Arutelu:Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pealkiri ei ole enam versaalis, aga see ei pruugi olla hea pealkiri. Kuidas lugeja saaks tulla sellise pealkirja peale? Andres 10. juuni 2008, kell 15:59 (UTC)

Äkki nimetada seaduse pealkirja järgi? Sel juhul oleks artikkel seadusest.

Originaalpealkiri on pikk ja lohisev nii, et keegi vaevalt selle alt hakkab otsima "Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse rakendamine" aga kõik ettepanekud asja käepärasemaks tegemiseks on teretulnud.. NOSSER 11. juuni 2008, kell 09:28 (UTC)

Materjal teiste riikide kohta ei kuulu siia. Andres 1. oktoober 2008, kell 14:10 (UTC)

Nähtavasti õigus aga ei osanud koheselt tabavat artikklinimetust pakkuda ning ei tahtnud ka infokilde kaotada. Nii, et kui genereerin artikli nimetuse, tekitan uue ja õige ja tõstan ümber.. NOSSER 1. oktoober 2008, kell 18:28 (UTC)

Artiklist välja:

Kommunistlike eriteenistuste kaastöötajate avalikustamine mujal Euroopas[muuda lähteteksti]

Läti[muuda lähteteksti]

1992 aastal võeti vastu valimisseadus, mille kohaselt pidi parlamendi saadiku kandidaat kirjutama avalduse mis kinnitas või lükkas ümber tema koostöö NSV Liidu julgeolekuasutustega.

Leedu[muuda lähteteksti]

Leedus on teadlikult NSV Liidu julgeolekuasutustega koostööd teinud isikute saadikuvolituste kontrollimiseks X seadus, mille kohaselt avalikuks saanud faktide kohta saadiku teadliku koostöö kohta NSV Liidu või muude riikide julgeolekuasutusega luuakse saadikutest erikomisjon, millesse kaasatakse prokuratuuri, siseministeeriumi ja rahvusliku julgeolekuteenistuse ametiisikuid.

Venemaa[muuda lähteteksti]

Saksamaa[muuda lähteteksti]

1991. aastal võeti vastu seadus, mille kohaselt on igal isikul õigus tutvuda riigiarhiivis tema kohta koostatud Stasi toimikuga. Arhiiv avati peale dokumentide süstematiseerimist 1992. aastal. Dokumentatsiooni üle määrati järelvalvajaks endine dissident pastor Gauck ning kõik riigiametnikud ning kohtunikud pidid kirjutama lahkumisavalduse ning uue taotluse tööle võtmiseks. Kõiki kontrolliti ning andmete leidmisel nende kaastöö kohta Stasiga, neid tööle ei võetud. Keeld asuda endistele Stasi kaastöölistele avalikus teenistuses kõrgematele amnetikohtadele kehtib kuni 2011. aastani.

Soome[muuda lähteteksti]

Poola[muuda lähteteksti]

1997. aastal võeti vastu Lustratsiooniseadus, näiteks seaduse kasutamise kohta on Poola peaminister Janusz Tomaševski ning 2004. aastal seimi esimees Juzef Oleksy, kes tegi 1970. aastatel koostööd Poola sõjaväeluurega ning varjas seda. 21. juunil 2006 laiendati lustratsiooniseadust (mis enmne laienes ainult ministritele, saadikutele, senaatoritele, kohtunikele ja ametnikele); seadus kehtib nüüd ka kohalike omavalitsuste juhtidele, riigi osaluistega firma juhtidele, teadlastele, ülikooli töötajatele, koolide direktoritele ning ajakirjanikele. Eripäraks on, et seaduse alla ei käi vaimulikud.

Tšehhi[muuda lähteteksti]

1991. aastal võttis Parlament vastu seaduse, mis kvalifitseeris kommunistliku riigikorra Tšehhis kui ebaseadusliku. Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei ja analoogse ideoloogiaga organisatsioonid, mille eesmärk oli "demokraatia lämmatamine ja inimõiguste piiramine" tunnistati kuritegelikeks. Seadust võidi kohaldada 140 000 inimese suhtes. Tšehhoslovakkia riikliku julgeoleku ... kaadritöötajad ning kaastöötajad kaotasid õiguse 5 aastat töötada vastutavatel ametikohtadel, kui erikomisjon suutis tõendada nende süüd. 1996. aastast alates said tšehhi kodanikud õiguse tutvude enda suhtes koostatud toimikuga. Teistele isikutele avati arhiivid alles 2003. aastal

Slovakkia[muuda lähteteksti]

Ungari[muuda lähteteksti]

1992. aastal võeti vastu seadus, mille kohaselt detsembrist 1944- mai 1990 kodumaa reetmise toime pannud isikuid võib karistada kuni eluaegse vanglakaristusega, antud kuritegu ei aegu. Riigi Konstitustioonikohus hindas aga seda seadust põhiseadusevastaseks. Kõrgemad riigiametnikud kuuluvad kontrollimisela aklates 1994. aastatst. Arhiivid andmetega salajastest kaastöölistest asuvad osaliselt eriteenistuste kontrolli all. Eredaim näide kontrollist on Ungari peaministri(Peter Medgyessy) tagasiastumine 2002. aastal, ta tunnistas oma salajast kaastööd kommunistliku julgeolekuteenistusega.

Rumeenia[muuda lähteteksti]

Bulgaaria[muuda lähteteksti]

Ukraina[muuda lähteteksti]

Sõnastus[muuda lähteteksti]

Seadusega määratleti, et isikud, kes vabatahtlikult ei teavita oma kaastööst Eestist okupeerinud riikide isikuandmed avaldatakse Kaitsepolitsei ametlike teadaannetena avalike teadaannetena Riigi Teatajas. – minu meelest on see lause poolik: osa sõnu oleks justkui puudu. --kanakukk 22. aprill 2010, kell 16:05 (EEST).

On küll poolik. Andres 23. aprill 2010, kell 11:21 (EEST)