. jaanuar 2023, kell 11:02 (EET)

Pealkirjad ja materjali jaotus

Minu meelest "Skandaalid" ei ole hea pealkiri, pealegi on "skandaalidest" juttu ka teistes alajaotustes. --Andres (arutelu) 1. juuni 2023, kell 11:15 (EEST)

See ei mahu üheselt ka teiste pealkirjade alla, aga olen nõus, et eraldi Skandaalide alajaotus pole ka hea. See läheb ülejäänud alajaotuste loogikast välja, ei näita tegevusvaldkonda, vaid teatud tegevuse avaliku kajastuse viisi. Pluss skandaal on üsna subjektiivne mõiste. Minnekon (arutelu) 1. juuni 2023, kell 14:13 (EEST)