Arutelu:Kooseluseadus

See artikkel pakub huvi Vikiprojektile LGBT, mille eesmärgiks on täiustada LGBT temaatilisi artikleid.

Need märkused võib nüüd vist kõik ära võtta? --Epp 11. oktoober 2014, kell 03:14 (EEST)

See tingiv kõneviis ei ole alguses sobiv. Andres (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 04:12 (EEST)

saaksid, selle pärast, et seadus ei ole veel jõustunud. -Mardus (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 06:19 (EEST)

See ei loe, sobib kindel kõneviis. Tingiv kõneviis eeldab, et ei jõustu. Andres (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 06:34 (EEST)

Aga see pole üldsegi selge, kas see jõustub või mitte, sest praegune Riigikogu rakendusakte arutama ei hakka, kuna nüüd algab järgmise aasta eelarve koostamine ja peale aastavahetust hakkab pihta valimiskampaania. Juhul kui sama koalitsioon püsib edasi, võtab rakendusaktid vastu alles järgmine Riigikogu, mille koosseis on nüüd ennustamatu. Sellest, mis edasi saab, võivad aimu anda oktoobri ja novembri küsitlustulemused, mis avaldatakse vastavalt novembris ja detsembris, mis ajaks peaks juba selgem pilt tekkima. -Mardus (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 06:52 (EEST)

Seda küll, aga tingiv kõneviis on ikkagi ülearune. Andres (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 09:48 (EEST)

Kui tingiv kõneviis puuduks, siis tuleks panna mall, milletaoline on inglise Wikipedias Template:Recentism. Kindel kõneviis viitaks sellele, et seadus on siis justkui jõustunud. -Mardus (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 19:06 (EEST)

Ma ei saa aru, mis retsentism siia puutub. Kui oleks öeldud "annab jõustumise korral", siis ei oleks ju öeldud, et see jõustub. Samamoodi näiteks lause "Bussi hilinemise korral Mati õigeks ajaks kooli ei jõua" ei vaja tingivat kõneviisi. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 12:42 (EEST)

No antud näite varal on küsimus mõistetavam. -Mardus (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 23:16 (EEST)

Keeletoimetamisest

"samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu liiduvabariikide seas" Kas nüüd siis püütakse tagantjärele Eesti annekteerimist N. Liidu koosseisu legaalseks muuta? Velirand (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 14:13 (EEST)

Siin saab pisut kohendada küll. -Mardus (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 23:16 (EEST)

Nii et alguses oli selline sõnastus:

samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu poolt annekteeritud liiduvabariikide seas

nüüd on

samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu endiste liiduvabariikide seas

Paremaid sõnastusi oleks hea siin enne ära näha, kuna kõikidest NSV Liidu liiduvabariikidest (kõik endised) on Eesti tõesti esimene, kes on sellise seaduse vastu võtnud ning see tuleb kuidagimoodi ära märkida. -Mardus (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 23:24 (EEST)

See tähendab, endise NSV Liidu liiduvabariikidest. -Mardus (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 23:26 (EEST)

• Leidsin parema sõnastuse:

esimene niisugune seadus endise NSV Liidu koosseisu kuulunud riikide seas

Inspiratsiooni sain siit. -Mardus (arutelu) 14. oktoober 2014, kell 03:04 (EEST)

See ei ole parem. Esiteks, ei saa kuuluda endise riigi koosseisu. Teiseks, Eesti Vabariik pole kuulunud NSV Liidu koosseisu. Võib-olla "endise NSV Liidu territooriumi riikide seas". Andres (arutelu) 14. oktoober 2014, kell 09:41 (EEST)

Ei saa eitada, et Eesti oli NSV Liidu vallutatud alade seas ning olid olemas ka riigitaolised moodustised, mille olemasolu ja eluoluga praeguse Eesti tegemisi võrreldakse. Teisalt tuleb silmas pidada riiklikku järjepidevust... -Mardus (arutelu) 14. oktoober 2014, kell 10:59 (EEST)

Ma saan aru, et millegi tegemine esimest korda on tähelepanuväärne (esimene auto, esimene (nuti)telefon, esimest korda Kuu pinnal, esimest korda anda naistele valimisõigus), aga konkreetsel juhul ma vist jätaksin selle aspekti, et endise NSV Liidu territooriumil saab LGBT kogukond seaduse tasandil oma kooselu reguleeritud, rõhutamata. Aga kui tingimata kirjutada, siis ma jätaksin sõna riik lausungist kõrvale. --kanakukk (arutelu) 27. aprill 2017, kell 01:32 (EEST).

---

"Seaduseelnõu pooldajad said ka tapmisähvardusi." Konkreetsemalt võiks kirjutada. Kes sai tapmisähvardusi? Kui tõsiseltvõetavad need olid? Ja kirjutada tuleks ka sellest, et homoaktivistid ähvardasid arveid õiendada Igor Gräziniga. Velirand (arutelu) 17. november 2014, kell 13:42 (EET)

Tuleks. Ka Igor Gräzini episoodist tuleks kirjutada, kuigi tegemist on inimesega, kes usub, et tema enda partei ootab ja soovib tema surma. See artikkel nõuab veel palju tööd, aga kuna kellelgi peale Marduse pole olnud aega või tahtmist sellega süstemaatiliselt tegeleda, siis ilmselt see jääbki veel pikemalt niiviisi jupiti, kord ühele, kord teisele poole kallutatuna täienema. -- Toomas (arutelu) 17. november 2014, kell 13:55 (EET)

Kas on teada, kes on need homoaktivistid, kellest Gräzin rääkis? Sest ma arvan, et need homoaktivistid saavad Gräziniga ka rahumeelselt arveid õiendada.

Kindlalt sai tapmisähvarduse Peeter Rebane, sest ta rääkis sellest minu mäletamist mööda "Vabariigi kodanikes". Aga ma arvan, et vastav Riigikogu stenogramm on siin ka suureks abiks. -Mardus (arutelu) 19. november 2014, kell 09:32 (EET)

---

Tere!

Artiklile võks ilmselt kasuks tulla kui täieneks seaduse sisuline osa osatähtsus - milliseid inimõigusi ja/või miskit muud samasooliste paaride kooselulistele külgedele juurde saaks/sooviti/lubatakse deklareerida... miskit 'riiklikku õigusvõrku' on püütud luua ka ümber 'riigisüdame - perekonna'...

Mariina 17. november 2014, kell 14:07 (EET) alias Простота

Mingist 'riiklikust õigusvõrgust ümber perekonna' ma kahjuks midagi ei tea. Oskad viidata? -Mardus (arutelu) 19. november 2014, kell 09:32 (EET)

---

"on esitatud ka kahtlustusi Sihtasutuse SAPTK rahastuse kohta, kuid neid pole otseselt tõendatud" Kuidas seda nüüd mõista? Et kas kaudselt on tõendatud? Velirand (arutelu) 19. november 2014, kell 09:40 (EET)

Alguses oli kirjas, et "pole otseselt tõendatud", siis võttis teine toimetaja sõna otseselt maha. Kahtlus ikkagi jääb. -Mardus (arutelu) 19. november 2014, kell 15:55 (EET)

Lauri Liiv

Täna (04.12.2014) tuli uudis, kus Lauri Liiv tunnistas avalikult oma homoseksuaalsust. Siiski ma ei tea, kas ta on seda varem tunnistanud. Üks varasem uudis viitab sellele, et meelelahutusringkondades paistab see olevat olnud avalik saladus.[1] -Mardus (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:43 (EET)

• Niisiis... [2] -Mardus (arutelu) 4. detsember 2014, kell 15:07 (EET)
• [3] -Mardus (arutelu) 4. detsember 2014, kell 15:16 (EET)

korraldas kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” raames petitsiooni traditsioonilise perekonna kaitseks

Ma arvan, et kolm viimast sõna tuleks jutumärkides esitada. "kaitseks" peaks jutumärkides olema, sest see oli korraldajate versioon, et midagi kaitsti, mitte objektiivne fakt. Samamoodi tuleks "traditsiooniline perekond" tsitaadina esitada, sest sel väljendil pole selgelt mõistetavat sisu. --Minnekon (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 20:23 (EEST)

Nõus. Ma ei ole veel selle alaosaga tegelema hakanud, aga varsti ma kirjutan selle suuresti ümber. Praegu panen Sinu poolt soovitatud kohtadesse jutumärgid.--Taavik27 (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 20:46 (EEST)

Minu meelest sellest ei piisa, vaid tuleb ümber sõnastada. Jutumärkidest võib siin jääda mulje, et sellega antakse hinnang. Andres (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 21:14 (EEST)

Nende väljendite mainimine on põhjendatud, sest nad on üsna kesksel kohal Kooseluseaduse vastaste argumentides. Kuidas neid üldse oleks võimalik ümber sõnastada, kui väljendite sisu pole üheselt arusaadav? Jutumärgid on ennekõike siiski tsitaadi edasiandmiseks - see, et mõni nii vahel ka hinnangu annab, ei tähenda, et me peaks tsiteerimisest loobuma. --Minnekon (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 23:31 (EEST)

Äkki saaks siis veidi pikemalt tsiteerida? Kui jutumärkides on rohkem kui üks sõna, siis ei mõju hinnangulisena (ja viide kohe järgi). -- Toomas (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 00:24 (EEST)

Jah, seda ma mõtlengi. Tuleb nii pikalt tsiteerida, et oleks arusaadav, et jutumärgid ei ole hinnangu andmiseks. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 11:58 (EEST)

Muutsin 2013. aasta petitsiooni osa. Vastaste osa on mul veel pooleli, aga ehk ajutiselt sünnib?--Taavik27 (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 12:27 (EEST)

---

Kindlasti vääriks käsitlemist kooseluseaduse pikaajalisem mõju: sotsiaaldemokraatide marginaliseerumine, EKRE esiletõus jne. Velirand (arutelu) 17. jaanuar 2022, kell 13:11 (EET)