Antipsühhootikumid

Allikas: Vikipeedia

Antipsühhootikumid on ravimid, mis omavad väljendunud psühhoosivastast ehk antipsühhootilist toimet. Tihtipeale võrdsustatakse mõiste antipsühhootikum neuroleptikumiga.

Antipsühhootikumidel on loomkatsetes oluline mõju kuse-suguelundkonna hormonaalsele talitlusele (suguhormoonide androgeenide suurenenud konversioon östrogeenideks).[1]

Antipsühhootikumid võivad põhjustada naistel hüperprolaktineemiat. See põhjustab amenorröad, libiido langust, aeg-ajalt hirsutismi, rasedustesti valepositiivsust.

Meestel põhjustab hüperprolaktineemia günekomastiat, imetamist, impotentsust, libiido langust ja hüpospermatogeneesi.[2] Lisaks on antipsühhootikumidega seotud veel kaalutõus, diabeet, düsfooria (ebanormaalne depressioon ja rahulolematus), väsimus, seksuaalne düsfunktsioon, südame rütmihäired, insult ja südamelihase infarkt.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Y. Raji , S.O. Ifabunmi , O.S. Akinsomisoye jt, Gonadal Responses to Antipsychotic Drugs: Chlorpromazine and Thioridazine Reversibly Suppress Testicular Functions in Albino Rats, International Journal of Pharmacology, 2005, 1. väljaanne, nr 3, lk 287-292, veebiversioon (vaadatud 2.05.2015)(inglise keeles)
  2. Raji Y, Ifabunmi SO, Akinsomisoye OS, Morakinyo AO, Oloyo AK (2005). "Gonadal Responses to Antipsychotic Drugs: Chlorpromazine and Thioridazine Reversibly Suppress Testicular Functions in Albino Rats". International Journal of Pharmacology 1 (3): 287–92.