Arthur Puksov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mitte segi ajada Eesti apteekriga Artur Puksov.

Arthur Puksov (ka Arthur Puksow; 3. jaanuar 1896 (vkj 22. detsember 1895) Räpina vald, Võrumaa3. oktoober 1973 Montréal, Kanada) oli eesti keemik-tehnoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arthur Puksov oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1916. aastal Tartu Aleksandri Gümnaasiumi. Astus 1916 Petrogradi Polütehnilisse Instituuti, siis vabatahtlikuna sõjaväkke, osales aastast 1916 suurtükiväelasena esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Odessas lipnikekooli. Demobiliseeriti 1918, õppis 1918 Tomski Ülikooli füüsika-matemaatika-teaduskonnas, töötas Siberis raudteel, juunis mobiliseeriti, teenis 1918–1920 Siberis Koltšaki armees. Naasis 1920 Eestisse. Lõpetas 1925 Tartu Ülikooli keemiaosakonna mag. chem. tehn. kraadiga, väitekiri "Piirituse ja õhu segude plahvatuskiiruse uurimine mootorilisel põlemisel", dr. phil. nat. (1929, Tartu Ülikooli), väitekiri "Asphalt põlevkivist".[1]

Oli 1923–1925 Tartu Ülikooli füüsikalise keemia labori noorem- ja vanemassistent, 1925–1928 Riigi Põlevkivitööstuse (Kohtla-Järvel) keemik, 1928–1937 Tallinna Gaasi- ja Veevärgi vanemkeemik, 1937–1938 Kehra Sulfaattselluloositehase keemiaosakonna juhataja, 1938–1940 tehase abijuhataja, 1940–1944 juhataja.[1]

Läks 1944 Saksamaale, oli 1946–1947 Pinnebergis (Hamburgi lähedal) Balti Ülikooli keemia-farmaatsia teaduskonna õppejõud keemilise tehnoloogia ja orgaanilise keemia alal. 1947 siirdus Rootsi, oli 1947–1950 Köpingis Svenska Salpeterverken AB juures uurimiskeemik. Aastast 1950 elas Kanadas, oli 1950–1972 Montréalis McGilli Ülikooli Royal Victoria Hospitali labori keemik.[1]

On maetud Roxboro kalmistu (Rideau Memorial Gardens) eestlaste ossa.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis uuris peamiselt põlevkivi termilise töötlemise saadusi, nende tehnilise rakendamise võimalusi; nt doktoritöös esitas meetodid asfaldi tootmiseks põlevkivi pürogeense lagundamise või põlevkivi-toorõli oksüdatsiooni teel. Uuris ka põlevkivist kõrgtemperatuuril saadud gaasi koostist, omadusi ja sellest benseeni tootmise võimalusi. Saanud 2 patenti põlevkivist valgustusgaasi ja generaatorgaasi valmistamise alal. Asutustelt ja üksikisikutelt kogutud andmete põhjal koostas ülevaateid Eesti keemikute koosseisu ja rakendatuse kohta. Eesti Keemikute Seltsi liige ja esimees (1931, 1934–1935), osales mitme tehn komisjoni töös. Tema testamendi alusel moodustati Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) juures 1975 Arthur Puksovi nimeline fond Eesti ajalooteaduse arendamiseks. 26 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Põlevkivi kõrgtemperatuuri gaasi omadustest. // Eesti Kirjanduse Seltsi album. Tallinn, 1929
  • Eesti keemikkonna koosseis ja olukord. // Tehnika Ajakiri (1931) 11
  • Põlevkivi bensool kõrgtemperatuur-gaasist. // Keemia Teated 1 (1933) 3
  • Piirituseleegi temperatuuri määramine ja selle teoreetiline kontroll. // Tehnika Ajakiri (1938) 5
  • Ein Vergleich der Estnischen industriellen Schwelmethoden. // Contrib. of Baltic Univ. (1947).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.