Anna Žīgure

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Anna Velēda Žīgure (sündinud 25. augustil 1948 Riias) on läti kirjanik, tõlkija ja diplomaat.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Jūrmala 4. keskkoolis. 1972. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri filoloogia erialal.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1972–1978 töötas ta korrektorina ajakirjas Padomju Latvijas Komunists (Nõukogude Läti Kommunist), hiljem oli Läti Kirjanike Liidu konsultant ja juhatuse sekretär (1978–1990). Aastail 1989–1991 oli ta Läti-Soome ühingu esimees.

Aastail 1992–1998 oli ta iseseisvuse taastanud Läti esimene suursaadik Soomes, aastail 1992–1993 ka Eestis.

Ta on tõlkinud kirjandust soome, eesti ja ungari keelest läti keelde (teiste hulgas Jaan Krossi, Holger Puki, Teet Kallase, Ellen Niidu, Aimée Beekmani, Viivi Luige, Heino Välja, Heljo Männi, Jüri Tuuliku teoseid).

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ja siiski nii lähedal" (mälestusteraamat, läti keelest tõlkinud Ita Saks; Tallinn: Olion, 1999)
  • "Läti maa ja taevas" (läti keelest lühendatult tõlkinud Kalev Kalkun; Loomingu Raamatukogu 29/30, 2001)
  • "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost" (läti keelest tõlkinud Arno Baltin; Loomingu Raamatukogu 4–5, 2021)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kirjanik ja tõlkija Jānis Žīgurs, tema emapoolsed vanavanemad kirjanikud ja tõlkijad Edvarts Virza (Jēkabs Eduards Liekna) ning Elza Stērste. Tema abikaasa on Jukka Rislakki.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Olev Remsu. Läti silda ehitades. Retsensioon Anna Žigure teosele "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost" (LR 4-5, 2021, tõlkija Arno Baltin). Postimees, AK, 20. III 2021.