Antipsühhootikumid
Antipsühhootikumid on ravimid, mis omavad väljendunud psühhoosivastast ehk antipsühhootilist toimet. Tihtipeale võrdsustatakse mõiste antipsühhootikum neuroleptikumiga.
Antipsühhootikumidel on loomkatsetes oluline mõju kuse-suguelundkonna hormonaalsele talitlusele (suguhormoonide androgeenide suurenenud konversioon östrogeenideks).[1]
Antipsühhootikumid võivad põhjustada naistel hüperprolaktineemiat. See põhjustab amenorröad, libiido langust, aeg-ajalt hirsutismi, rasedustesti valepositiivsust.
Meestel põhjustab hüperprolaktineemia günekomastiat, rinnapiima eritumist, impotentsust, libiido langust ja hüpospermatogeneesi.[2] Lisaks on antipsühhootikumidega seotud veel kaalutõus, diabeet, düsfooria (ebanormaalne depressioon ja rahulolematus), väsimus, seksuaalne düsfunktsioon, südame rütmihäired, insult ja südamelihase infarkt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Y. Raji , S.O. Ifabunmi , O.S. Akinsomisoye jt, Gonadal Responses to Antipsychotic Drugs: Chlorpromazine and Thioridazine Reversibly Suppress Testicular Functions in Albino Rats, International Journal of Pharmacology, 2005, 1. väljaanne, nr 3, lk 287-292, veebiversioon (vaadatud 2.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ Raji Y, Ifabunmi SO, Akinsomisoye OS, Morakinyo AO, Oloyo AK (2005). "Gonadal Responses to Antipsychotic Drugs: Chlorpromazine and Thioridazine Reversibly Suppress Testicular Functions in Albino Rats". International Journal of Pharmacology. 1 (3): 287–92.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)