Arutelu:Arne Hiob

Siin on tagurpidi järjekord. Andres 1. detsember 2009, kell 18:30 (UTC)

Tahtsin seda jälle öelda. Andres (arutelu) 5. august 2015, kell 20:53 (EEST)

---

Võtsin välja lingi lehele, kus on ilmselt autoriõigust rikutud ja puudub allikamärge. Õige viide sobib artiklisse küll, ja loost tuleks anda artiklis ülevaade. Andres 15. märts 2010, kell 07:10 (UTC)

---

Tema värskeimat mõttelaadi iseloomustavad manifestlikult kirjutised "Teadus allugu usule!" ning "Kuidas tõlgendada pühakirja?".

Need tuleks välislinkide alla lisada. Neid võib ka refereerida. Andres 15. juuni 2010, kell 18:01 (EEST)

---

Viimane välislink on problemaatiline. Andres 18. oktoober 2011, kell 00:58 (EEST)

---

Nii see asi päriselt käima ei peaks, et kodanik ise kustutab enda artiklist juppe, mida "näha ei soovi", eriti kui sellega kaovad kõik artiklilingid ja viited. Teisalt on antud juhul kustutatud Palmaru väide muidugi mitte just esmaklassiline entsüklopeediline materjal. Aga ülejäänud kustutused tuleks küll taastada ning vaadata ka, kas kõdunenud linkide sisu ei leia uuelt aadressilt või Internet Archive'ist. --Ehitaja (arutelu) 24. aprill 2020, kell 23:53 (EEST)

Süütuse presumptsioon. Süüdimõistev otsus Arne Hiobi kohta puudub. Sellised asjad ei peaks olema entsüklopeediaartiklis. Muidu võib siia kirjutada ka, et N.N. on andestanud Mart Helmele, et ta on liputaja.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 37.157.104.206 (arutelu • kaastöö).

Süütuse presumptsioon ei tähenda, et kellegi kohta esitatud süüdistusi, olgu need alusetud või lihtsalt kohtulikult tõendamata, ei tohi isegi mitte mainidagi. Sellisel juhul tuleks näiteks Savisaare artiklist eemaldada igasugune jutt korruptsioonikahtlustustest ja üldse tohiks avalikkus kohtuasjadest kuulda alles pärast kohtuotsust. Ja kõik, keda ei ole kohtulikult süüdi mõistetud, tuleb eemaldada kategooriast "Kurjategijad" (nt Al Caponel ei olnud mingit pistmist maffiaga, üksnes väikesed maksuprobleemid). See oleks, mõistagi, absurdne. Antud juhul on asi selles, et tähelepanuväärseks võib pidada süüdistuse esitamise fakti ennast - mis iseloomustab eelkõige süüdistajat, aga ka süüdistuse esitamiseks kasutatud väljaandeid ja laiemalt Eesti tollast ajakirjandust ja õiguskorda. Ja see on juba puhtalt ajalugu, kus süütuse presumptsioon ei puutu absoluutselt asjasse. --Ehitaja (arutelu) 14. mai 2020, kell 02:16 (EEST)

Inglisviki reeglites soovitatakse tõsiselt kaaluda kohtus tõestamata kriminaalkuritegude toimepanemise süüdistuste äratoomist isiku artiklis, kes pole avaliku elu tegelane (Wikipedia:Biographies of living persons). Savisaar on avaliku elu tegelane. Ma ütleks, et Arne Hiob pigem pole seda. Kaniivel (arutelu) 14. mai 2020, kell 09:54 (EEST)

See, mida Raivo Palmaru Arne Hiobi kohta rääkis, on agentuuri knr (keegi naine rääkis) produkt. Kuulujutte (mida pole tõestatud) pole nüüd küll vaja plädrata. --Juhan121 (arutelu) 14. mai 2020, kell 12:17 (EEST)

Avaliku elu tegelase kriteeriumid on eri kultuuriruumides erinevad. Eesti oludes võiks öelda, et inimene, kes on kõrgkoolis professor, peab aastate kaupa avalikke loenguid ja avaldab tosin raamatut, kirjutab lehtedesse ja esineb televisioonis, on ise järjekindlalt avalikkuse tähelepanu püüdnud ja selle ka saavutanud. Täpselt seda avaliku elu tegelane tähendabki.

Mis süüdistustesse puutub, siis antud juhul on tegemist institutsionaliseeritud kuulujutuga: Postimehe kontsern pani oma renomee panti, et üritada väidetele oma ajakirja Luup kaudu kaalukust lisada (ehkki teoreetiliselt võiks ka väita, et Postimehe kamp tegi seda vaid eesmärgiga, et juurdlusorganid väiteid uuriksid, aga nende eesmärk antud juhul asjasse ei puutu, puutub nende kanalis avaldamise fakt), hiljem on seda võimendanud ka teised väljaanded. Kogu ses jutus poleks midagi tähelepanuväärset, kui ajakirjandus poleks seda kümme aastat kajastanud. Samamoodi poleks midagi tähelepanuväärset MMSi joomise soovitustest, kui need vaid sauna taga räägitavaks oleks jäänudki. Põhimõtteliselt käib sama kõikvõimalike süüdistuste kohta, mille teemal ajakirjandus pikalt on heietanud ja mis võivad olla või mitte olla alusetud (kuni kohus otsustanud pole, jääb asi paratamatult teatud mõttes lahtiseks). Ühelegi konspiratsiooniteooriale ei anna tähelepanuväärsust selle tõeväärtust, ikka üksnes institutsionaliseeritud ühiskondlik tähelepanu. (Minu poolest ei ole tõsiseltvõetav ei Palmaru ega, vabandage, ka Hiob, olen üht ta raamatut lugenud ja väga masendav oli, aga see ei tähenda, et me võiks mõlema artiklid ära kustutada. Piisavalt suur osa ühiskonnast peab neid oluliseks ja pöörab neile tähelepanu, seega tuleb meilgi artiklid teha.) --Ehitaja (arutelu) 11. juuni 2020, kell 19:43 (EEST)