Arutelu:Jõulud

Allikas: Vikipeedia

Jõulusid ei tasu segi ajada kristliku tähtpäevaga, mida inglise keeles nimetatakse cristmas, saksa keeles weinachten ja vene keeles rozdestvo

Aga kuidas seda kristlikku tähtpäeva eesti keeles nimetatakse?
Minu meelest tuleb nii välja, et Sa väidad, et selle sõnaga tohib tähistada ainult kristluse-eelset tähtpäeva, kristlikku tähtpäeva aga mitte. See on minu meelest põhjendamatu. Andres 20. november 2006, kell 01:40 (UTC)

Kuidas? 8-) Ma ju ütlesin artikli sees. Eesti keeles on selleks kristlikud jõulud loomulikult. :).--Hallsilm 20. november 2006, kell 01:54 (UTC)

Jah, ma ei pannud seda enne tähele. Palun vabandust.
Minu meelest nimetatakse seda tähtpäeva enamasti siiski lihtsalt jõuludeks, mitte kristlikeks jõuludeks. Teine, ametlikum nimertus on Kristuse sündimise püha. Andres 20. november 2006, kell 01:59 (UTC)
Kui tegu on kahe eri tähtpäevaga, siis tuleks erinevus selgemalt välja tuua. Tundub, et tänapäeval enamik eestlasi neid tähtpäevi ei erista, ja eristamiseks ei olegi mingit alust, sest meile ajalooliselt lähemas kombestikus on nad enamasti lahutamatult seotud.
Kust Sa seda võtad, et Jeesus on suvel sündinud? Ma ei taha muidugi väita, et 25. detsember ongi Jeesuse tegelik sünnikuupäev, sest see ei ole kindlalt teada. Andres 20. november 2006, kell 01:59 (UTC)

Ka ei kuulu kristlike jõulude juurde selliste mütoloogiliste olendite nagu jõuluvana ja päkapikud ja jõulusokk mängimine/vastuvõtmine.

Milliste jõulude juurde need kuuluvad? Kas on veel mingid kolmandad jõulud? Andres 20. november 2006, kell 02:03 (UTC)

Kui keegi vabandama peab, siis olen see mina. Trambin ringi nagu elevant portselanipoes ja nikerdan aukartuseta mõistete kallal, millesse peaks pieteeditundega suhtuma. Ott Heinapuul on mõneti õigus. --Hallsilm 20. november 2006, kell 02:03 (UTC)

Ei noh, küllap me kamba peale selle artikli korda teeme. Tähtis ei ole mitte niivõrd pieteeditunne kui teksti vastavus tõele, ammendavus ja erapooletus. Andres 20. november 2006, kell 02:05 (UTC)

Ma ei saa ikkagi jätta neutraalsust vaidlustamata. Peale selle, et suurem osa juttu on esitatud maausuliste seisukohast, on siin ka vaieldavaid kristluse nimel esitatud seisukohti (jõulude ajal ei tohi verivorsti ja kala süüa). Andres 20. november 2006, kell 02:15 (UTC)

Ma võinuks selle osa, mida sa nimetad maausuliste seisukohast kirjutatuna, võtta ka kristliselt saidilt, aga igaks juhuks, et autorlusega mitte pahuksisse minna, võtsin sealt, kust mul luba võtta. Mis autoriõiguste rikkumine!? Selle märgi panemine oli nüüd küll alatu võte. Muutsin artikli tagasi, sest vahepeal oli artikkel millegipärast "saastunud" kummalise sriftiga. Pane sinna tagasi see: neutraalsus vaidlustatud. Vaidlustaks ise, aga ei oska. :)

Palun vabandust! Aga miks see oli alatu võte? See ju tähendas "võimalik autoriõiguste rikkumine". Seda kasutatakse juhul, kui tekst langeb kokku veebis või trükiallikas oleva tekstiga ja kasutusloast ei ole arutelus midagi juttu. Andres 20. november 2006, kell 06:53 (UTC)

Tänapäeval ei eristata enamiku eestlaste poolt neid tähtpäevi lihtsalt sellepärast, et enamik rahvast pole usklikud. Ma arvan, et on tegemist kardinaalselt kahe erineva tähtpäevaga. Kuidas erinevus selgemalt välja tuua, noh, ma pakun et artikkel tuleb jagada kaheks osaks. Ühe pealkirjaks kristlikud jõulud, teise pealkirjaks jõulud. On selline võimalus olemas?

Nojah, mis puutub tänapäeva, siis siin on minu arvates kaks põhjust: enamik inimesi ei ole sisuliselt kristlased ning enamik inimesi ei ole ka maausulised ega kristluse vastased. Mis aga puutub pisut varasemasse aega, siis just kristluse üleüldise leviku tõttu.
Artikli võib kaheks osaks jaotada küll, aga mitte nii, et lihtsalt jõulud ja kristlikud jõulud. Siis peab minu meelest ka esimesel mingi täpsustus ees olema, sest enamik Eesti inimesi minu meelest mõistab jõulusid ühe tervikuna, kuhu muuhulgas kuulub ka verivorsti söömine. Andres 20. november 2006, kell 06:53 (UTC)

Mis jõulude hulka kuuluvad...igal juhul mitte kristlike jõulude hulka. Ühegi kristliku konfessiooni pea ja mulle tuttava kirikuõpetaja kodus ei käi jõuluvana. Sest jõuluvana tegemine pole kristlik komme isegi arvestades selle punakuuelise mehikese väidetavat prototüüpi - miskit pühakut, kes jagas kingitusi.

Kui arvad jõuluvana kuuluvat kristlike jõulude hulka, siis seleta palun, mis on Jeesuse sünnipäeval ja kristlusel laiemalt pistmist põhjapõder Ruudi, põhjanabal/Rouvaneimis elava santa clausi coca-cola punase mehikese ja sussi sisse komme pistvate (germaani?) päkapikkudega? Näiteks veneusulistel, kes minu erapooliku arvamise järele säilitavad kristluse joont rohkem kui protestandid, ei käi jeesuse sünnipäeva ajal jõuluvana ja päkapikkude ametivennad Snegurotshka ja Ded Moroz külas.

Ei, ma ei arvagi, et see käib kristlike jõulude juurde, aga jõulude juurde see ometi (Eestis) käib. Ja ka kirikus täidetakse selliseid jõulukombeid, millel pole kristlikku algupära, näiteks kuuse sissetoomine ja üksteisele kingituste tegemine. Võib-olla tõesti, et eesti vaimulikel jõuluvana ei käi, aga ma ei ole ka kuulnud, et vaimulikud jõuluvana vastu oleksid sõna võtnud (kujutan küll ette, et mõnes radikaalsemas koguduses võib see nii olla). Andres 20. november 2006, kell 06:53 (UTC)

Kust võtan, et Jeesus sündis suvel? Osa teolooge paigutab Jeesuse sünni 20. maile, kõrvutades piiblit ja rooma kroonikaid. Jeesuse sünniajaga on üldse segased lood jah. Arvestades roomlaste poolt korraldatud rahvaloendust, mis on ka Piiblis ära märgitud, võis Jeesus sündida üldse enne oma sündimist...mm...aga see, et Jeesuse sünnipäeva tähistatakse jõulude ajal, see on ristikiriku poolt nii seatud, kurjad keeled räägivad, et rooma saturnaalide tähtsuse kahandamiseks. Palju võeti kristlaste poolt rooma mütoloogiast üle tollal, näiteks olla inglite kujud saanud tiivad võidujumalannalt Nikelt ja Apolloni kujusid kasutati Jeesuse kujudena.

Nojah, Jeesuse sünnipäeva hakati tähistama Invictus Soli ja Mithrase sünnipäeval (ühtlasi saturnaalide viimane päev) siis, kui kristlus sai riigiusuks (nii oli lihtsam toda püha ära kaotada). Samas aga pidasid mõned kirikuisad seda päeva muudel (mitte pragmaatilistel ega ka mitte ajaloolistel) kaalutlustel juba varem Jeesuse sünnipäevaks.
Jah, ajalooline Jeesus pidi sündima mitu aastat enne praeguse kristliku ajaarvamise algust. Sünnikuupäeva kohta on küll arvamusi, kuid midagi kindlat pole teada. Andres 20. november 2006, kell 06:53 (UTC)

Ja verivorsti ei tohi süüa, võta piibel ja loe. :) --Hallsilm 20. november 2006, kell 02:38 (UTC)

Vanas Testamendis muidugi keelatakse vere söömine ära, kuid kiriku pärimuses ja enamiku kristlaste tõlgenduse järgi ka Uues Testamendis on see keeld tühistatud. Enamik kristlasi ei pea sellest keelust kinni. Küll aga on keelatud ebajumalatele ohverdatud toidu söömine; tänapäeva Eestis aga on sellega vähe kokkupuudet ning nähtavasti pole kristlased sellest teadlikud. Võib-olla ei ole see keeld ka absoluutne. Andres 20. november 2006, kell 07:15 (UTC)

Eestikeelses pruugis ei ole tava eristada "jõulusid" ja "kristlikke jõulusid". Jõulud on pigem ikka üks püha, mis on ajaloos eri rahvaste juures külge võtnud erinevaid tähendusi ja kombeid. Minu arvates entsüklopeedia peaks kirjeldama seda, kuidas asjad on, mitte seda, kuidas nad kellegi meelest peaks olema. Praeguse artikli pealkirjana oleks õigem "Maarahva jõulud" vms. Aga jõulusid peavad ka sakslased, brasiillased ja austraallased (jah, eesti keeles öeldakse nii, mitte et sakslastel on weihnachten); paljud neist on kristlased, mõned söövad verivorsti ja väga paljudel käib jõuluvana ja kui see nii on, siis tuleb seda kirjeldada ja ei ole meie asi neile nina peale hõõruda, et tegelikult ei tohiks nad seda teha. -- 88.196.107.42 20. november 2006, kell 04:23 (UTC)

Jah, leian ka nii. Kristlike kultuurimõjudega maades enamik inimesi ei vastanda kristlikke ja mittekristlikke jõule. Arvan siiski, et tuleb vahet teha kristliku tähendusega rituaalide, omausulise tähendusega rituaalide ja muude jõulukommete vahel. Samuti tuleks minu arvates ära märkida olukord, kus kristlaste praktika läheb kiriku või pastorite seisukohast lahku. Andres 20. november 2006, kell 07:15 (UTC)

Eestikeelses pruugis on küll tava eristada jõulusid kristlikest jõuludest. Jah, jõulud on püha, mis on ajaloos eri rahvaste juures külge võtnud erinevaid tähendusi ja kombeid. Entsüklopeedia peab kirjutama, kuidas asjad on mitte kuidas nad kellegi meelest peaksid olema. Praeguse artikli pealkirjaks on eestikeelne sõna "jõulud" ja see tähistab eestlaste ehk maarahva jõule ehk jõule. Sakslased peavad kristlikke jõule ehk veinahchte ehk Kristuse sündimise päeva. Kui mingis peres on jõulutraditsiooniks verivorsti* söömine ning jõuluvana vastuvõtt*, siis tegemist ei ole kristlike jõuludega ja kui see nii on, siis tuleb seda kirjeldada ja öelda. Ja meie asi ole neile vastu tulla ja öelda, alasti kunn on tegelikult riides, et peate kristlisi jõule. Meie kohus on öelda, kuidas asjad on.

  • Piiblis on öeldud, et verest tehtud toitu ei tohi süüa, eriti imelik oleks seda teha Kristuse sünnipäeval, kes vist selle kombe hukka mõistis, eks?
    • Jeesuse sündimise päevaga ehk kristliste jõuludega pole midagi pistmist mingi coca-cola poolt väljamõeldud punase kuuega mehikesel, kes vupsab korstna kaudu sisse ja välja. Täpselt samuti pole Jeesusel mingit pistmist päkapikkudega. --Hallsilm 20. november 2006, kell 07:03 (UTC)
Igatahes me tõlgime Weihnachten mitte "kristlikud jõulud", vaid lihtsalt "jõulud". Sõna "jõulud" tähendus hõlmab eesti keeles kindlasti ka kristlikud jõulud. Väljend "kristlikud jõulud" on üldse vähekasutatav. Öelda, et see sõna iseenesest ei tähenda kristlikke jõulusid, on minu meelest küll alusetu.
Ka verivorsti söömise kuulutamine kristluse poolt keelatuks on minu meelest alusetu. See on keelatud ainult mõningatel kristlikel kogudustel, näiteks adventistidel. Samuti ei tee mittekristliku algupäraga kommete (näiteks kas või vastastikku kingituste tegemine) täitmine minu meelest jõulusid mittekristlikuks. Jõuluvana ja päkapikkude puhul võib küll olla kristluse õpetusega vastuolu, aga eks kirik tea paremini. Andres 20. november 2006, kell 07:27 (UTC)

Võtsin neutraalsuse vaidlustuse maha, sest näen, et vahepeal on püütud muuta teksti erapooletumaks.

Rooma keiser Aurelianuse dekreediga hakati aastast 274 Kristuse sündimist tähistama 25. detsembril, mis langes mitmete eelkristlike usundite traditsioonilisse talvepühade aega.

See ei pea paika, võtsin selle välja. Aurelianus püüdis küll teha kõigile kohustuseks ühtset jumalat, kelle sünnipäeva hakati riiklikult tähistama 25. detsembril. Aga Kristuse sündimise pühaga sellel otsest seost ei ole. Nii et mingi tõetera selles on, kuid sellisel kujul ei saa seda sisse jätta. Andres 20. november 2006, kell 07:15 (UTC)

Ja palun mitte välja rookida jõulu-teemast jõulukombestikku: jõulude ajal siiamaani laialdaselt tehtavaid loitse (mis muidugi pole kristlikud) - tina valamine õnneks jne. Keegi siin suutis üllitada teksti vahepeal: jõulud eesti rahvakalendris, aga nagu muuseas on sellised tähtsad asjad nagu õnnevalamine...välja jäetud.

)--Hallsilm 20. november 2006, kell 07:32 (UTC)
Võib-olla olid need kogemata välja jäänud või Sa ei leidnud neid üles. Oleksid ju võinud taastada need osad, mis Sulle tundusid hädavajalikud. Nüüd aga on püüd erapooletumaks muuta tühja läinud. Andres 20. november 2006, kell 07:45 (UTC)

Algus, mis minu meelest oli erapooletum, oli niisugune:

Jõulud on püha, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise ja kristlik Jeesuse sündimise tähistamise kombestik.

Jeesuse täpne sünnipäev on teadmata, mõnede teoloogide arvates võis see olla 20. mail.

Kristuse sündimise püha on ristiinimese jaoks perepüha, heategevuse, rõõmu ja rahu aeg, tähistatakse messiase Jeesus Kristuse sünnipäeva. Soovitav on käia kirikus, ligimeste haudadel ja olla vaikselt pereringis.

Jõulukombestikku on mõnedes maades sulanud mitmed mittekristliku algupäraga või kiriku poolt ametlikult tunnustamata kombed - kinke toov jõuluvana, päkapikud jms.

==Jõulud eesti rahvakalendris==

Eesti rahvakalendris oli jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna 'jõul' on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. Talistepüha oli levinum nimetus Lõuna-Eestis.

Et pärast viimaseid muudatusi on tekst tagasi pööratud, panen neutraalsuse vaidlustuse tagasi. Andres 20. november 2006, kell 07:45 (UTC)

Kui Sul on luba mingit allikat kasutada, siis palun märgi see teksti lõpus kasutatud allikana või vähemalt pane see arutelulehele kirja. Andres 20. november 2006, kell 07:47 (UTC)


Kas jõuludeks võib nimetada ka germaani rahvaste kristluse-eeleset püha? Andres 20. november 2006, kell 08:16 (UTC)

Mulle tundub, et siinne arutelu on mõnevõrra formaalne (see kipub olema kahjuks kogu selle võrguväljaande viga). Kui soovite erapooletut teadusartiklit, eristage sisu ja terminid. Terminite etymoloogia andke eraldi. Jõulude puhul on eristatavad laias laastus kolm erinevat pyha: 1. talvise pööripyha/aastavahetuse pyha 2. Jeesuse synnipäev 3. kaasaegsed ilmalikud jõulud.

Mõistagi ei saa Jeesuse synnipäeva puhul mööda minna faktist, et tolle isiku tegelik synniaaasta- ja kuupäev on teadmata. Kyll on aga teada rida kuupäevi, mil selle isiku synnipäeva on tähistatud. ENE 1989 (jõulud) põhjal paigutas ristiusu kirik J. synnipäeva 25. detsembrile 4. sajandil. Viimasel aastakümnel peaks olema ilmunud mitmeid raamatuid, mis tutvustavad ajalooallikate põhjal J. synnipäeva nihutamist pööriajale.

Jah, seda, mida Sa ütled, peaks tegema küll, üldse nõuab artikkel veel väga palju tööd. Meil on vähe tegijaid, mistõttu asjad paranevad aeglaselt. Palun löö kampa! Ka ühe intelligentse isiku juurdetulemine parandaks Vikipeedia üldist kvaliteeti märgatavalt. Andres 20. november 2006, kell 08:25 (UTC)
Mul on mõte teha nii: pärast üldist sissejuhatust, kus selgitakse jõulude erinevaid kihistusi, rääkida germaanlaste jõuludest, kristlikest jõuludest üldse, uutest ilmalikest jõulukommetest, Eesti vanast rahvakombestikust ning jõulude tähistamisest tänapäeva Eestis.

Kas alajaotus "Uusaastakombestik" üldse kuulub selle teema alla? Alajaotus algab 24. detsembriga. kas peaks jurru olema 31. detsembrist? Andres 20. november 2006, kell 15:16 (UTC)


Rahvakombestiku juures on see probleem, et ei ole täpsustatud, mis aja (ja mis koha) kombestikust on jutt. Samuti on ilmne, et kõik kristlusega seotu on rahvakombestikust välja jäetud. Andres 20. november 2006, kell 15:16 (UTC)


Miks sa soovid rääkida germaanlaste jõuludest? See sõnastus ei sobi: Eesti vana rahvakombestik, sest me peaks antud juhul rääkima ka näiteks rannarootslaste omast. Selle asemel oleks mõistlikum kasutada lihtsalt: jõulukombed. Millegipärast tundub mulle, et sa püüad kinnistada mõistet "jõulud" kristlikuna. See oleks vale, sest jõulukommetele haagiti kristlikud traditsioonid külge, mitte vastupidi ning enamus tänapäeval kasutatavatest kommetest on hoopis maausuga seotud. Uue aasta vastuvõtmisega seotud traditsioonid ei kuulu jõulude alla. Minu variandis oli täpsustatud, mis aja ja koha kombestikust on jutt. Kõik kristlusega seotu tulebki jõuludest välja jätta ning paigutada kristlike jõulude alla. --Hallsilm 20. november 2006, kell 22:48 (UTC)

Soovin rääkida germaanlaste (täpsemalt muinasgermaanlaste) jõuludest sellepärast, et ka nende talvisepööripäeva pühi (hjul, jul) on minu meelest eesti keeles kohane nimetada jõuludeks.
Ma ei saa sellest rannarootslaste argumendist hästi aru. Miks mitte ka sellest rääkida? Muidugi võiks eestlaste rahvakombestikust ka eraldi rääkida. Sõna "eesti" võib ju tähendada ka "eestlaste", aga kui kahemõttelisus häirib, võib täpsustada.
Ei, ma ei püüa kinnistada jõulukombeid kristlikena. Lihtsalt meile on Eesti jõulukombed teada sellest ajat, kui kristlus oli juba eestlaste seas levinud. Muidugi võime jõulukommetes eristada mittekristlikke ja kristlikke (ma ei mõtle seda halvustana) kihistusi. Muidugi on jõulukombed iseenesest vanemad kui kristlik kihistus neis, mõned mittekristliku päritoluga jõulukombed on nähtavasti ka uuemad. Arvan, et ka sõltumata kristluse mõjust on jõulukombed aja jooksul muutunud.
Olen nõus, et uusaastakombed ei kuulu jõulukommete alla. Neist tuleks rääkida eraldi artiklis. Aga sellega ma ei ei ole nõus, et kristlikud jõulud ei kuulu jõulude alla ning neist tuleb sellepärast eraldi (artiklis) rääkida.
Kas rahvakombestikust rääkides tuleb kristlikud ja mittekristlikud komponendid lahutada, selles ma pole kindel, aga ma ei ole põhimõtteliselt selle vastu. Andres 20. november 2006, kell 23:10 (UTC)

Kui alapealkiri on "eestlaste jõulud", siis tuleks käsitleda ka eestlaste kristlikke ja uuemaid välismõjulisi jõulukombeid. Andres 20. november 2006, kell 23:19 (UTC)

Kui on kristlik, siis on kristlik. Mingi kohaliku traditsiooni (kallistame puud, raputame tuhka pähe, teeme ananassist kujukesi, lõhume kõik vanad nõud,jne mingi hüve saamiseks) liitmine jõulule muudab selle mittekristlikuks. Pole olemas eestlaste kristlikke jõule, ega neegrite kristlikke jõule. Jõul on raffusvaheline nähtus, nagu sa ka ennist ütlesid. Sellest tuleb ja saab eristada jõule, mida tähistasid eestlased - eestlaste jõulud.

Algusosasse sai lisatud märge traditsioonide kohta, millest koosnevad jõulud. Mitte ainult maausuline ja kristlik vaid ka tänapäeva sussipäkapikkude/punakuueliste jõuluvanade kombestik on jõuludes. Kes tahab väita, et ei ole, on kas ideoloog või pime. Jõuludes on praegu suur osa jõuluvanade/päkapikkude/põhjapõtrade new age-l. Ma ütleks isegi, et enamus jõulukombestikust koosneb keskmises eesti peres sellest, eriti neis kus on väikesed lapsed. --Hallsilm 3. detsember 2006, kell 10:37 (UTC)

Minu meelest on väide, et kristlikud jõulud välistavad mis tahes mittekristlikku kombestiku, põhjendamatu. See on nagu kristlastele väljastpoolt ettekirjutamine, mida nad peavad tegema, et olla kristlased. Muide, mina tean ka ühte kirikuõpetaja peret, kus käivad päkapikud.
Jõuluvanadel, päkapikkudel ja põhjapõtradel pole minu meelest New Age'iga mingit pistmist. Andres 3. detsember 2006, kell 20:00 (UTC)


Võta, loe ja tutvu. Ei ole mina seda välja mõelnud kristlaste kiusamiseks. Nad ise rooskavad ennast. http://www.postimees.ee/041206/lisad/euro/232318.php?r=

--Hallsilm 4. detsember 2006, kell 13:01 (UTC)

Nojah, aga kristlastel ei ole selles asjas ühist ja siduvat seisukohta. Andres 4. detsember 2006, kell 14:15 (UTC)

Uus katsetus selgust saada[muuda lähteteksti]

Huvitav on fakt, et jõulud ei ole tegelikult kristlikud pühad, kuulsaimad tähtpäevad maailmas ning peetavad kui kristlikud. Tegelikud on jõuludel vägagi paganlik ajalugu. Nimelt, hilis-Rooma valguse taastulekut märkivat Võimatu Päikese (Sol invictus) sünnipäeva, 25. detsembrit hakati Roomas ristiusu Lunastaja sünnipühana tähistama 4. sajandi keskpaiku ja kinnistati selleks lõplikult Konstantinoopoli kontsiilis 381. aastal. 6. jaanuar, kolmekuningapäev (kolme Kristuslast kummardama tulnud Hommikumaa targa mälestuseks), jäi jõulutsükli lõpupäevaks. Saksa keeleruumis, kustkaudu jõulud ristiusu tähtsa pühana Eestisse jõudsid, said nad Kristuse sünnipühana kinnituse alles Mainzi sinodil aastal 813, kuid muutusid sellena tõeliseks rahvapühaks usutavasti alles 14. sajandil. Kristuse sünd kui ristiusu lähtehetk võeti ka usupühadele tugineva kirikuaasta aluseks sel moel, et kirikuaasta alguseks loeti 1. advendipühapäeva, s.o neljas pühapäev enne jõule. Üldse algab jõulupühade tsükkel kiriklikult nelja Kristuse tulekut kuulutava advendipühapäevaga enne jõule ja lõpeb Kristuse ilmumise ehk kolmekuningapäevaga 6. jaanuaril.

Jõulupühi on kolm. Esimene jõulupüha on 25. detsember, Kristuse sünnipäev. Seda pühitseti esimest korda Roomas 354. aastal (varem tehti seda 6. jaanuaril). Jõulukombestikus on jõululaupäev, 24. detsember, isegi olulisem, sündis ju Jeesuslaps ööl vastu 25. detsembrit. Ristiusueelsel ajal, veel enne Kristuse sündi, tähendasid jõulud Põhjala rahvaste talviseid pööripäevapühi. Lõuna- Eestis on tänapäevani kasutusel nimetus talsipühad ehk talvistepühad (suve kättejõudmist pühitseti vastavalt suvistepühadega). Eesti jõulukombestik on tänu nendele muistsetele talve- ja pööripäevapühadele väga rikkalik, sisaldades igivanu, enam kui tuhat aastat tagasi kujunenud uskumusi ja kombeid. Jõulude tähistamisse on aastasadadega tulnud muutusi, uusi tähendusi. Tänapäevalgi on mõne viimase aastaga teistelt rahvastelt kultuurilaenuna uut meie jõuluveetmisse üle tulnud.

Kirjutas nö öelda uue alguse, kas nii kõlbaks?

Kasutasin A. Viirese raamatut "Meie jõulude lugu" 2002 ja Hiiemäe "Rahvakalendri tähtpäevi" --Mona 4. detsember 2006, kell 13:19 (UTC)

Päris sellist algust ei tahaks. Ma püüan ise kirjutada, aga püüan Sinu kirjutatut ära kasutada. Andres 4. detsember 2006, kell 16:35 (UTC)

Panin algusesse tagasi, et tähistatakse alates 25. kuupäevast, aga 21. on ka õige (mittekristlike jõulude kohta). Sõnastus tuleb paremini läbi mõelda. Andres 23. detsember 2007, kell 16:41 (UTC)

Omaette teema on "Jõulud nõukogude ajal". Xerxes 30. november 2008, kell 18:06 (UTC)


sündmus omaette[muuda lähteteksti]

Ortodokssed kristlased erinevalt nimekristlastest ei tähista jõule kui nähtust vaid kui sündmust. - Mida see tähendab?--WooteleF 25. detsember 2008, kell 09:01 (UTC)

Jõulud tähistavad õigeuskliku jaoks eelkõige Jeesuse sündi
seega mitte talvine pööripäev vaid ühe inimese sünd
 ??? suwa 25. detsember 2008, kell 12:37 (UTC)

interwiki vaste[muuda lähteteksti]

  • arhailise jõulude vaste võiks inglise keeles olla Yule
  • siis on veel talvine pööripäev
  • kristliku tähtpäeva vaste on christmas

suwa 25. detsember 2008, kell 12:44 (UTC)


Mulle tundub, et selles artiklis on püütud kristlike jõulude tähtsust vähendada, selle pärast panin neutraalsuse vaidlustuse. Andres 28. detsember 2008, kell 12:12 (UTC)


Peamine viga oli alapeatükkideks jagamises - oli eristatud eestlaste jõule ja kristlikke jõule. Veel pooleteist sajandi eest näidati Lõuna-Eestis leerilastele suure imetükina ühe mehe hauda, kes ei olevat uskunud Jumalasse.

Palju on juttu vormist, vähem sisust. Vorm võib aga igas külas ja linnas olla erinev.

Paganlikest jõuludest tuleks küll eraldi rääkida. Eesti osas puudutab see nii muistseid jõule, millest küll vist suurt midagi teada ei ole, kui ka tänapäeva maausuliste jõule. Andres 10. aprill 2009, kell 07:38 (UTC)

Kristuse sündimise püha on ristiinimese jaoks perepüha, heategevuse, rõõmu ja rahu aeg, tähistatakse messiase Jeesus Kristuse sünnipäeva. Soovitav on käia kirikus, ligimeste haudadel ja olla vaikselt pereringis. Uuemas kristlusemõjulises rahvakalendris on jõuluaja lõpuks kolmekuningapäev (6. jaanuar). Kristlased on jõuludesse suhtunud mitmeti. Veel 200 aastat tagasi ei pidanud puritaanid jõule kuna pidasid seda liialt paganlikuks pühaks, mida see ka alati olnud on: talvine pööripäeva püha. Seetõttu oli jõulude pidamine ka keelatud näiteks Inglismaal 17 sajandi paiku. Jõulude sidumine Kristuse sünniga on ajaloos suhteliselt hiljutine nähtus. Näiteks USA-s kuulutati jõulud ametlikult pühaks alles aastal 1870.

Välja võetud. Andres 10. aprill 2009, kell 05:35 (UTC)

Kas tekst on võetud kirikukäsiraamatust sõna-sõnalt? Andres 10. aprill 2009, kell 05:36 (UTC)

Jõulude pidamisest nõukogude okupatsiooni ajal oleks vaja eraldi lõiku. Isegi sõna 'jõulud' oli samahästi kui keelatud tollases kirjasõnas, raadios ja teles. Amherst99 20. juuni 2009, kell 21:46 (UTC)

Jah. Andres 21. juuni 2009, kell 05:38 (UTC)

Minu meelest on ülestõusmispühad kõigis kirikutes suurim püha. Andres 26. detsember 2009, kell 20:42 (UTC)-


Keegi pani välislingid kristlike jõulude asemel paganlike jõulude peale. Mina ei tea, mis teha. Pole ju õigeid välislinke, kui teistes vikides need asjad lahus hoitakse. Andres 29. oktoober 2010, kell 21:35 (EEST)

Oot, neid kohti on ju varemgi olnud, kus yhe keele terminile vastab teises kaks. Kas neid siis kahele ei anna suunata? - Yks võimalus on muidugi teha kristlikest ja paganlikest jõuludest veel eraldi artiklid ka, aga siis ei lõpe iial näägutamine, kumb on teisene ja kumb põhitähendus. - Või siis teha kolmetine struktuur: Eesti jõulud=Yule, Kristlikud jõulud=Christmas ja Jõulud=ei midagi. Kah tobe. --Oop 30. oktoober 2010, kell 00:03 (EEST)

Ei saa teha kahte vikilinki. Ja "Eesti jõulud" ja "Kristlikud jõulud" on mõlemad kunstlikud pealkirjad. On võimalik teha artikkel "Kristuse sündimise püha" või midagi sellist. Andres 30. oktoober 2010, kell 09:29 (EEST)
Olen yldiselt pyydnud teiste tegemistesse võimalikult vähe sekkuda. Nyyd tyhistasin esimest korda yhe kasutaja muudatuse. Mul on ysna ykskõik, kas keegi on juut, setu, kristlane või maausuline, aga kui ta mitte ei vaidle teistega asju läbi, vaid kukub anonyymselt loosungitega vehkides teiste tööd aknast välja loopima, on ta minu arvates teeninud ära nii bänni kui ka korraliku keretäie. Kui siin veel niisugusi muutmisi ette tuleb, teen ettepaneku artikkel kirjutuskaitse alla võtta. --Oop 30. oktoober 2010, kell 00:10 (EEST)
Nüüd on jälle teised vikilingid pandud. Andres 31. oktoober 2010, kell 10:51 (EET)
Nii, kuidas see kirjutuskaitse protseduur meil nyyd käibki? Alustuseks piisab vist anonyymide keelamisestki. --Oop 31. oktoober 2010, kell 16:46 (EET)
Nupu "Näita ajalugu" all on peidus kaitsmise nupp. Andres 31. oktoober 2010, kell 17:50 (EET)

Kristlastest degenerandid, ärge arvakegi, et teil õnnestub vägisi siin wikis jõulude õige tähendus ära reostada ja oma ilast propagandat lõputult jätkata. Kohe, kui kirjutuskaitse on maas, muudame lingid "christmassilt" tagasi jõulude peale ja kavatseme selle nii ka hoida. Minge uluge oma kirikutes, miks te peate siin seda möga ajama?

Palun loe Vikipeedia põhimõtteid. Vikipeedias püütakse kirjutada objektiivselt, neutraalselt ja kõikidest olulistest vaatepunktidest lähtuvalt. Adeliine 14. november 2010, kell 21:29 (EET)
Täielik demagoogitsemine. Objektiivne oleks asi siis, kui välislingid viitaksid jõuludele, mingi kildkond siin aga üritab vägisi viidata kristlaste tähtpäevale. Ja siis jätkub veel häbematust rääkida midagi "neutraalsusest" ja "kõikidest vaatepunktidest". Tegelikult ei pane see eriti imestama - kristlikud misjonärid, paavstid jm ristiusku usuhullud on läbi ajaloo silma paistnud erilise valelikkuse ja oma eesmärkide nimel kõigelubavusega. Väike silmakirjatsemine kuskil wikis on ju täitsa asja eest plusspunktide teenimisel igavese õnduse jaoks. Eks ole? Aga seejuures võiks natuke mõtestada, et kas tasub ikka kristlike müütide ja propaganda nimel sülitada oma rahva ja tema ajaloo peale, varastades eesti vanad pühadenimed.
Vikipeedia ei otsusta, mis on hea või halb, õige või vale, vaid refereerib allikaid, mis võivad pidada midagi õigeks või valeks. Kui kristlaste püha nimi on samuti "jõulud", siis me peame ka seda selle märksõna all kajastama, eriti kui kristlikud ja rahvapärimuslikud kombed on põimunud. Adeliine 14. november 2010, kell 22:12 (EET)
veendunud maausulisena ytlen täie teadmisega, et ka Eesti luterlastel ja muudel kristlastel on õigus omaenda traditsioonile, sh õigus kasutada oma kirikukalendrites selliseid sõnu, nagu nad kohaseks peavad. yldiselt viitavad nad jõuludele kui Kristuse syndimise pyhale, nende kalendri järgi langeb see pyha tavaliselt talvise pööripäeva lähedusse. ma ei mäleta, et ma oleks näinud autoriteetset kirjalikku allikat, mis väidaks, et kristlased on jõulude nimetuse "ära varastanud". kui säärane leida, siis võib seda artiklis viidata ja kajastada yhe seisukohana, kui see tõesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumile vastama peaks.
oluliste vaidluste kohta on Vikipeedias eraldi artikleidki. artiklis, mis räägib jõulude kui väga mitmetes traditsioonis yle maailma tuntud pyhast, pole tingimata vaja rääkida nimevaidlusest yhe keele kõnelejate väikeste ryhmade vahel. (kuigi: kas vaidlusel on praegu yldse teine osapool? kas luteri kirik on asja kohta midagi arvanud?)
aga praegune toimetamissõda on minu meelest Vikipeedias kohatu.
kui mõne toimetamissõja osapoole arvates oleks maausu asja tarvis Eesti yhiskonnas edendada, võin pigem soovitada mõne Maavalla Koja liikmeskojaga yhinemist – meil kuluvad lisajõud ikka ära. Maavalla Koja kaudu oleks võimalik välja anda puhtalt maausuliste seisukohast lähtuvaid kirjutisi. kuid ristiusu halvustamine – ja selle moodi paistavad mulle kyll mõned seisukohad sellel arutelulehel – on nii või teisiti halb stiil. see ei tee minu meelest kellelegi au, vaid pigem jätab halvustajast halva mulje. lisaks võib halvasti mõjuda neile, kellega halvustaja ennast seostada soovib. Ohpuu 15. november 2010, kell 11:40 (EET)
Kui see "nimevargus" tundub kellelegi vale ja ebaõiglane, siis pöördugu kiriku poole ja nõudku, et nad Jeesuse sünnipäeva kuidagi teistmoodi nimetama hakkaksid. Kui vastav diskussioon pälvib laiemat kajastust, siis mainitakse seda kindlasti ka siin artiklis. Loodame, et skandinaavlased ei hakka eestlasi ja soomlasi oma vana pühadenime varguses süüdistama... -- 88.196.54.134 14. november 2010, kell 22:34 (EET)

Miks just 25. detsember?[muuda lähteteksti]

Algul ei pööratudki tähelepanu sellele, millal Jeesus Kristus sündis, aga hiljem pakuti küll 28. märtsi, siis aprilli, maid, isegi novembrit. Jeesuse sünni -ja ka ristimispäevaks pakuti ka 6. jaanuari. Sel päeval olevat sündinud Kaana ime ja ka kolm kuningat Jeesust kummardanud.

Piibellikku põhjust sünnipäeva pidada ei olnud ja et see oli vaid paganlik komme, siis enne neljandat sajandit seda ei peetud.

Vanade pärimuste järgi loodi maailm 25. märtsil, selsamal päeval jäi Maarja lapseootele ning üheksa kuud hiljem ongi 25. detsember. 24. detsembrit peeti Aadama ja Eeva sünnipäevaks. Esimese Aadama kaudu tuli surm, järgmisel päeval sündinud Kristuse ehk teise Aadama kaudu igavene elu.

Üldise arvamuse järgi valiti 25. detsember selleks, et see oleks samal ajal paganlike pidustustega, mida peeti talvise pööripäeva järel «päikese taassünni» puhul. Natale solis invicti (võitmatu päikese sünni) pühad seadis Rooma riigis 274. aastal sisse keiser Aurelianus.

Kristlased kristlikustasid selle püha. Kristuse kui maailma valguse sünd tehti analoogseks päikese taassünniga, et kristlus oleks paganlusest pöördunutele kergemini vastuvõetav.

Aastal 353 andis Rooma piiskop korralduse tähistada Jeesuse sündi 25. detsembril ja kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Varjamatu paganlik element jõulupühades oli sageli esile kutsunud äärmuslike protestantide kriitika, kuid nende uskumused ei mõjutanud tegelikult seda püha enne kui 17. sajandi keskel tulid võimule puritaanid. Jõulud sattusid rünnaku alla kui "vanade paganate pidupäev nende jumala Saturni auks" ja jõululaulud keelati. Lõpuks kuulutati 25. detsember aastal 1644 paastupäevaks. Uut korda kehtestas armee, mis veetis suure osa oma ajast kiskudes ustelt maha sinna pidutsevate "paganate" poolt kinnitatud rohelisi oksi."

"Šotimaal kehtestati keeldu suure agarusega. See jõuludevastane hoiak levis puritaanide territooriumile Ameerikas. Kirik kehtestas 1690. aastatel Bostonis spetsiaalse jõuluteenistuste korra, kuid paljud tsiviilvõimu esindajad vastustasid tugevalt seda sammu. Ja alles 150 aastat hiljem sai jõuludest Ameerika Ühendriikides esmakordselt ametlik püha. See toimus 1836 Alabamas" (lk 418-419).

"Millised kaalutlused viisid kirikuvõimud jõulupühade kehtestamiseni? Selle uuenduse motiive selgitab erakordse avameelsusega üks Süüria autor, kes on ka ise kristlane. Ta ütleb meile: "Põhjus, miks kirikuisad viisid 6. jaanuari pühitsemise üle 25. detsembrile, oli järgmine. Paganatel oli komme pühitseda samal 25. detsembril Päikese sünnipäeva, mil nad süütasid püha puhul tuled. Nendest pidustustest ja pühadest võtsid osa ka kristlased. Niisiis, kui [katoliku] kiriku doktorid nägid, et kristlastele see püha meeldis, pidasid nad nõu ja otsustasid, et tõelist sünnipäeva tuleks tähistada sellel päeval ja kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Vastavalt sellele traditsioonile on säilinud tava põletada küünlaid kuni 6. jaanuarini.""

"Jõulude paganlikele juurtele vihjab selgelt või isegi tunnistab avalikult Augustinus kui ta kannustab oma vendi Kristuses pidama seda päeva mitte paganate kombel päikese auks, vaid Tema auks, kes lõi päikese. Sarnasel kombel lükkas [paavst] Leo Suur ümber laialt levinud uskumuse nagu oleks jõulupühad sisse seatud uue päikese sünni auks ja mitte Kristuse sünni puhul."

"Seega ilmneb, et kristlik [katoliiklik] kirik valis oma asutaja sünnipäeva tähistamiseks 25. detsembri, et muuta paganate päikesekummardamine Tema kummardamiseks, keda nimetati Õigluse Päikeseks" (1993, lk 358-359). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 62.65.40.195 (arutelukaastöö) .-


Eraldi artikkel võib olla kristlikust pühast, mida tähistatakse 25. novembril ja mille nimi on luterlikus kalendris Kristuse sündimispüha ehk 1. jõulupüha, katoliku kalendris jõulupüha ehk Kristuse sünnipäev ning õigeusu kirikus 1. Jõulupüha ehk Kristuse sündimise püha. Andres 15. detsember 2010, kell 22:19 (EET)

Ettepanek artikkel Jõulud kustutada, sest sealsed teemad on põhajlikumalt lahti kirjutatud kahes uues, eraldi artiklis "Jõulupühad" ja "kristlikud jõulud ehk Kristuse sündimise püha"
Leian, et see ei ole hea mõte, sest otsitakse ikkagi eeskätt märksõna "jõulud". Andres 19. detsember 2010, kell 21:05 (EET)

Meil on siis nüüd redigeerimissõda. Et ma ise olen selles osaline, siis palun, teised, lahendage see ära. Andres 27. aprill 2011, kell 20:48 (EEST)

Jälle sama lugu. Palun tulge appi. Andres 13. august 2011, kell 20:33 (EEST)


See siin on kogu eestikeelse Vikipeedia yks populaarsemaid artikleid. Kurb, et ta aastaid juba niisuguses seisus on. Mis oleks, kui kirjutaks ta uuresti korralikult läbi koos paari sidusartikliga ning paneks permanentse kaitse alla? Redigeerimissõda kipuvad siin pidama ikkagi anonyymid (kellest mõnd on mul kardetavasti kaheldav au isiklikult tunda), saaks sellest jamast lõpuks ometi lahti. --Oop 23. september 2011, kell 00:11 (EEST)

permanentne kaitse võiks olla mõistlik. yks redigeerimissõda vähem, millel silma peal hoida. aga enne võiks tõesti parandada, kirjutada enam-vähem rahvusvahelisel taustal asja sisu ymber ja yle. eesti ja maarahva traditsioon on vaid osa rahvusvahelistest jõulukommetest. Ohpuu 23. september 2011, kell 09:39 (EEST)
ja samuti on ristiusu kombed ainult osa jõulude tähistamisest ja pyha ajaloost isegi Õhtumaades. Ohpuu 23. september 2011, kell 09:40 (EEST)
Ilmselt võiks olla eraldi artiklid Jõulud (pyha kui niisugune eri traditsioonides; äkki peaks tõesti linkima nii Christmase kui ka Yule'i peale?), Kristlikud jõulud (jõulupyha kristlikes kirikutes), Kristuse sünnipäev (eri kuupäevad, traditsioonid ja argumendid) ning Jõulud eesti rahvatraditsioonis või Jõulud eesti tavandis või Eesti jõulukombed ("rahvausundis" ei sobi, sest kõik kombed ei ole tingimata usundiga seotud). Võib-olla veel midagi, näiteks Jõulud Skandinaavia rahvausundis, Jõulud uuspaganluses vms, kui tarvidus tekib ja koguneb piisavalt materjali. --Oop 23. september 2011, kell 10:49 (EEST)

Kirjutada võiksid need, kel vastavateemaline haridus. Noh näiteks kristluse osa võiks mõni kirikuõpetaja kokku panna, mittekristliku osa rahvakultuuri õppinu :). Hallsilm.

Sa pole Wikipedia tööpõhimõttest just liiga hästi aru saanud. Selle jaoks oli Google'i Knol. :) --Oop 24. detsember 2011, kell 22:12 (EET)
Jah, wikipedias on erilise au sees maniakaalsed grafomaanid, kes arvavad, et teavad kõgist maailma asjadest kõike. Sellised on vähemalt Eesti wikipedias adminnideks ja nad otsivad pidevalt endale samasuguseid kambajõmme, kellega koos artikleid nässu keerata. Seni, kuni süsteem ei muutu, ei ei saa wikipediast ka tõsiselt võetavat entsüklopeediat. Tüüpiline kurb näide on käesolev artikkel jõuludest.
Palun siiski kirjutada asjast, lihtsalt kellegi kirumine ilma vigade mainimiseta ei aita jõuda lahenduseni. Valju 26. detsember 2011, kell 17:13 (EET)

Viimatine parandaja ei teadnud, et "ajastaeg" võiks tähendada aastat, aga ei viitsinud ka nii palju mõelda, et märgata: aastavahetus ei ole aastaajavahetus. --Oop (arutelu) 19. detsember 2012, kell 21:32 (EET)

Igastahes anonüümse isiku poolt tehtud trükivea parandus tundub olema täiesti õige -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 21:42 (EET)
Oop tahtis vist öelda, et see ei ole trükiviga. Adeliine 19. detsember 2012, kell 21:48 (EET)
Põhimõtteliselt võib ta jah ka mitte olla, aga pigem tähendas see ikkagi seda, et päevad hakkasid pikemaks minema, kui lauset ennast lugeda. Iseenesest kui seda sõna sellises tähenduses mõeldud oli siis peaks ta ka vähemalt ära seletama, kuid iseenesest vanu käibelt kadunud sõnavariante pole äkki mõtet artiklis niisamuti kasutada, kuna need tekitavad tahes tahtmata segadust. Aga selguse huvides jätsin alles ainult aasta. -- Ahsoous (arutelu) 19. detsember 2012, kell 21:57 (EET)
Hm. No ma ei kujutanud ette, et inimesed seda tõepoolest ei tea. Selgitan. Ugrimugrinduse, rahvakalendri ja muu sarnase folkloromantika sõprade seas on juba yrgammu levinud veendumus, et sõna aasta tuleneb mingis konstruktsioonist, mis kõlab umbes nagu ajastaeg. Suur osa eesti rahvajõulude jutust Vikipeedias ongi kirjutatud sedalaadi paradigmat kandvas vanapärastatud keeles. Jutt on aastate, mitte aastaaegade vahetumisest. Aastaajad on eesti keeles ja mõttelaadis ikkagi kevad, suvi, sygis ja talv, mis ei vahetu pööripäevadel. Pööripäevad puutuvad ainult astronoomilistesse aastaaegadesse, mitte rahvatraditsiooni omadesse. Seega: 1) ei olnud tegemist kirjaveaga; 2) anonyymne parandus ei olnud algse kirjutaja mõtte seisukohast õige; 3) anonyymne parandus oli ka sisuliselt vale; 4) viimane parandus kukkus sul kogemata õige välja. --Oop (arutelu) 20. detsember 2012, kell 10:47 (EET)
Pööripäevad puutuvad rahvakalendri tähtpäevadesse -- Ahsoous (arutelu) 20. detsember 2012, kell 11:13 (EET)
Jajah. Aga kõik rahvakalendri tähtpäevad ei tähenda aasta- ega aastaajavahetust. "Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi, väljendab teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning maa ja ilma terviklikkusest. Maausulistel algab aasta esimesest päevast, mis pikem kui eelmine, seega 25. detsembril. Jõulud algavad pööripäevaga 21. detsembril ning lõpevad mõni päev pärast uut ajastaega." (Mati Soomre "Head uut, 10223. aastat!" Maaleht, 25. detsember 2009)

Muide, Hallsilm võis ju kunagi kinnitada, et võttis jutu maausuliste saidilt (milliselt?), aga praeguseks on see jutt ilmunud ka Ahto Kaasiku nime all Kultuuris ja Elus, mis minu teada kyll vaba litsentsi ei kanna. Kui tekst avaldati esmalt vaba litsentsiga veebilehel, ei ole juriidiliselt võttes probleemi, ent tegelikult võiks teksti ikkagi läbi kirjutada. Õigupoolest peaks kogu artikliga tööd tegema: alguses kõik teemad korralikult lahti kirjutama ning siis tõstma täispikad versioonid eriartiklitesse ja jätma siia lyhemad kokkuvõtted. --Oop (arutelu) 20. detsember 2012, kell 11:10 (EET)

Spämm?[muuda lähteteksti]

Minu meelest lisati siia spämmi. Ma tühistasin selle, aga see pandi tagasi. Andres (arutelu) 15. november 2016, kell 13:24 (EET)

See ei ole spämm, vaid uus info. See info on seotud jõuludega Eestis ja selle panevad tagasi juhul, kui keegi kustutab.


Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale, sümboliseerimaks Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust.

See on välja võetud. Kui ka see on väljamõeldis, on see nii oluline, et sellest tuleb ikkagi rääkida. Ja kuidas lisatud faktid sellega vastuolus on? Andres (arutelu) 19. detsember 2016, kell 12:35 (EET)

Enne kui jõulud said oma kuupäeva, pidutsesid Petlemma preestrid ja kogukond 8 päeva vigiiliapidu.

Mis asi on vigiiliapidu? 2001:7D0:87FF:6480:205B:9E82:4E01:F1C7 19. detsember 2016, kell 18:45 (EET)

Väljatõste[muuda lähteteksti]

Spämm või mitte, igal juhul on vahepeal tehtud lisandused üsna selgelt POV ja esitavad üldkehtivana Eesti kristlaste ühe kildkonna vaatepunkti. Tõstan tühistatud kohad siia, et siis rahulikult läbi vaadata, kas neist midagi allikatega kinnitatuna kah päästa annab. --82.131.109.201 24. detsember 2016, kell 19:22 (EET)

  • Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27. detsembril.
  • ...kristlik Jeesuse Kristuse sünnipäev...jõulukirikus käimist.
  • siin elab arvukalt venelasi, kes tähistavad kiriklikke jõule Juliuse kalendri järgi alles jaanuaris, Gregoriuse kalendri kolmekuningapäeva aegu. Samuti kaasnevad õigeusu jõuludega mõnevõrra teistsugused kombed.
  • Jumala poja Jeesuse Kristuse sündimist.
  • Kustutatud: Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale, sümboliseerimaks Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust.
  • Enne kui jõulud said oma kuupäeva, pidutsesid Petlemma preestrid ja kogukond 8 päeva vigiiliapidu. Peo sisuks oli liturgilised teenistused Jeesusega seotud paikades, sündimine Petlemmas, ristimine Jordani ääres, Jeesuse esimene imetegu (Kaana pulm).
  • 25. detsembril 358. aastal pidas Hieronymus jutluse Petlemma Sünnikirikus, millest sai alguse komme tähistada Jeesuse sündi just 25. detsembril. Jeruusalemmas hakati 25. detsembrit pidulikult ja algul vaid Jeesuse perekonna mälestuspäevana tähistama alles piiskop Juvenaiuse ajal (422-458). Esimene ühetähenduslik tõend jõulude või jõulupühade tähistamisest 25. detsembril on Jeruusalemma patriarhi Sophroniuse jutlusest (634-638).
  • Jõulude ajalugu, Kristlik Mõttevõra, 2014
Kui need olid NPOV, siis tuleb need just sisse panna. Cumbril 24. detsember 2016, kell 19:24 (EET)
Sorry, idiootide peale ärritudes ajan lühendid hajameelsusest sassi. Aga okei, ma võin ka jälle mõneks ajaks igasugusest kaastööst loobuda. Saite taas hakkama, õnne teile.

Kui vaatan erinevusi versioonide vahel, siis peamine erinevus on definitsioonis. Üks definitsioon ütleb:

Teine:

Kas see teine definitsioon ei ole siis neutraalne esitus? Seepärast, et siin on kristlikke jõule rohkem rõhutatud? Ingliskeelses artiklis en:Christmas on otse öeldud:

  • Christmas or Christmas Day (Old English: Crīstesmæsse, meaning "Christ's Mass") is an annual festival commemorating the birth of Jesus Christ observed most commonly on December 25 as a religious and cultural celebration among billions of people around the world.

Inglise viki versioon peaks siis neutraalsusest veel kaugemal olema, seal on öeldud, et ongi Jeesus Kristuse sündimist tähistav püha, mingist paganlikust pööripäevast või teistest religioonidest pole sõnagi. Kuid seal pole neutraalsust vaidlustatud.

Lause

  • Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale, sümboliseerimaks Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust.

on viiteta.

Laused

  • Enne kui jõulud said oma kuupäeva, pidutsesid Petlemma preestrid ja kogukond 8 päeva vigiiliapidu. Peo sisuks oli liturgilised teenistused Jeesusega seotud paikades, sündimine Petlemmas, ristimine Jordani ääres, Jeesuse esimene imetegu (Kaana pulm).

ja

  • 25. detsembril 358. aastal pidas Hieronymus jutluse Petlemma Sünnikirikus, millest sai alguse komme tähistada Jeesuse sündi just 25. detsembril. Jeruusalemmas hakati 25. detsembrit pidulikult ja algul vaid Jeesuse perekonna mälestuspäevana tähistama alles piiskop Juvenaiuse ajal (422-458). Esimene ühetähenduslik tõend jõulude või jõulupühade tähistamisest 25. detsembril on Jeruusalemma patriarhi Sophroniuse jutlusest (634-638).

on ka viiteta. Minu meelest need kaks viimast lauset pole mitteneutraalsed. Siin on ainult räägitud jõulude tähendusest kristlikus traditsioonis ja mitteneutraalseks oleks neid võimalik pidada siis, kui öelda, et igasugune arusaam jõuludest kui kristlikust pühast oleks mitteneutraalne. Et neid ei saa kuidagi kristlikuks pidada. Aga mõlemas definitsioonis mainitakse kristlikke jõule. Cumbril 24. detsember 2016, kell 20:19 (EET)

Kas tegelikult ei teki probleem sellest, et meil on kahe asja jaoks üks ja sama sõna. Inglisvikis on olemas ka artikkel en:Yule ja ka en:Christmastide ehk siis äkki saaks asja kuidagi erinevatesse artiklitesse laiali viia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. detsember 2016, kell 22:04 (EET)
Eesti keeles ei ole eraldi sõnu joulud ja kristmad. Selline mõistete lahutamine oleks kunstlik. --217.71.44.90 24. detsember 2016, kell 22:12 (EET)
Aga kristlike jõulude jaoks on ka meil siin teine artikkel ehk siis siin ei peaks üldse rääkima kristlike jõulude kujunemislugu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. detsember 2016, kell 22:14 (EET)

Minu meelest on mõlemas redaktsioonis väärtuslikke asju, sellepärast me ei tohiks üht neist lihtsalt kustutada. Andres (arutelu) 24. detsember 2016, kell 23:03 (EET)

Mihhail Lotman kirjutas oma blogis jõulude tähendusest ("Jõulude kolm palet"). Võib-olla on sealt midagi võtta, või kui see allikana ei sobi, siis vähemalt arusaamise edendamiseks. Cumbril 27. detsember 2016, kell 20:04 (EET)