Parvel Pruunsild

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Parvel Pruunsild
Sünniaeg 16. juuni 1969 (54-aastane)
Alma mater Tartu Ülikool
Tegevusala pangandus
Organisatsioonid Bigbank
Vara väärtus 150 miljonit eurot (2022)

Parvel Pruunsild (sündinud 16. juunil 1969) on eesti ettevõtja. Ta on Bigbanki suuromanik ja erakonna Isamaa suurtoetaja.[1]

Pruunsild on üks Eesti suuremaid maaomanikke: talle kuulub otseselt ja kaudselt üle 300 maatüki Eestis, mille kogupindala on 41 km².[1]

Tähelepanu on pälvinud tema mõju Eesti poliitikale.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Pruunsild on lõpetanud Tartu Ülikooli 1994. aastal rahanduse ja panganduse erialal.[1][2] Ta kuulub korporatsiooni Sakala.[1]

Äritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal moodustasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ASi Mull, mis hankis Leedust 10 000 tonni masuuti. Probleem tekkis, kui ostjaks kavandatud Eesti Kütus soovis maksta pooleaastase viivitusega. Ettevõtjad päästis Tartu linn, mis ostis masuudi neilt ligilähedaselt omahinnaga ära.[3]

1992. aastal avasid Pruunsild ja Voll ning Marek Kerna ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses pandimajana. 1994. aastal müüs Kerna enda osaluse äripartneritele.[3] Peagi hakati pakkuma kinnisvara tagatisel laene ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigbank).[4] Küsitavad intressid olid kõrged ja nii jõudis Pruunsild konflikti isegi tollase Tartu linnapea Andrus Ansipiga, kes on väitnud, et tema ja linnavalitsuse poole pöördusid paljaks kooritud inimesed.[5]

1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus Tartu südalinnas asuva maja soetamisel, milles Liivimaa Lombard tegutses. Kuigi Tartu linn soovis eelisostuõigust kasutades hoone ise ära osta, olid Pruunsilla ja Volli ning kinnistu omaniku vahel sõlmitud lepingusse lisatud piiravad klauslid, mis viisid maja turuhinna nulli – need tekitanuks linnale potentsiaalseid rahalisi kohustusi ja lubanuks ka uue omaniku all Pruunsillal ja Vollil hoonet edasi kasutada.[6] 1997. aasta alguses esitas Liivimaa Lombard hagi Tartu abilinnapea Kalle Jürgensoni vastu, süüdistades teda enda laimamises.[7]

1990ndatel esimeses pooles olid Pruunsild ja Voll seotud ka nädalalehe Liivimaa Kuller ja ajakirja Favoriit väljaandmisega.[8][9]

2005. aastal sai AS Balti Investeeringute Grupp krediidiasutuse tegevusloa.[10] Ettevõtte laenuportfell oli üle 300 miljoni krooni (üle 19 miljoni euro) ja sel oli Eestis üle 8000 kliendi.[10] Sel aastal teenis BIG juba 63,3 miljonit krooni kasumit (4 miljonit eurot).[3]

2019. ja 2020. aastal sai Pruunsild 2,5 miljoni ning 2021. ja 2022. aastal 3 miljoni euro jagu dividende.[11]

2021. aastal ulatus Bigbanki puhaskasum 35,9 miljoni euroni.[1] Äripäev on hinnanud, et äripartneritest Pruunsild ja Voll kuuluvad tänu nende osalusele Bigbankis Eesti rikkamate inimeste hulka.[12] Näiteks 2022. aastal hindas Äripäev Pruunsilla varandust 150 miljonile eurole, millega paigutas ettevõtja Eesti rikaste edetabelis 26. kohale.[11]

Pruunsild taandus 2023. aasta suvel Bigbanki juhtimisest, kui astus tagasi panga nõukogust.[13]

Poliitiline tegevus ja poliitiliste jõudude rahastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Parvel Pruunsild on erakonna Isamaa (algselt Isamaaliidu) liige 1999. aastast.[14]

Ta kuulus 1999. aastal valitud Tartu Linnavolikogu IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu, olles vahepeal ka Isamaaliidu fraktsiooni esimees.[15][16]

Pruunsild on tegelenud rahvastikuteemadega.[1][17] Nii on ta toetanud mittetulundusühinguid Eesti Sündimusuuringud ja Lasterikkad Isad ning aidanud käivitada sihtasutust Pere Sihtkapital.[1] Eesti Sündimusuuringute mittetulundusühingu juhatajana on töötanud Lea Danilson-Järg,[18] kes on alates 2022. aastast Eesti justiitsminister ja kuulub Isamaa erakonda.[19] Nii tema kui ka Kristjan Järvani puhul on spekuleeritud nagu oleks nende ministriks saamine seotud Pruunsilla mõjuga.[20]

Pruunsild on arvamusküsitlusi korraldava mittetulundusühingu Ühiskonnauuringute Instituut suurrahastaja[1] ja ta osales selle loomisele viinud arutelul korporatsioonis Sakala.[21] 2019. aastal juhtisid Postimehe ajakirjanikud tähelepanu asjaolule, et Isamaa (mille suurtoetaja Pruunsild samuti on) juhtivpoliitikud toetuvad oma sõnavõttudes sageli Ühiskonnauuringute Instituudi uuringutele ja kiidavad neid ning et Ühiskonnauuringute Instituut pöörab erilist tähelepanu just konservatiivsete erakondade põhiteemadele (näiteks Isamaa pensionireformi ideele). Ühiskonnauuringute Instituudi, Isamaa ja Parvel Pruunsilla seoseid kommenteerides ütles Isamaa poliitik Urmas Reinsalu, et sellele ei tasu tähelepanu pöörata ning "nad esitavad seisukohti ja väärtusprobleeme kvaliteetsel teaduslikul moel". Ühiskonnauuringute Instituudi juhi Peeter Espaki sõnul need seosed ühingu sõltumatust ei mõjuta ja nad pole teinud eraldi koostööd Isamaa ega ühegi teise erakonnaga.[21]

Pruunsild on erakond Isamaa suursponsor.[1] Vahemikus 2016–2022 annetas ta Isamaale 978 000 eurot.[22] Eestis on perioodil 2013–2022 erakondadele rohkem annetanud ainult Urmas Sõõrumaa ja Hillar Teder, kelle antud summad jagunevad aga erinevate erakondade vahel.[23][24] Pruunsilla annetuste suurus ja nende osakaal Isamaa eelarvest on aja jooksul kasvanud.[1] 2022. aastal oli Pruunsild ülekaalukalt suurim parteide rahaline toetaja ja tema antud 400 000 eurot moodustas üle 60% kogu Isamaa annetustulust.[25][23]

2020. aasta augustis saatsid Pruunsild ja Margus Linnamäe läbi oma advokaatide eraldi nõuded Siim Kallasele vabandada oma väljaütlemiste eest. Nimelt oli Kallas Õhtulehele 2020. aasta juuni antud intervjuus öelnud, et enne 2019. aasta Riigikogu valimisi olevat keegi soovitanud Reformierakonnal valitsusse pääsemiseks kokku leppida Pruunsilla ja Linnamäega, et nood annaks Isamaale käsu Reformierakonnaga koalitsioon teha.[26] Sellega ütles Kallas sisuliselt, et Isamaal puudub võimalus ise oma poliitika üle otsustada ja et partei eest otsustavad tema suurrahastajad. 20 tundi pärast intervjuu andmist väljendas Kallas sotsiaalmeedias kahetsust, et oli liiga hoogsalt Isamaa suurtoetajate teemal sõna võtnud.[27] Pruunsild võttis hagi peagi tagasi, kuid Linnamäe pöördus oma hagiga kohtusse. Veebruaris 2022 otsustas Harju maakohus jätta nõude rahuldamata.[28]

Eesti Ekspressi ajakirjanike 2022. aasta uurimuses Parvel Pruunsilla mõjukuse kohta järeldati, et ta on ise laiema avalikkuse eest varju jäädes süstemaatilise töö ja annetuste abil tõusnud Isamaa ja Eesti poliitika keskseks niiditõmbajaks. Uurimuse kohaselt ta suhtleb poliitikutega (peale Isamaa ka ennekõike EKRE ja Keskerakonna saadikutega), veenab neid, toetab tema jaoks oluliste asjade eest võitlejaid ja aitab endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi erakonnas vastutavatele kohtadele, samuti ta asutab, finantseerib ja veab mõjutustööga tegelevaid ühinguid. Nõnda jõudvat Pruunsilla ideed Isamaa parteikoosolekutele ja ühingute jutupunktidesse ning kuna pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi sai Isamaa otsustava rolli valitsuse moodustamisel, siis ka poliitilistesse otsustesse. Ajakirjanike hinnangul paistab Pruunsilla poliitilise mõjutustöö eesmärk olevat mitte isiklik materiaalne kasu, vaid oma maailmavaateliste ideede realiseerimine. Poliitikasse olevat teda toonud mure eesti rahva demograafilise olukorra pärast, hiljem on ta tegelenud ka muude ideedega (pensionireform).[1] Parteile tehtud annetusi kommenteerides arvas Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand, et Isamaa "teeb täpselt seda või peab oma ideedeks, oma kohustuseks realiseerida seda, mida Parvel Pruunsild on välja mõelnud" ning et see on probleem, kui ühe inimese autoriteet partei juhtkonna juures on ebaproportsionaalselt suur ja mõjutab nende otsuseid rohkem kui 10 000 erakonna liiget.[23] Pruunsilla tegevust kritiseerisid 2022. aastal Isamaast välja heidetud Parempoolsete juhid. Lavly Perlingu sõnul ei tohiks sellist ühe ärimehe varjatud mõju Eesti poliitikale, ärile ja meediale aktsepteerida ning need, kes Isamaasse jäävad, teevad seda.[29] Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri teatel suhtleb ta Pruunsillaga kord-paar nädalas, mõnikord ka pikema pausiga, aga Pruunsild pole kunagi andnud raha sooviga midagi vastu saada ja tal polegi vaja seda teha, sest nad mõtlevad ühte moodi.[1]

Pruunsilla poolt 2023. aastal opositsioonierakondadele annetatud miljonist eurost otsustas Keskerakond 300 000 eurot tagastada põhjendusega, et soovis selle annetusega poliitilises ja õiguslikus plaanis kaasnevaid järeldusi vältida. Jaanus Karilaiu hinnangul tulenes otsus Mihhail Kõlvarti ja Jüri Ratta konfliktist.[17]

Peaminister Kaja Kallas tõi selle taustal välja 2022. aastal ringelnud kuulujutud, et Pruunsilla annetus võib olla seotud Kallase valitsuse lõhkumisega. Selle peale saatis Pruunsilla advokaat Paul Keres nõude peaministrile au haavava valeinfo ümberlükkamiseks.[30][31] Peaminister nimetas aga kahtlusi põhjendatuteks ning tõi välja, et Keskerakonna poolt valitsusse toodud ja konflikte põhjustanud perehüvitiste tõstmise eelnõu metaandmetest oli näha, et selle oli tegelikult koostanud Isamaa fraktsiooni nõunik. Samuti oli Pruunsild varem toetanud erakondi pärast perehüvitiste tõstmist.[32]

Pensionireform[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis 2021. aasta pensionireform

Eesti Päevalehe, LP ja Delfi koostatavas edetabeli "Eesti Mõjukad 2020" oli Pruunsild 12. kohal.[33] Mõjuhinnangut seostati Isamaa veetud pensionireformiga (teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks),[33] mille suurtoetaja Pruunsild oli.[34][35] Pruunsild on nimetanud seda kõige olulisemaks reformiks viimase kümnendi jooksul[36] ja rõhutanud, et see annab inimestele suurema valikuvabaduse oma raha kasutamiseks ning soovitanud noortel mõelda pensioni asemel hoopis laste tegemisele.[37] Ta sattus pensioniteemaga tegelema läbi Kristjan Järvani, kellega kuulub samasse üliõpilaskorporatsiooni, ning 2018. aasta kevadel leidis liitlasena Helir-Valdor Seederi, kes oli juba kümnendi eest teinud ettepaneku teise samba likvideerimiseks.[36] Samuti on Pruunsild avaldanud arvamust, et peaksime tõstma pensioniiga.[38]

2019. aastal kajastas Sulev Vedler Eesti Ekspressi artiklis kahtlusi Pruunsilla motivatsiooni suhtes. Nii oletas Andrus Ansip, et Pruunsild toetas reformi, kuna see võimaldaks laenude tasumisel hätta jäänud inimestel oma pensionirahadega võlgu katta ja nii ka Bigbankile rahalist kasu tuua. Pruunsild ja Bigbank eitasid ärihuvide rolli pensionireformi juures ja teatasid, et neil pole selliste halbade laenudega probleeme. Teise tuluvõimalusena viidati artiklis LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni seisukohale, et pensionifondidest väljavõetavat raha hakatakse kasutama uute laenude sissemakseteks.[39] Reformierakonna liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi ütles Delfi Ärilehele, et reformi tulemusel saab Bigbank kätte hulga halvaks läinud laene ja Isamaa on saadud sponsorraha eest teene ära osutanud. Ligi sõnul võiks Bigbanki omanik Parvel Pruunsild ise temale kuuluva panga halvad äriotsused kinni maksta.[40] Samas võtsid pensionireformi vastu sõna ka teised.[41][42][43] Vaidlus Riigikogus vastuvõetud pensionireformi teemal jõudis isegi Riigikohtuni, kus see tekitas lahkarvamusi ka riigikohtunike seas.[44][45]

Bigbanki poolt nimetati alusetuks väidet, nagu oleks pensionireformi peamine võitja Bigbank, sest nende turuosa Eesti tarbimislaenude turul on veidi alla 10%.[46] Samas on Bigbanki esindaja nimetanud ka kallite tarbimislaenude tagasimaksmist pensionifondi rahaga väga targaks otsuseks.[47] Reformijärgne Rahandusministeeriumi analüüs näitas, et umbes 13% väljavõetud rahast ehk 174 miljonit eurot läks inimestel võlgade tagasimaksmiseks ning see oli populaarsuselt kolmas valik raha kontole seismajätmise ja kohe tarbimisse suunamise järel.[48] Bigbanki sõnul maksti neile septembris, kui inimesed teisest pensionisambast väljavõetud raha kätte said, tagasi tavapärasest neli miljonit rohkem tarbimislaenusid, kuid pank seda siiski kasumlikuks ei pidanud, sest neil jäi samas neilt laenudelt saamata ka osa tulevikus muidu laekuma pidanud intressitulusid.[49]

2023. aastal esitas Parvel Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse Wikimedia Eesti juhi Ivo Kruusamägi ning poliitikute Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi vastu, taotledes enda sõnul Vikipeedia artiklis nende väidete ümberlükkamist, mis seostasid teda pensionireformist kasusaamisega, kuna tema hinnangul on tegemist laimuga.[50][51] Kruusamägi nimetas seda vaigistuskaebuseks ning kirjeldas toimuvat rünnakuna sõnavabadusele.[52] Pruunsild võttis peagi tagasi Kruusamägi vastu tehtud hagi.[53]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal osales ta Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi asutamises ning on olnud selle nõukogu liige.[54][55]

Ta oli 2018–2019 tegutsenud Riigireformi sihtasutuse asutajaliige.[56]

Ta on üks EELK Toetusfondi suurtoetajatest.[57]

2023. aastal toetas ta Metsküla algkooli 40 000 euroga.[58][59] Vald kandis raha tagasi ja kinnitas kooli sulgemise.[60]

Kahtlustus toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises[muuda | muuda lähteteksti]

Korporatsioon Sakala on püüdnud aastaid osta nende konvendihoone kõrval asuvat Eesti Rahva Muuseumi endist näitusemaja, mida soovis endale ka Tartu linn.[61] 2023. aasta aprillis soetas korp! Sakala vilistlaskogu hoone Riigi Kinnisvaralt 1,22 miljoni euro eest.[62] Mais ilmnes, et Kaitsepolitseiamet kahtlustab ostuga seoses Tartu abilinnapead Priit Humalat toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses ja Pruunsilda sellele kaasa aitamises.[63] Hoonet koormas ostueesõigus Tartu linna kasuks, mida linn aga ei kasutanud. Humal oli Pruunsilla kunagine koolivend, ta pereliikmetel on laene Bigbankist ning ettevõtja oli toetanud tema valimiskampaaniat. Pruunsild nimetas selliseid kahtlustusi täiesti meelevaldseteks.[64] Humal lahkus töörahu huvides 1. juunil abilinnapea ametist.[65][66] Tema väitel polnud kõnealune kinnistu ostueesõigusega koormatud ning varasemate omandamise plaanide ülevaatmata jätmine oleks olnud vastutustundetu.[67]

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kretel Tamm avaldas ERRi portaalis arvamusartikli, kus kritiseeris Pruunsilla tegevust kriminaalmenetluse kohta info jagamisel.[68] Pruunsild esitas seejärel nõude Tamme vastu, mille kohaselt haavas prokurör Pruunsilla au.[69][70]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on teist korda abielus ja tal on seitse last.[1] Elab Vooremaal.[1]

Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.[71][1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 Ekspressi uurimus | "Tal on aega, võimu ja raha." Kuidas pururikkast pankurist sai Eesti poliitika suurim doonor ja mõjukaim mees Eesti Ekspress, 2022
  2. ↑ Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Väinu Rozental. "Kiirlaenude toel kiirelt rikkaks" Delfi Ärileht, 30. jaanuar 2007
  4. ↑ "Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks" Postimees, 25. märts 1997
  5. ↑ Sulev Vedler. "Pruunsilla ja Reformierakonna värvikas minevik" Eesti Ekspress, 3. august 2022
  6. ↑ Anu Jõesaar: "Ärimehed kavaldasid Tartu linnavalitsuse üle" Eesti Päevaleht, 7. detsember 1995
  7. ↑ Bahovski, Erki (15. jaanuar 1997). "Tartu abilinnapea vastu on esitatud hagi, Liivimaa Lombard süüdistab abilinnapea Kalle Jürgensoni laimamises". Tartu Postimees. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  8. ↑ "Postimees ostis Liivimaa Kulleri" Delfi Ärileht, 27. oktoober 1995
  9. ↑ Kaja Koovit. "Bigbanki omanik: mina ei usu raha võimu. Usun ainult inimestesse" Delfi Ärileht, 11. september 2018
  10. ↑ 10,0 10,1 "Väikepank BIG tallab edasi vana rada" Delfi Ärileht, 5. oktoober 2005
  11. ↑ 11,0 11,1 Parvel Pruunsild Äripäev (vaadatud 17. jaanuaril 2023)
  12. ↑ "Rikaste TOP 500: kriisiaasta tõi jõukate edetabelisse juurde 6 miljardit eurot" Äripäev, 29. september 2021
  13. ↑ "Pruunsild lahkub Bigbanki nõukogust" ERR, 28. juuli 2023
  14. ↑ Äriregister: Erakonnad, vaadatud 18.01.2023
  15. ↑ Tartu Linnavolikogu IV koosseis Tartu linn
  16. ↑ Tartu Linnavolikogu V koosseis Tartu linn
  17. ↑ 17,0 17,1 "Pruunsild annetas opositsioonile miljon eurot, Keskerakond tagastab raha". ERR. 6. juuli 2023. Vaadatud 6. juulil 2023.
  18. ↑ "Lea Danilson-Järg: meil on kõik tingimused loodud selleks, et peredes oleks vähe lapsi. Suurpered peavad ise endale tingimused looma" Delfi naistekas, 9. mai 2018
  19. ↑ "Lea Danilson-Järg: mind kutsus ministriks Seeder. Ma ei tea, kas Pruunsillal oli sellega midagi pistmist" Delfi, 4. august 2022
  20. ↑ "ANALÜÜS ⟩ Isamaa üllatas ministritega" Postimees, 14. juuli 2022
  21. ↑ 21,0 21,1 "Video: miks kiidavad Isamaa poliitikud lakkamatult Ühiskonnauuringute Instituuti?" Postimees, 22. mai 2019
  22. ↑ "Pruunsild toetas Isamaad ka neljandas kvartalis 100 000 euroga" ERR, 10. jaanuar 2023
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 "Pealtnägija": kes, kui palju ja miks annetab Eesti erakondadele?. ERR, 11. jaanuar 2023
  24. ↑ Erakondade rahastamine Salk (vaadatud 29. oktoobril 2022)
  25. ↑ Erakondadele annetajate TOP 40. ERR, 12. jaanuar 2023
  26. ↑ Palgi, Greete (6. juuni 2020). "Siim Kallas Isamaa käpiknukluse-süüdistusest: võib-olla nupumees liialdas, võib-olla ei liialdanud ka". Delfi. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  27. ↑ Pihlak, Aleksander (18. juuni 2020). "Isamaa suurtoetajad sunnivad Siim Kallast sõnu sööma". Delfi. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  28. ↑ ERR (23. veebruar 2022). "Kohus: Siim Kallas ei ole Margus Linnamäe au teotanud". ERR. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  29. ↑ "Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega" Delfi, 3. august 2022
  30. ↑ "Keres nõuab peaministrilt Pruunsilda puudutava jutu ümberlükkamist" ERR, 10. juuli 2023
  31. ↑ "Pankur Parvel Pruunsild süüdistab peaminister Kaja Kallast laimamises ja nõuab kiiret vabandust" Eesti Ekspress, 10. juuli 2023
  32. ↑ "Kallas Pruunsillale: ärge katsuge vaigistada sõnumitoojaid" ERR, 13. juuli 2023
  33. ↑ 33,0 33,1 "Eesti mõjukad 2020". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2020. Vaadatud 3. augustil 2022.
  34. ↑ "INTERVJUU | Pensionireformi kirglik toetaja Parvel Pruunsild: inimestel on mõelda sajale tähtsamale asjale kui pension" Delfi Ärileht, 27. oktoober 2020
  35. ↑ "Eesti üks rikkamaid mehi veab teise pensionisamba vastast kampaaniat" Eesti Ekspress, 9. jaanuar 2019
  36. ↑ 36,0 36,1 Sulev Vedler. "„Nüüd on asi täitsa p...s!“ Kuidas ühe mehe kinnisideest sai Eesti tähtsaim küsimus" Eesti Ekspress, 8. jaanuar 2020
  37. ↑ "Varju hoidva pankuri vastus ajakirjanikule: mu pea tahtis lõhkeda!" Postimees, 23. august 2019
  38. ↑ "Pankur plahvatas: Tamsare võõrtööjõu ihalus kõlab groteskselt" Postimees majandus, 4. jaanuar 2018
  39. ↑ "Kas Bigbanki boss võidab pensionisamba lammutamisega miljoneid?" Eesti Ekspress, 17. aprill 2019
  40. ↑ "Ligi: Pruunsild võiks Bigbanki halvaks läinud laenud omanikuna ise kinni maksta" Ärileht, 25. august 2019
  41. ↑ "Suurinvestor: pensionireform saadab eestlased miiniväljale" Postimees, 30. august 2019
  42. ↑ Kristjan Lepik Twitteris
  43. ↑ "Ettevõtja Raivo Hein: pensionireform on kõige otsesem tee vaesuseni ja seda juhib Isamaa" rahageenius, 30. august 2019
  44. ↑ "Pensionireform ajas riigikohtu lõhki" Äripäev, 20. oktoober 2020
  45. ↑ Märt Belkin. "Kohus otsustas: pensioniraha saad välja võtta" rahageenius, 20. oktoober 2020
  46. ↑ "Bigbank kummutab enda huvi pensionisüsteemi lammutamisel: pensionireformi suurvõitjad on universaalpangad" Delfi Ärileht, 30. august 2019
  47. ↑ "Bigbank: tarbimislaenu tagasimaksmine pensionifondi rahaga on tark otsus" Postimees, 30. august 2019
  48. ↑ "VÕLA VÕIM | ANALÜÜS: LAENUHAID JAHIVAD MURETULT ENERGIAKRIISI OHVREID" Eesti Päevaleht, 23. september 2022
  49. ↑ "Bigbank: pensionireformiga pangad kaotasid raha, aga inimesed võitsid" Delfi Ärileht, 22. oktoobris 2021
  50. ↑ "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest" ERR, 16. jaanuar 2023
  51. ↑ Margus Martin. "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata" Postimees, 19. jaanuar 2023
  52. ↑ "Kuidas Parvel Pruunsild üritab Vikipeediat tsenseerida" Wikimedia Eesti, 18. jaanuar 2023
  53. ↑ Ivo Kruusamägi. "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat" ERR, 4. aprill 2023
  54. ↑ Lastefondist (vaadatud 3. august 2022)
  55. ↑ Jaan Olmaru: "Kas lastefond langes poliitmängu ohvriks?" Tartu Postimees, 15. august 2014
  56. ↑ Tegijad riigireform.ee (vaadatud 19.01.2023)
  57. ↑ Fondist kirikufond.ee (vaadatud 18.01.2023)
  58. ↑ "Pruunsild annetas Metsküla koolile 40 000 eurot" ERR, 18. juuli 2023
  59. ↑ "Vallavolikogu juht näeb Pruunsilla toetuses korruptsiooni tunnuseid. Metsküla kooli direktor: järjekordne otsitud põhjus" Eesti Päevaleht, 19. juuni 2023
  60. ↑ "Lääne Elu paberleht neljapäeval, 10. augustil" online.le.ee, 9. august 2023
  61. ↑ "Kuperjanovi 9 pidi juba Tartu linnale minema, kui Pruunsild hakkas abilinnapead survestama" Eesti Päevaleht, 31. mai 2023
  62. ↑ "Üliõpilaskorporatsioon Sakala sai oma tahtmise ning saab endise ERMi näitusemaja uueks omanikuks" Tartu Postimees, 20. aprill 2023
  63. ↑ "Kuperjanovi 9 pidi juba Tartu linnale minema, kui Pruunsild hakkas abilinnapead survestama" Eesti Päevaleht, 31. mai 2023
  64. ↑ "Kaitsepolitsei kahtlustab Parvel Pruunsilda ja Tartu abilinnapead kuriteos" ERR, 31. mai 2023
  65. ↑ "Tartu abilinnapea Priit Humal astub ametist tagasi" ERR, 31. mai 2023
  66. ↑ "Kahtlustuse saanud Humal märkis hulga Bigbanki võlakirju ja küsis Pruunsillalt nõu" Äripäev, 31. mai 2023
  67. ↑ "Priit Humal näitusemaja juhtumist: enesetaandamine olnuks vastutustundetu ja põhjendamatu". Tartu Postimees. 6. juuni 2023. Vaadatud 31. juulil 2023.
  68. ↑ "Kretel Tamm: "rikkad tõllas, vaesed võllas" aeg võiks läbi olla" ERR, 9. juuni 2023
  69. ↑ "SAHINAD | Parvel Pruunsild nõuab prokurörilt vabandust" Eesti Ekspress, 5. juuli 2023
  70. ↑ "Pruunsild nõuab prokurörilt vabandust ja väidete ümberlükkamist" ERR, 6. juuli 2023
  71. ↑ Luisa tõlkebüroo ajalugu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Parvel_Pruunsild&oldid=6593876"